Tehnilise järelevalve ameti (TJA) munitsipaallasteaedades, -koolides ja -huvikoolides läbi viidud kontrollkampaania tulemused näitasid, et nõuetele vastavate elektripaigaldiste arv on viimase paari aastaga oluliselt suurenenud.

Esialgse kontrolli tulemusel kampaania alguses 2012. aastal olid elektripaigaldised täiesti korras vaid 46 protsendis lasteasutustest, korrastamisega tegeles 16 protsenti, nõuded olid täitmata 14 protendil ning andmed puudusid 24 protsendi asutuste elektripaigaldiste kohta, teatas TJA BNS-ile.

Praeguseks on TJA-l andmed 1135 lasteasutuse kohta, 91 protsendil neist on elektripaigaldised täiesti korras ja omavad nõuetekohasuse tunnistust. Tehniline kontroll on veel lõpetamata kaheksa protsendi lasteasutuste elektripaigaldistes ning tehniline kontroll on erinevatel põhjustel tegemata ühe protsendi lasteasutuste elektripaigaldistes.

TJA peadirektori asetäitja Kaur Kajaku sõnul hea meel tõdeda, et kontrollkampaania käigus tehtud ettekirjutustesse on tõsiselt suhtutud ning nõuetele vastavate elektripaigaldiste arv on oluliselt suurenenud. „Laste kui ühiskonna nõrgemate liikmete turvalisuse tagamisel peab vastutustunne olema eriti tugev. Möödalaskmised ja  hoolimatu suhtumine lasteasutuste ohutusnõuete täitmisel on lubamatu,“ lisas Kajak.

Korras elektripaigaldistega lasteasutuste osakaal on viimase paari aastaga tõusnud kõikides maakondades ja suuremates linnades. Hea on olukord Järvamaal, Saaremaal, Võrumaal, Viljandimaal, Läänemaal, Harjumaal ja Põlvamaal, kus korras elektripaigaldiste osakaal on üle 95 protsendi. Kehvem on olukord Raplamaal ja Jõgevamaal ning suurematest linnadest Pärnus ja Narvas, kus korras elektripaigaldiste osakaal on üle 70 protsendi.

Märkimisväärselt on paranenud olukord suurematest linnadest Tallinnas, kus korras elektripaigaldistega lasteasutuste osakaal on tõusnud 25 protsendilt 95 protsendini ja Tartus, kus korras elektripaigaldistega lasteasutuste osakaal on tõusnud 40 protsendilt 91 protsendini ning maakondadest Valgamaal, kus korras elektripaigaldistega lasteasutuste osakaal on tõusnud on tõusnud 35 protsendilt 91 protsendini, Võrumaal, kus korras elektripaigaldistega lasteasutuste osakaal on tõusnud 45 protsendilt 96 protsendini, Viljandimaal, kus korras elektripaigaldistega lasteasutuste osakaal on tõusnud 55 protsendilt 96 protsendini ja Põlvamaal, kus korras elektripaigaldistega lasteasutuste osakaal on tõusnud 55 protsendilt 95 protsendini.

Lasteasutuste, mille elektripaigaldiste tehniline kontroll on seni veel lõpetamata või teostamata, korrastamine jätkub vastavalt tehtud ettekirjutuste tähtaegadele ja kohalike omavalitsuste poolt esitatud ajakavale. TJA jälgib ja kontrollib ajakavade täitmist seni, kuni kõikide lasteasutuste elektripaigaldised saavad nõuetekohasuse tunnistuse.

TJA tuletab meelde, et elektripaigaldise võib kasutusele võtta ning seda kasutada üksnes juhul, kui see vastab nõuetele. Elektripaigaldise nõuetele vastavuse eest vastutab omanik, kelle kohuseks on muu hulgas korraldada ettenähtud juhtudel tehnilise kontrolli teostamine ja käidukorraldaja määramine.

Välisminister Urmas Paet otsustas loobuda ministrikohast ning suunduda Andrus Ansipi asendusliikmena Euroopa Parlamenti.

Paet sõnas, et tegutseda üheksa ja pool aastat samal ametikohal on päris pikk aeg. "Olen siiski jõudnud järeldusele, et vaja on uusi väljakutseid. Seega olen valmis asuma tööle Euroopa Parlamendis, et aidata ka sel moel kaasa Eesti ja Euroopa arengutele," teatas ta välisministeeriumi pressisindaja vahendusel.

"Olen olnud Eesti valitsustes viimased 11 ja pool aastat järjest ning sellest üheksa ja pool välisminister. Selle aja jooksul on Eesti välispoliitiline positsioon tugevnenud. See on olnud nii NATO-s ja Euroopa Liidus, oleme saanud OECD-sse, osutunud valituks ÜRO Inimõiguste Nõukokku jne. Meil on maailmas palju sõpru ja see on igale riigile oluline," teatas Paet.

