Statistikablogi andmetel ületas arenenud riikidest pärit tööjõu keskmine tasu märgatavalt Eesti keskmist, samas kui endisest Nõukogude Liidust pärit hõivatute keskmine töine tulu jäi Eesti keskmisele alla.

Vahe Eesti keskmisega oli arenenud riikidest pärit töötajate tasusid vaadates peaaegu kahekordne, kirjutab statistikablogi ja lisab, et Eesti taasiseseisvumise järel siia elama asunud välispäritolu töötajad on tööturul üsnagi heas seisundis – paremas kui Eestis keskmiselt ollakse. Välispäritolu tippspetsialistid said statistikablogi andmeil suuremat töist tulu kui tippspetsialistid Eestis keskmiselt.

"Võrreldes Eesti keskmisega oli pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu töötajate seas suurem osatähtsus juhtidel ja tippspetsialistidel. Ehk siis nii juhte kui ka tippspetsialiste oli nende hulgas 6–7 protsenti enam kui Eestis keskmiselt. Märgatavaid erinevusi tõi ametialase jaotuse puhul kaasa ka see, millisesse riikide rühma kuuluti: arenenud riigid, näiteks Euroopa Liidu riigid ja USA; endised NSVL-i liiduvabariigid; kõik ülejäänud riigid. Enam kui pooled arenenud riikidest pärit töötajad töötasid kas juhtide või tippspetsialistidena. Endisest Nõukogude Liidust pärit töötajate seas oli aga juhtide-tippspetsialistide osatähtsus üsna sarnane Eesti keskmise jaotusega, kus mainitud ametialadel töötas ligi kolmandik töötajaist," seisab statistikablogis.

Tänavu saavad 230 nelja- ja enamalapselist peret riigilt kodutoetust kokku 1,73 miljonit eurot, mille tulemusena paranevad elamistingimused 1177 alla 19-aastasel lapsel.

Majandus- ja taristuministri Urve Palo sõnul mõjutab laste arv perede majanduslikku toimetulekut drastiliselt, mida näitavad ka toetuse saajate andmed. "Kui vaadata neid, kellele tänavu kodutoetust anname, siis neljalapselise pere keskmine sissetulek on 123,7 eurot pereliikme kohta kuus, seitsme lapsega peres aga vaid 53,6 eurot," vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) BNS-ile Palo seisukohta. "Ilmselgelt ei jää siin raha üle remondiks või suurema kodu soetamiseks, kuid lapsed vajavad õppimiseks ja kasvamiseks kui mitte oma tuba, siis kasvõi nurgakest. Kodu peab pidama sooja, samuti on olulised elementaarsed pesemisvõimalused."

Palo sõnul saab kodutoetusega aidata vaid väikest osa peredest, kes seda vajaksid, kuid see-eest jõutakse sellega nendeni, kes elavad kõige kasinamates tingimustes. "Riiklikult toetatud üürielamute programmiga, mille väljatöötamisega oleme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis alustanud, on eluasemeprobleeme võimalik leevendada suuremas mahus ja vastavalt piirkondlikele eripäradele. Kuid selle kõrval peab alles jääma ka paljulapseliste perede kodutoetus," lisas Palo.

Tänavu on keskmine toetuse summa ühele perele 7107 eurot.

Kokku laekus taotlusi 570.

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu ühe pereliikme kohta 108 eurot kuus, peredes on keskmiselt 5,1 last.

Kõige enam ehk 159 korral antakse toetust eluaseme renoveerimiseks. Kodu soetamiseks saab toetust 44 peret ning 27 peret toetatakse eluasemelaenu põhiosajäägi tagasimaksmisel.

