Põlvamaal üritasid kaks Mali kodanikku möödunud nädala lõpus üle tara Venemaalt Eestisse ronida, kuid jäid ametnikele vahele, samal ajal tabasid Vene piirivalvurid Piusa jões ujudes piiri ületama asunud kaks malilast.

18. oktoobril kella 6.05 ajal pidasid Koidula raudteepiiripunkti piirivalvurid Põlvamaal Matsuri külas kinni üle piiripunkti aia roninud kaks meest, kellel puudusid dokumendid. Samas väitsid nad end olevat Mali Vabariigi kodanikud. Tartu halduskohtu otsusel paigutati isikud Harku kinnipidamiskeskusesse, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Vene piirivalve pidas samal ajal Pihkva oblastis Petseri rajoonis kinni kaks Mali kodanikku, kes üritasid üle Piusa jõe ujudes Eestisse pääseda.

"18. oktoobri varahommikul võttis teenistuskoer mõne meetri kaugusel piirist üles võimalike piiririkkujate jälje. Piiririkkujad võeti kinni hetkel, kui nad üritasid üle Piusa jõe Eestisse ujuda. Dokumente kinnipeetutel ette näidata polnud, nad ütlesid end olevat Mali kodanikud," teatas Pihkva oblasti piirivalveteenistus.

Üks aafriklastest oli alajahtunud ning toimetati Petseri rajoonihaiglasse.

AS-i Tere kaebus AS-ile Põlva Vesi, millega piimatöötleja taotles veeettevõtte arvete tühiseks tunnistamist 102 000 euro ulatuses, kinnitati ka ringkonnakohtus.

Maakohus otsustas aprillis, et Tere hagi on põhjendatud, sest Põlva Vesi ei tõendanud käideldud reovee vastavust nõuetele. Tere ja Põlva Vesi sõlmisid 2009. aastal teenuslepingu, mille alusel kohustus Põlva Vesi osutama reovee puhastamise ja sademevee ärajuhtimise teenust. Põlva Vesi esitas Tere sõnul pärast seda aga teenuse eest liiga suured arved, mis ei vastanud esimese järgu hinnagrupi tariifidele.

Tegemist on ringkonnakohtu jõustumata otsusega, märkis kohtu pressiesindaja.

Eesti 2. ja 8. klasside õpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et liigne arvutikasutus on seotud halvema meeleolu, üksildustunde, apaatia ja väsimusega ning seda nii poiste kui tüdrukute seas.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud laste digisõltuvuseteemalises küsitluses osales kokku ligi 2000 last Eesti eri paigust, teatas TAI BNS-ile. Kuna laste arvutikasutusharjumuste kujunemisel ja märkamisel on suur roll perel, osalesid uuringus ka lapsevanemad.

Uuringu koordinaator Kätlin Konstabeli sõnul selgus uuringust, et kui 8. klassi lapsed said esimest korda arvuti juurde keskmiselt umbes 6-aastaselt, siis nooremas vanuserühmas oli see aeg oluliselt varem – umbes 4,5-aastaselt.

„Umbes 40 protsenti lapsevanematest mõlemas vanuserühmas peab arvutile ligipääsu piiramist tavaliseks karistusvahendiks. Samas arvas 10 protsenti 2. klassi laste vanemaid ja 21 protsenti 8. klassi laste vanemaid, et pole olemas sellist asja, nagu liigne arvutikasutus,“ nentis Konstabel. Ta lisas, et probleemne arvutikasutus seostus ka vanemate negatiivsema üldhinnanguga lapse tervisele. Liigset arvuti kasutavad lapsed olid ka oluliselt väiksema uneaja ning kehalise aktiivsusega. „Peredes, kus läbisaamine parem, oli ka lastel arvutikasutusega vähem probleeme,“ märkis Konstabel.