Euroopa Komisjoni uueks digivolinikuks saanud Andrus Ansipi esimene asendusliige, välisminister Urmas Paet kinnitas veel eelmisel nädalal, et loobub Euroopa Parlamendi mandaadist ning jätkab välisministrina. "Arvestades pingelist olukorda Euroopas ja Euroopa vahetus naabruses, siis pean praegu õigemaks jätkata Eesti huvide kaitsmist välisministrina ning loobun Euroopa Parlamenti minekust," ütles Paet eelmise nädala alguses.

Paeti asemel oleks europarlamenti pääsenud Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Igor Gräzin.

Eestist Euroopa parlamenti valitud Andrus Ansip saab uues Euroopa Komisjonis digitaalset ühisturgu kureeriva asepresidendi koha.

Statistikaameti hinnangul peaks pensioniiga 2020. aastal olema 65 eluaastat ja 2030. aastal 68 eluaastat.

"Statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab rahvaarvu kümneprotsendilist vähenemist aastaks 2040. Et rahvaarv väheneb, peavad tulevikus inimesed ilmselt kauem tööelus osalema," ütles statistikaameti juhtivstatistik Yngve Rosenblad pressiteate vahendusel.

Selleks, et praegune töötajate ja pensionäride suhe säiliks, peaks pensioniiga olema 2020. aastal 65 aastat, 2030. aastal 68 aastat ning 2040. aastal 70 aastat, rääkis Rosenblad.

"Praegu lõpetatakse tööelu aga selgelt varem, keskmiselt 59-aastaselt, ning sageli on selle põhjuseks tervis," märkis ta.

Seitsme linna tänavatele leedvalgustuse rajamise projekti ehituslepingud on küll sõlmitud, aga kuna töömahud on erinevad, siis planeeriti tänavu sügisel algav ehitustegevus vastavalt iga linna iseärasustele erinevalt.

"Ehitustööd peaksid kõikides linnades lõppema hiljemalt 2015 aasta sügisel. Kuna linnas on tänavavalgustus hädavajalik, siis sellega arvestatakse ka ehitustööde teostamise juures," ütles BNS-ile Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kommunikatsioonispetsialist Anni Umbleja. "Vajalik töökorraldus või võimalikud ajutised lahendused pannakse paika koostöös kohaliku omavalitsuse ja ehitajaga, lähtudes sealjuures konkreetse linna ja piirkonna vajadustest."

Vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse väljavahetamistöid, mille kogumaksumus on 15 miljonit eurot, saab teha tänu kvooditehingule Austriaga. Eesti ja Austria sõlmisid 2012. aasta septembris CO2 heitkoguste ühikute lepingu.

Jõhvis, kus tänavavalgustuse ehituspakkumine ei ületanud töödeks kavandatud summat, ning tänavavalgustus uuendatakse täies mahus, võitis riigihanke Leonhard Weiss Energy. Ehitustööd Jõhvis lähevad maksma 518 000 eurot ja välja vahetatakse 1568 valgustit.

Paides võitis ehitushanke samuti Leonhard Weiss Energy, mille pakkumine kahe piirkonna tänavavalgustuse uuendamiseks oli 1,19 miljonit eurot. Paides vahetatakse välja 1398 valgustit.

Võrus olid kahe piirkonna ehitushankes edukaimad Kagu Elekter ja Aigren ning Leonhard Weiss Energy. Kahe piirkonna ehitustööd Võrus hõlmavad 1470 valgusti väljavahetamist ja lähevad maksma 1,47 miljonit eurot.

Kuressaares võitsid ehitushanke Sinear ja Estamet. Tööde maksumus on 1,71 miljonit eurot ja välja vahetatakse 2706 valgustit.

Valgas ostusussid edukaimaks Kagu Elekter ja Aigren, mille pakkumine oli 1,26 miljonit eurot. Välja vahetatakse enim, 2706 valgustit.

Keilas võitis ehitushanke Eltel Network 651 000 euroga. Välja vahetatakse 1064 valgustit.

Haapsalus võitis hanke Eltel Network, mille töödemaksumus on 1,6 miljonit eurot. Välja vahetatakse 1895 valgustit.

Paljude linnade piirkondlike hangete võitjaid on veel selgitamisel. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat.

Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu. Kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks.

Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 megavatt-tundi aastas, keskkonnaministeeriumi andmeil heidetakse seetõttu õhku ligi 5500 tonni vähem süsinikdioksiidi.