Ilves arutas Euroopa riigipeadega energiasõltumatust Venemaast

Portugalis Bragas töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves arutas Arraiolose grupi kohtumisel teiste riigipeadega Euroopa Liidu (EL) julgeoleku seisukohast olulisi energiaküsimusi, sealhulgas energiasõltumatust Venemaast ning võimalikke alternatiivseid lahendusi riikide energiaga varustamiseks.

Euroopa energiasõltumatusest rääkides märkis, et nii lõuna- kui idanaabruses - Põhja-Aafrikas, Iraagis ja Ukrainas - toimuvate sündmuste valguses on energiajulgeolek valdkond, mis vajab kõrgendatud tähelepanu, teatas teisipäeval BNS-ile presidendi kantselei.

"Kui siiani võisime rääkida energiajulgeoleku parandamise vajadusest teoreetilises võtmes ilma ajalise surveta, siis praegune poliitiline olukord nõuab meilt otsustavat tegutsemist," ütles Ilves. “Sõltuvus Venemaa gaasist, söest ja naftast on üks selgemaid julgeolekuga seotud valdkondi kõikide Euroopa riikide jaoks, mis tähendab, et see nõuab lahenduste leidmisel ka üle-euroopalist lähenemist."

Ilves rõhutas, et Venemaa kasutab riikide energiaga varustamist poliitilise relvana.

"Oleme seda Eestis näinud viimased 23 aastat. 1991. aastal kui taasiseseisvusime ja Venemaa lõpetas sama aasta talvel Eesti energiaga varustamise, elasime tänu Soomest ostetud masuudile 1991-1992 aasta talve üle," meenutas riigipea.

Ilvese arvates peab EL viima ellu Venemaast energiasõltuvuse vähendamise tegevusplaani. “See ei tähenda, et peaks täielikult loobuma Venemaa gaasist, kuid arvestades asjaolu, et Venemaa kasutab energiat poliitilise survevahendina, on vaja tekitada rohkem konkurentsi ja leida erinevaid alternatiive. Me peame lõpetama olukorra, kus Venemaa saab kasutada energiat Ukraina ja teiste naabrite poliitiliseks ja majanduslikuks mõjutamiseks,” lisas ta.

Presidendi sõnul toetab Eesti Poola, Portugali ja Hispaania poolt juunis Euroopa Ülemkogule esitatud deklaratsiooni ELenergiasõltuvuse vähendamiseks, kus on rõhutatud, et Euroopa peab eelkõige kaotama EL siseturust eraldatud energiasaared, täiendavalt suunama EL kaasrahastamist liikmesriikide taristu arendamiseks, looma ühtse lähenemise kolmandate riikidega energialepingute sõlmimiseks ning arendama kodumaiseid energiaallikaid.

EL siseturust eraldatud elektri- ja gaasisaared on eriti haavatavad halvenevas julgeoleku olukorras, märkis president Ilves ja lisas, et loodetavasti saavad Ukraina konflikti valguses ka meie regionaalsed gaasiprojektid Soomega ning Balti piirkonna ühendused Kesk-Euroopaga veelgi suurema tähelepanu osaliseks. “ 2025. aastaks soovib Eesti olla 100 protsenti Venemaa energiasüsteemist lahti ühendatud,” lisas ta.

Presidendid arutasid Bragas toimunud kohtumisel ka Euroopa aktuaalseid probleeme migratsiooni ja tööhõive vallas.

Ilves arutas kahepoolsel kohtumisel Portugali riigipea Aníbal Cavaco Silvaga kaitsekoostööd. Portugal osales Balti riikide õhuturbe missioonil 2007. aastal ning sel aastal septembrist detsembrini kestval rotatsioonil osaleb Portugal kuue lennukiga. President Ilvese sõnul langevad Portugali seisukohad Ukraina kriisi ja Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide osas Eesti omadega praktiliselt kokku. “Meil on tulemuslikud kahepoolsed suhted Portugaliga, sealhulgas on perspektiivikas valdkond turism. Hea meel on tõdeda, et Portugali lennufirma TAP Portugal alustas sel suvel otselende Lissaboni ja Tallinna vahel mitu korda nädalas,” sõnas Eesti riigipea.

Arraiolose grupi seekordsest kohtumisest Bragas võtavad Portugali riigipea Aníbal Cavaco Silva kutsel osa Eesti president Toomas Hendrik Ilves, Läti president Andris B ē rzi ņ š, Poola president Bronis ł aw Komorowski, Saksamaa president Joachim Gauck, Soome president Sauli Niinistö, Ungari president János Áder, Austria president Heinz Fischer ja Bulgaaria president Rosen Plevneliev.

Arraiolose grupi nime all tuntakse 2003. aastal alguse saanud mitteformaalsete kohtumiste seeriat, kuhu on kutsutud riigipead, kes oma maade põhiseadust järgides ei osale Euroopa Ülemkogu istungitel. Seekordne kohtumine on kümnes, millest esimese korraldas Portugali president Jorge Sampaio Portugalis, Arraiolose linnas ning sellest võtsid osa Läti, Poola, Saksamaa, Soome ja Ungari riigipead. 2005. aastal Helsingis toimunud kohtumisel osalejate ring laienes ning liitusid Austria ja Itaalia. 2011. aastal kutsuti osalema Sloveenia ning 2013. aastal Eesti ja Bulgaaria.

Tagasi Eestisse jõuab riigipea teisipäeva hilisõhtul.