MKM-i eraldatud riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 278 eurot kuus. Riik toetab taotleja eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide teostamist 90-100 protsendi ulatuses projekti maksumusest. Toetuse eesmärk on nelja- ja enamalapseliste perede elamistingimuste parandamine, kaasajastamine ning sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

Alates aastast 2008 on paljulapselistele peredele kodutoetust eraldatud 18,5 miljonit eurot, rahuldatud on 2048 taotlust.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, MKM-i, sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

Järgmisel aastal maksab politsei- ja piirivalveamet (PPA) pensioniteks ligi 13,5 miljonit eurot, mis on 1,4 miljoni euro võrra rohkem kui tänavu.

Sel aastal politsei- ja piirivalveametnikele makstav pension on pisut üle 12 miljoni euro. PPA pensionid antakse riigisisese siirdena sotsiaalkindlustusametile, kust toimuvad väljamaksed saajatele, selgub siseministeeriumi järgmise aasta eelarve kavast. Keskmiseks pensioniks kujuneb järgmisel aastal arvestuslikult 644 eurot kuus.

PPA plaanib järgmisel aastal kulutada 30 918 eurot ühekordsete toetuste maksmiseks töövõimetuslehele jäämise korral või tööõnnetuse puhul. Ühekordne toetus ei ületa politseiametniku ühe kuu palga ulatust. Teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse korral makstakse hüvitisi mahus 38 905 eurot.

Neile politseiametnikele, kes on teenistusülesannete täitmisel saanud töövõimet pärssiva kehavigastuse, makstakse kokku 56 070 eurot.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on võimalik loomapidaja tehtud kulutusi ja saadud kahju seoses sigade Aafrika katkuga võimalik hüvitada kolmest allikast.

"Esiteks hüvitatakse loomapidajale kodusigade Aafrika katku nakatumisel tõrjemeetmetega seotud otsesed kulud loomatauditõrje seaduses ja Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras. Näiteks hüvitatakse ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus ning ettekirjutuse alusel hävitatud seadme ja sööda väärtus," ütles Padar esmaspäeval riigikogu täiskogu istungil riigikogu liikmete küsimustele vastates.

Seda kahju hüvitatakse sigade Aafrika katku kui eriti ohtliku loomataudi tõrjumisel valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest. "Loomataudi tõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse kuni 100 protsendi ulatuses. See sõltub riigi võimalustest. Kui rahuldatud taotlustel põhinev taudikahjutoetuse summa ületab taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid, vähendab veterinaar- ja toiduamet taudikahjutoetuse määra võrdeliselt arvestades taudikahjutoetuse makmiseks ettenähtud vahendeid ja järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet," ütles ta.

"Teiseks allikaks on turukorralduse erakorralised meetmed. Eestil on võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt erakorralist toetust seoses kaubanduse piirangutega, mis võivad tuleneda looma haiguse leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest või seoses turu häiretega, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest. Nimetatud meetmetega kompenseeritakse tootjale tõsised turuhäired, näiteks tarbimise või hindade oluline vähenemine," rääkis Padar. Rakendamise eelduseks on Euroopa Komisjoni rakendusotsus, kus määratakse ära, millistele tingimustele peab toetuse taotleja vastama ning Euroopa Liidu kaasrahastamise määr.

Lisaks kavandab põllumajandusministeerium 2014–2020 perioodil maaelu arengukavasse uut kompensatsioonimeedet: loodusõnnetustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine.

"Meetmete hinnanguline eelarvemaht on 1 miljon eurot, vahendid selleks on kavas leida samale sihtgrupile mõeldud maaelu arengukava meetmete arvelt. Meede võimaldab toetada investeeringuid, mille eesmärk on teha korda loodusõnnetuses, ebasoodsates ilmastikutingimustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmise potentsiaal, sealhulgas osta loomi," ütles Padar.

Kolmandaks allikaks on vähese tähtsusega riigiabina võimalik esmatootjatele maksta kuni 15 000 eurot toetust kolme majandusaasta jooksul, see kulu kaetakse 100 protsenti riigieelarvest, kui selleks on eraldatud riigieelarve vahendeid.