EESTI UUDISED BNS

Eesti elanikud külastasid mullu hambaarsti üle 1,8 miljoni korra

Eesti elanikud külastasid möödunud aastal hambaarsti üle 1,8 miljoni korra, selgub tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud statistikast.

Eelmisel aastal tehti Eestis 1,816 miljonit hambaarsti visiiti. Kõigist visiitidest moodustasid 80 protsenti hambaravi-, 13 protsenti proteetilise ravi ning 7 protsenti ortodontilised visiidid.

Hambaravi vastuvõtte tehti möödunud aastal 1,45 miljonit, mis jäi võrreldes 2012. aastaga samale tasemele. Keskmiselt käis iga kuni 14-aastane laps aasta jooksul hambaravi vastuvõtul 1,8 korda ja iga 15-aastane või vanem inimene ühe korra.

Hambaarsti vastuvõttude koguarvu muutus jätkab viimase paari aasta tendentsi, tõustes ka mullu 1,7 protsendi võrra. Kui 2011. aastal tõusis vastuvõttude koguarv ortodontiliste visiitide ning 2012. aastal peamiselt proteetiliste visiitide arvelt, siis möödunud aastal tõusis nii proteetilise ravi kui ortodontiliste visiitide arv, vastavalt 6 ja 10 protsenti. Seejuures tõusis ortodontias taas 15-aastaste ja vanemate patsientide vastuvõttude arv, mis mullu moodustas kõikidest ortodontilistest visiitidest juba 46 protsenti.

Alates 2013. aastast kogutakse hambaraviteenuse osutajatelt andmeid suuhügienisti visiitide, implantaatide paigaldamise ning inimeste kohta, kellel ei tuvastatud aasta jooksul kordagi ravivajadust.

Möödunud aastal tehti Eestis 17 560 suuhügienisti vastuvõttu, neist ligi veerandi moodustasid laste visiidid. Implantaate paigaldati veidi enam kui 3600 inimesele, kes kõik olid vähemalt 15-aastased.

Aasta jooksul hambaarsti vastuvõtul käinud lastest 16 protsenti ja täiskasvanutest ligi 7 protsenti ei vajanud hambaravi.

Riik saab kurjategijatelt kätte üha rohkem kriminaalset tulu

VT2013. aastal võeti laiendatud konfiskeerimistega ära ligi kolmandiku võrra rohkem kriminaaltulu kui aasta varem, selgus justiitsministeeriumis valminud analüüsist.

Laiendatud konfiskeerimisega võeti eelmisel aastal ära 882 080 euro väärtuses vara. Võrreldes 2012. aastaga, mil sellist vara konfiskeeriti 690 553 euro väärtuses, kasvas ära võetud vara väärtus 28 protsenti.   

Laiendatud konfiskeerimine võimaldab ära võtta kogu kurjategija vara, kui tema elustiil ja kuritegu annavad põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu. Seda on võimalik kohaldada vaid teatud liiki kuritegude puhul, nendeks on valdavalt organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteod, näiteks rahapesu, narko- või inimkaubandus, teatas justiitsministeerium.

Kokku konfiskeeriti 2013. aastal kriminaaltulu 1,38 miljoni euro väärtuses. Konfiskeeritud vara sisaldas sularaha, kinnistuid, autosid, ehteid jm rahalist väärtust omavaid esemeid. 

Vara konfiskeeriti 173-s kriminaalasjas. Kõige enam vara võeti ära Põhja ringkonnaprokuratuuri menetlustes, järgnesid Lõuna ringkonnaprokuratuur ja riigiprokuratuur. 

Üle poole ehk 57 protsenti kriminaaltulust konfiskeeriti narkootikumidega seotud menetlustes. Konfiskeerimist kohaldati enam kui kolmandikus narkokuritegudega seotud süüdimõistvates kohtuotsustes. Korruptsiooni- ja rahapesukuritegudega seotud jõustunud otsustes kohaldati konfiskeerimist umbes pooltel juhtudel.

Politsei soovitab autodele talverehvid alla panna

Võrumaa TeatajaKuigi lumesadu lähipäevil ei paista ja öiste väheste miinuskraadidega ilm püsib pigem vihmane, soovitab politsei autodele talverehvid varakult alla panna.

Politsei soovitab talverehvid alla panna juba enne esimese lume ja krõbedate külmade saabumist, ütles kolmapäeval BNS-ile politsei- ja piirivalveameti komissar Riho Tänak, kelle sõnul on kõige õigem aeg selleks siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur jääb viie soojakraadi juurde.

"Sellel temperatuuril muutub suverehvi koostis jäigemaks ning rehvimuster ei haaku enam asfaldikonarustega nii hästi kui suvel. Seda on soovitanud ka erinevad rehvitootjad," lausus Tänak. Esimene sügistalvine liiklusoht on must jää, mis tekkib eelkõige sildadel ja metsavahelistel teedel ning seda eelkõige öötundidel ja varahommikul. Kõrvaltänavatel põhjustavad libedust mahalangenud märjad lehed.