Probleemseks saab arvutite ja teiste nutiseadmete kasutamist hinnata siis, kui hakkavad ilmnema muudelegi sõltuvustele iseloomulikud tunnused: tekib vajadus olla üha rohkem võrgus, sellele mõeldakse pidevalt, võimaluse puudumisel ollakse ärritunud ja arvutikasutamise kohta hakatakse teistele valetama. Tihti on siis häiritud ka muud eluvaldkonnad - tekivad probleemid koolis või tööl, kannatab tervis, suhted lähedaste ja sõpradega, n-ö päriselu jääb tahaplaanile. Maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et kõige suuremas ohus on need lapsed ja täiskasvanud, kel on välja kujunenud harjumus kasutada arvuteid ja nutiseadmeid eelkõige hea enesetunde saavutamise eesmärgil.

Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu ehk digilapse uuringu eesmärgiks oli selgitada välja digisõltuvuse probleemi tõsidus Eesti lastel, samuti selle probleemiga seotud tegurid - peresuhted, tervis, kooliedukus ja muud.

Projekt jätkub veelgi ning selle raames koolitatakse digisõltuvuse teemadel nii pereterapeute kui õpetajaid. Järgmises etapis viiakse läbi ka erinevaid sekkumistegevusi – perenõustamisi, infomaterjalide jagamist ja digisõltuvuse teemalisi tunde koolides. Seejärel tehakse kordusuuring, et teada saada, kas ja milliseid muutusi on toimunud.

Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning seda kaasfinantseerib Eesti riik läbi programmi TerVE.

Võrus sai laupäeva lõuna ajal viga politsei eest põgenedes kukkunud joobes mootorrattur.

Õnnetus juhtus kella 12.30 ajal toimus Võrus Võlsi tee ja Raudtee tänava ristmikul, kus registreerimata mootorratas Yamaha, mida juhtis alkoholi tarvitamise tunnustega ja kiivrita 23-aastane Kevin, kaotas politsei alarmsõiduki eest põgenedes juhitavuse ning kukkus külili teele, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Kiirabi toimetas mootorratturi Lõuna-Eesti haiglasse, kust ta peale esmaabi andmist kodusele ravile lubati.

Liiklusõnnetustes said viga kaks joobes mootorratturit

Laupäeval juhtus Eestis neli inimkannatanutega liiklusõnnetust, neist kahes sai viga politsei eest põgenenud joobes mootorrattur.

Kella 7.30 ajal juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 18. kilomeetril, kus Tallinna suunas liikunud linnamaastur BMW X5, mida juhtis 41-aastane Marek, kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse, kahjustades teepiiret, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. Kiirabi toimetas maasturi juhi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Kella 12.30 ajal juhtus õnnetus Võrus Võlsi tee ja Raudtee tänava ristmikul, kus registreerimata mootorratas Yamaha, mida juhtis alkoholi tarvitamise tunnustega ja kiivrita 23-aastane Kevin, kaotas politsei alarmsõiduki eest põgenedes juhitavuse ning kukkus külili teele. Kiirabi toimetas mootorratturi Lõuna-Eesti haiglasse, kust ta peale esmaabi andmist kodusele ravile lubati.

Kella 17.25 ajal juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinna-Narva maantee 13. kilomeetril, kus Tallinna poolt Maardu suunas liikunud ja politseipatrulli antud peatumismärguandele mittereageerinud mootorratas Yamaha, mida juhtis alkoholi tarvitamise tunnustega 30-aastane Ruslan, riivas möödasõidul temaga samas suunas vasakpoolsel sõidurajal liikunud sõiduautot Mercedes-Benz ning lahkus sündmuskohalt. Kiirabi toimetas mootorratturi, kes peatus Maardu sillal, Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli.

Õhtul kella 19.25 ajal juhtus õnnetus Põlvamaal Räpina vallas Räpina-Rasina tee viiendal kilomeetril, kus sõiduauto Honda Jazz, mida juhtis vastava kategooria juhtimisõigust mitteomav 37-aastane Elle, kaotas sirgel teelõigul juhitavuse, sõitis teelt välja ja paiskus vasakule küljele. Kiirabi toimetas juhi Tartu Ülikooli kliinikumi, kust ta peale esmaabi andmist kodusele ravile lubati.