Esialgse limiidi järgi tohivad jahimehed laupäeval alanud ja veebruari lõpuni kestval huntide küttimise ajal lasta 43 hunti, millele lisandub laskmislube siis, kui see limiit on täis kütitud ning võsavillemite arvukuse kohta laekub rohkem teavet.
Esialgse limiidi järgi tohivad seitse hunti küttida Pärnumaa jahimehed, Saare- ja Võrumaa jahimeestel on kummalgi lubatud lasta kuus hunti, ütles BNS-ile keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.
Harju-, Hiiu-, Põlva- ja Tartumaa jahimehed saavad esialgu küttida igas maakonnas neli hunti, Järva- ja Läänemaa jahimehed saavad kummaski maakonnas lasta kolm hunti ja Raplamaa jahimeestel on esialgne luba kahe hundi laskmiseks.
Esialgse kava järgi ei saa hunte küttida Ida- ja Lääne-Viru, Jõgeva-, Valga- ning Viljandimaa jahimehed.
Männili sõnul antakse huntide küttimise limiiti juurde maakonniti ja siis, kui esialgne limiit on täis kütitud ning on selgunud, et hunte on rohkem kui esialgu eeldati. Tema sõnul on eelnevatel aastatel olnud täiendava limiidi suurus kolmandik esialgsest limiidist.
Eelmisel hooajal oli huntide küttimise esialgne limiit 70 looma, koos täiendava limiidiga kütiti eelmise hooajal 78 hunti. Ülemöödunud hooajal kütiti aga 80 hunti.
Männil ütles, et tänavu on huntide laskmise limiit suhteliselt väike, sest nende arvukus on alates 2011. aastast kogu kahanenud.