Talverehvi tunneb ära tähistuse järgi, milleks võib olla M+S, MS, M.S., M&S. Rehvide valikul tuleb kindlasti jälgida õigeid mõõte. Iga autotootja on ette näinud kindlad mõõtmed nii rehvile kui ka veljele ja sellest omavoliliselt kõrvale kalduda ei tohi.

Kasutatud rehvi korral tuleb jälgida selle kulumist. Rehvil ei tohi olla läbivaid vigastusi, nagu mõrad ja torked. Muster ei tohi olla kulunud ebaühtlaselt ning mustri sügavus peab olema vähemalt kolm millimeetrit.

Sõiduki mõlemal teljel peavad olema ühesuguse mustriga rehvid, kuid rehvipaarid võivad omavahel erineda. Naastrehvide korral tuleb neid kasutada kõigil neljal rattal.

Kindlasti tuleb nii suve- kui ka talverehvi puhul jälgida, et selle siserõhk vastaks tootja poolt ette nähtule.

Politseikomissari sõnul peaksid inimesed hakkama end juba harjutama talviste sõiduvõtetega - hoidma suuremat pikivahet, hoiduma järskudest ja hoogsatest manöövritest ning valima teeoludele vastava sõidukiiruse.

Piirivalvurid tabasid kontrolli käigus kaks varastatud autot

FOTO: VT

Piirivalvurid tabasid möödunud nädala lõpus kaks autojuhti, kes üritasid varastatud autodega piiri ületada.

Ööl vastu laupäeva kella 1.25 ajal pidasid Luhamaa piiripunkti piirivalvurid Eestist lahkumisel kinni Venemaa registreerimismärkidega sõiduauto Audi 80, mida juhtis 1979. aastal sündinud Venemaa kodanik, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. Piirivalvurid selgitasid, et sõiduki tehasetähis oli manipuleerimistunnustega.

Sõiduk paigutati arestiaeda ja autot juhtinud mees lahkus Venemaale.

Laupäeval kella 17.05 ajal pidasid Luhamaa piiripunkti piirivalvurid Eestist lahkumisel kinni Venemaa registreerimismärkidega sõiduauto Volkswagen Sharan, mida juhtis 1985. aastal sündinud Eesti kodanik. Piirivalvurid selgitasid, et sõiduki tehasetähis oli manipuleerimistunnustega.

Sõiduk paigutati arestiaeda ja autot juhtinud mees lahkus Venemaale.

Politsei tabas ärandatud autoga põgeneda üritanud vargad

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Võrus tabas politsei möödunud nädala lõpus mehed, kes pärast vargust auto ärandasid ja sellega põgeneda üritasid.

Laupäeva päeval laekus politseile teade, et Võrus varastasid kolm meest katusematerjali ning põgenesid sündmuskohalt sõiduautoga ning ärasõidul riivas nende sõiduk teist masinat, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Patrull pidas Jüri tänaval meesteseltskonna kontrollimiseks kinni ning selgitas, et autoroolis olnud mees oli juhtimisõiguseta ja alkoholi tarvitanud. Lisaks oli sõiduk omavoliliselt võetud ühe ettevõtte territooriumilt.

Politsei pidas kolm meest vanuses 20-25 eluaastat kuriteos kahtlustatavatena kinni, tagastas sõiduki selle omanikule ning sai tagasi ka varastatud katusematerjali.

Naise mõrvanud ja temalt kõrva lõiganud mees sai pika vangistuse

Pilt on illustratiivne FOTO: VTTartu maakohus saatis teisipäeval 14 aastaks vangi mehe, kes mõrvas oma elukaaslase ja amputeeris temalt kõrva.

Eelmise aasta detsembri lõpus leiti Põlvamaal Mikitamäel asuva elumaja korterist 40-aastase naise vägivallamärkidega surnukeha. Kuriteo toimepanemises pidas politsei kahtlustatavana kinni naise elukaaslase, 1965. aastal sündinud Kalveri. 30. detsembril rahuldas kohus Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotluse mehe vahistamiseks.

Eeluurimise selgus, et mees peksis eelmisel aastal ööl vastu 29. detsembrit elukaaslast erineval viisil, tekitades kannatanule raskeid kehavigastusi. Lisaks viitavad eeluurimisel kogutud tõendid sellele, et mees amputeeris naisel kõrva. Naine suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Teisipäeval mõistis kohus Kalveri mõrvas süüdi mõrvas ning määras talle 14-aastase vangistuse, mille kandmise aja algust loetakse süüdistatava kinnipidamisest, mullu 29. detsembrist.

Menetluskulude katteks peab Kalver tasuma 2500 eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD