EESTI UUDISED BNS

Eesti ja Läti päästjate ühisõppus kulges edukalt

Lõuna päästekeskusKorraldajate hinnangul kulges möödunud nädala reedel Valkas toimunud Eesti ja Läti ühine päästeõppus edukalt, õppusel harjutasid päästjad koostööd suureulatusliku metsatulekahju kustutamisel.

Eestist osales Valka lähedal toimuval õppusel 15 inimest ja kolm päästeautot, edastas päästeamet BNS-ile. Lisaks ühisele kustutustööde harjutamisele hinnati õppusel staabitöö ja infovahetuse efektiivsust.

Väliõppuse Eesti koordinaatori Riho Sõmermaa sõnul jäid mõlemad pooled õppusega rahule. „Ka Läti kolleegide hinnangul sujus õppus igati hästi: Läti ja Eesti voolikud suudeti edukalt ühendada ja ka staabi meeskond sai kustutustööde strateegia ja taktika väljatöötamisega hästi hakkama.“ Sõmermaa lisas, et lätlased olid väga vaimustunud Eesti konteinerpumbajaamast.

Lõuna päästekeskusÜhine päästeõppus toimus projekti JATE raames, mis on piiriülese koostöövõimekuse arendusprojekt, et ühise päästejõuna tegutseda õnnetustel. JATE puhul on tegemist jätkuprojektiga, mille kaudu toetatakse Valka päästedepoo ehitust ning kustutustehnika soetamist Lõuna päästekeskusele.

Eesti ja Läti päästetöötajatele viiakse läbi ühiseid koolitusi ja koostööõppusi, et paremini reageerida piiriülestele õnnetusjuhtumitele.

Projekti toetab Eesti-Läti programm, mis viiakse ellu vastavalt Euroopa territoriaalse koostöö põhimõtetele ning see toetab piiriülest koostööd.

Haigena sündinud laste osakaal mullu suurenes

Võrumaa TeatajaTervisestatistika ja tervisuuringute andmetel sündis Eestis mullu haigena 3630 last, võrreldes 2012. aastaga on haigena sündinud laste arv suurenenud.

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis möödunud aastal Eestis kokku 13 931 last, neist haigena 3630 last, teatas tervise arengu instituut. Haigusi, mida neil diagnoositi, oli kokku 6349. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul 1,7 haigust.

Võrreldes 2012. aastaga on elussündide arv vähenenud 438 võrra, kuid haigena sündinud laste arv kasvas 63 võrra ja diagnoositud haiguste arv on suurenenud 231 võrra.

Sarnaselt eelnevatele aastatele oli kõige rohkem diagnoositud haigusi, mida klassifitseeritakse muude vastsündinuhaiguste alla, sellele järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning sünniperioodile iseloomulikud nakkused.

Maanteeamet on peatanud 112 586 registrikande

Võrumaa TeatajaMaanteeamet on seoses liikluskindlustuse seadusemuudatuse jõustumisega oktoobri alguse seisuga peatanud 10 423 haagise ja 112 586 sõiduauto registrikande.

"Maanteeameti jaoks on muudatus töine ja mingeid tagasilööke olnud ei ole," ütles ameti sõidukite registriosakonna peaspetsialist Sulev Vill BNS-ile.

Vill rõhutas, et ka tavainimese jaoks ei toimunud sellega mingit märkimisväärset muudatust. "Peatatakse ju ainult nende sõidukite registrikanne, mida aktiivselt ei kasutata. Kui inimesel tekib tahtmine oma autoga jälle liiklema hakata, siis tuleb osta uus kohustusliku liikluskindlustuse poliis ja läbida tehnoülevaatus ning registrikanne taastub," rääkis ta.

Automarkide lõikes on enim ehk 16 422 sissekande peatamist tehtud Fordide kohta, 12 315 juhul on kanne peatatud Opelite kohta, 11 426 juhul VAZ-ide kohta, 10 221 juhul Volkswagenite ja 8444 juhul BMW-de kohta.

Maanteeamet peatab 1. oktoobrist jõustunud seadusemuudatusega sõiduki või selle haagise liiklusregistrikande, kui neil möödub viimase tehnoülevaatuse ja kindlustuspoliisi kehtivusest kaks aastat.

Sõiduki, mille registrikanne on peatatud või mis on ajutiselt registrist kustutatud, loetakse registreerimata sõidukiks ja sellise sõiduki kasutamise liikluses pole lubatud. Erandkorras – kui sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi – võib sellise sõidukiga ettevaatlikult ja rikke iseloomu arvestades sõita lähimasse remondikohta, tehnoülevaatuspunkti, liiklusregistri büroosse või parkimiskohta.

Registrikande peatamisega sõidukit registrist mitte ei kustutata, vaid lisatakse sõiduki andmetele andmebaasis juurde märge "Registrikanne peatatud". Kõik selle sõiduki andmed jäävad maanteeameti andmebaasi alles, kuid sellist sõidukit ei lülitata automaatsesse liikluskindlustuse süsteemi.

Alanud nädalal saab tasuta kontrollida sõiduki tulesid ja rehve

Alanud nädala teisipäevast neljapäevani saavad sõidukiomanikud üle Eesti asuvates tehnoülevaatuspunktides kontrollida tasuta oma sõiduki tulede ja rehvide korrasolekut ning vastavust normidele.

Saabumas pime aeg ning seoses sellega tuleb üha suuremat tähelepanu pöörata tulede korrasolekule. Selleks korraldab Maanteeamet ka tänavu koostöös tehnoülevaatuspunktidega üleriigilise kampaania "Tuled ja rehvid korda", teatas maanteeameti pressiesindaja BNS-ile. Tulesid ja rehve saab kontrollida lasta tuleva nädala teisipäevast neljapäevani ülevaatuspunktides ja Tartu kutsehariduskeskuses nende lahtioleku ajal.

Üheks ohuteguriks liiklemisel on ka tühjad rehvid, sest madal rehvirõhk suurendab veeretakistust ja kiirendab rehvide ebaühtlast kulumist. See omakorda vähendab auto juhitavust ja võib ühel hetkel, näiteks kurvis sõites saatuslikuks saada. Samuti suurendab madal rehvirõhk kütusekulu.

Talverehve tuleb kasutada detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Naastrehve tohib kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini.

Tulede ja rehvide kontrollimise kampaania ajakava ning liitunud ülevaatuspunktid leiab maanteeameti kodulehelt.

Ebaseaduslik piiriületus on uuest aastast kriminaalkorras karistatav

Võrumaa TeatajaJustiitsministeerium esitas valitsusele eelnõu, millega muutub vägivaldne ebaseaduslik piiriületus tulevast aastast riigivastaseks kuriteoks ja on kriminaalkorras karistatav.

Ebaseaduslik piiriületus on uuest aastast kriminaalkorras karistatav, kui sellega kaasneb vägivald ja sellega ähvardamine, teiselt inimeselt vabaduse võtmine või kui piiri ebaseadusliku ületamise hõlpsamaks muutmiseks hävitatakse või rikutakse vara, edastas justiitsministeerium BNS-ile. Seadusemuudatuse eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eestit ja tagada ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele kiire reageerimine. Samuti annavad muudatused parema võimaluse selliseid kuritegusid menetleda.

„Surve Euroopa Liidu välispiirile on viimasel ajal üha tugevnenud ning Eesti riigi kohus on tagada, et meie piir peaks. Selle seaduseelnõu puhul on lisaks piiri füüsilisele kaitsmisele tegu õigusliku heidutusvahendiga, mis aitab suurendada Eesti inimeste turvatunnet ja meie riigi usaldusväärsust rahvusvahelistes suhetes,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

„Näiteks on edaspidi tegemist kuriteoga juhul, kui ebaseadusliku piiriületusega vigastatakse piirivalvekoera või lõhutakse piirivalvekaamera. Hetkel on ebaseaduslik piiriületus küll teatud lisatingimuste esinemisel kuritegu, kuid vägivalla kasutamine selliseks tingimuseks ei ole,“ selgitas justiitsminister.

Ebaseaduslik piiriületus on edaspidi kriminaalkorras karistatav ka siis, kui selle eesmärk on mõne teise riigivastase kuriteo toimepanemine Eestis. „Mitte iga ebaseaduslik piiriületus ei ohusta riiklikku julgeolekut. Kui muidu halbade kavatsusteta inimene, näiteks jahi- või kalamees, satub ületama riigipiiri kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, ei ole vaja teda kriminaalkorras karistada. Küll aga peab kindlasti olema kuritegu see, kui piiri ületamisega kaasneb rünnak Eesti riigi vastu,“ lisas Anvelt.

Sellise kuriteo eest on raskendavate asjaolude esinemisel, näiteks kui piiriületajal on olnud kaasas relv või kui kellegi elu on sattunud ohtu, tulevikus võimalik karistada kuni kümneaastase vangistusega.

Teiseks muudetakse eelnõuga kuriteoks võltsitud dokumendi hankimine ja teise inimese isikliku dokumendi enda käes kinni pidamine. Sellega viime ennast kooskõlla Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastase konventsiooniga ja vähendame võimalust inimesi niiöelda dokumendivangis hoida, mis on inimkaubitsejate tavapärane meetod.

Eesti kaitsepolitsei teatas 5. septembri õhtul, et sama päeva hommikul kella 9 ajal võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum toimus Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel.

Kaitsepolitseinik Eston Kohver viidi füüsilist jõudu kasutades relva ähvardusel Venemaale. Inimröövile eelnes seejuures Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine.

Võrumaal sai viga autolt löögi saanud eakas jalakäija


Võrumaal sai neljapäeva pärastlõunal viga sõiduautolt löögi saanud eakas jalakäija.

Õnnetus juhtus kella 15.05 ajal Võru vallas Väimela alevikus Võru-Põlva tee 6. kilomeetril reguleerimata ülekäigurajal, kus 71-aastase Alfredi juhitud sõiduauto Audi 100 ei andnud teed ning sõitis otsa sõiduteed ületanud jalakäijale, edastas siseministeerium BNS-ile

83-aastane Roza toimetati Võrumaa haiglasse.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD