Riigikogu õiguskomisjon toetas eelnõud, mille järgi muutuvad ebamõistlikult suurte tasudega kiirlaenulepingud automaatselt tühiseks ning mis ei luba kiirlaenu puudutavaid vaidlusi lahendada vahekohtus.

"Kiirlaenude ülikõrged krediidikulukuse määrad on ilmselgelt ebaõiglased. Inimeste majanduslik olukord on keeruline, nad satuvad laenurattasse ja ei suuda sealt enam välja murda. Teema kerkis riigikogu päevakorda juba eelmisel aastal, kuid siis ei leidnud piiri seadmine krediidikulukuse määrale riigikogus toetust," ütles õiguskomisjoni esimees Neeme Suur pressiteate vahendusel. "Valitsus on välja tulemas ka kiirlaenude reklaame keelustava eelnõuga ja krediidiasutuste järelvalve eelnõuga. Komplekse lahenduse abil muudame Eesti krediidituru kindlasti inimlikumaks," märkis ta.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõuga määratakse, et krediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Viimase kuue kuu kolmekordne keskmine krediidi kulukuse määr on praegu ligi 101,5 protsenti.

Ka kehtiva korras kohaselt on taolise kulukuse määraga laenutehing heade kommetega vastuolus, ent tühiseks muutub tehing praeguse praktika järgi alles siis, kui laenusaaja suudab tõestada, et tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Eelnõu seletuskirja kohaselt on nende eelduste tõestamine kohtus osutunud tarbijatele liiga keeruliseks ning seetõttu näeb eelnõu ette nende eelduste kaotamist seadusest.

Õiguskomisjoni liige Ken-Marti Vaher pidas komisjoni arutelul oluliseks kaaluda krediidi kulukuse määra vähendamist, võrreldes eelnõus väljapakutavaga. "Selleks, et rohkem ohjeldada senist kiirlaenuäri ja rohkem kaitsta laenuvõtjaid, võiks kaaluda näiteks kahekordset krediidi kulukuse määra selle laenuga tegelevatele äriühingutele," rääkis ta pressiteate vahendusel. "Soome eeskujul võiksime pigem olla julgemad ja sihistada täpsemalt tehtavaid samme."

Samuti seisab eelnõu seletuskirjas, et suurimate kiirlaenuettevõtjate kodulehtedelt leitava info järgi ei ole kehtiv piirang olnud laenuettevõtjate jaoks piisavalt mõjukas vahend krediidi kulukuse määra langetamiseks, sest sellesse vahemikku jäävad vaid üksikud kiirlaenu pakkumised.

Seaduses fikseeritud krediidi kulukuse määra lubatud ülempiir peaks vähendama nende inimeste hulka, kes satuvad makseraskustesse. Maksejõuetute registris on üle 34 000 isiku, kes on hädas võetud kiirlaenu tagasimaksmisega.

Vahekohtus kiirlaenu vaidluste keelamine lähtub eelnõu järgi põhimõttest, et vahekohtu reglement ei pruugi arvestada tarbija kui nõrgema poole huvide ja õigustega. Näiteks lihtsustatud kättetoimetamise reeglitega ei pruugi olla tagatud tarbijale tegelikku võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta.

Õiguskomisjon saatis eelnõu üksmeelselt riigikogu ette esimesele lugemisele 23. oktoobril.

Sõidukiomanikel üle Eesti on teisipäevast neljapäevani võimalus tehnoülevaatuspunktides tasuta kontrollida oma sõiduki tulede ja rehvide korrasolekut ning vastavust normidele.

Vajadusel ja võimalusel saab sõiduki tuled ka kohapeal ära reguleerida, teatas maanteeamet BNS-ile.

Kampaania ajakava ning ülevaatuspunktid leiab maanteeameti kodulehelt.

Põlvamaal juhtus esmaspäeva raske liiklusavarii, milles hukkus autolt löögi saanud helkurita jalakäija, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Õnnetus leidis aset Värska vallas, Karisilla-Petseri tee 15. kilomeetril kella 19.09 ajal. Esialgsetel andmetel sõitis Lexust juhtinud 1973. aastal sündinud mees otsa tõenäoliselt sõiduteed ületamas olnud ja oma kodu poole suundunud 1963. aastal sündinud naisele.

Kokkupõrkel autoga sai naine surmavaid vigastusi.

Õnnetus juhtus asula järgsel teelõigul, kus kehtis 90 km/h kiiruspiirang. Milline oli sõiduki kiirus õnnetuse juhtudes, selgitatakse edasise uurimise käigus.

Politsei selgitas, et Lexuse juht oli kaine ning omas juhtimisõigust. Ühtlasi märkisid politseinikud, et valgustamata teelõigul ei olnud õnnetuses hukkunud naisel ühtegi valgusallikat või helkurit, mis ta autojuhi jaoks nähtavaks oleks teinud.

Põlva ennetus- ja menetlusteenistuse vanem Andres Kirsing rõhutas, et jalakäija peab praegusel aastaajal oluliselt enam panustama sellesse, et ta oleks autojuhtidele nähtav. Niisamuti peavad jalakäijate suhtes terasemad olema autojuhid. Seda eriti maapiirkonnas, kus tänavavalgustus ei ole reegel, ülekäiguradasid on hajusamalt ning asulavahelistel teelõikudel kasvavad autode sõidukiirused jalakäijate jaoks ohtlikult suureks.

"Paraku on viimase aja juhtumid näidanud, et sügisene trend helkurita jalakäijate liiklusohtu sattumisel on kasvanud jõudsalt iga ööpäevaga. Kandke helkureid ning kontrollige, et teie lähedastel need niisamuti küljes rippumas oleksid. See on vähim, mida iseenda ja oma lähedaste elu kaitsmiseks teha saate," soovitas Kirsing.

Politsei alustas liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust.

Keskkriminaalpolitsei hoiatab tööpakkumiste ees, milles palutakse välisriigist kontole laekuv rahasumma sularahas välja võtta ja kolmandatele isikutele edasi anda, sest sellise tööpakkumise tegelik eesmärk on tõenäoliselt rahapesu.

Rahapesu andmebüroo teatel võtavad skeemi eestvedajad tööotsijatega ühendust e-posti teel ning pakuvad tööd välisfirmas, edastas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Tööotsijatele saadetakse heas inglise keeles korralikult vormistatud töökirjeldus ja -leping.

Pakutava töö ülesannete hulka kuulub oma pangakontole välisriigist laekuva summa sularahas väljavõtmine ja edasisaatmine mõnele eraisikule, reeglina Venemaale või Ukrainasse.

Rahapesu andmebüroole on viimastest kuudest teada üheksa juhtumit, kus tööotsija on skeemiga kaasa läinud. Kõigil kordadel liigutati kuritegelikku raha, mis on saadud arvutikelmuse läbi.

„Tõenäoliselt soovivad välisriigist pärit isikud sel moel kuritegelikku raha pestuna enda kasutusse saada ning tööotsijaid kasutatakse ühe skeemi osana. On oluline teada, et ka sellise töö tegemine võib olla karistatav,“ ütles rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul.

Politsei palub kirjeldatud tööpakkumise saamisest teada anda telefonil 612 3840 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..