Esmaspäeval alustasid üle saja Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi sõjaväelase Vasalemma vallas endise Murru vangla territooriumil kahepäevast õppust, mille jooksul harjutatakse kompleksi vallutamist seitset helikopterit kasutades.

Esmaspäeva keskpäeval alanud õppuse käigus kasutatakse kokku kahte lahingkopterit AH-64 Apache, nelja üldkopterit UH-60 Black Hawk ja kahte transpordikopterit CH-47 Chinook, õppus jätkub teisipäeval ning kestab kolm tundi, teatas BNS-ile kaitseväe peastaap. Kui esmaspäeval saabusid USA kaitseväelased õppusele Lätist, siis teisipäeval tulevad nad Vasalemma valda Ämari lennubaasist

"Kasutame mitut helikopterit, sealhulgas toetab hooneid hõivavaid sõdureid õhust kaks lahingkopterit AH-64 Apache," ütles Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadis teeniv kapten Orlando Zombrano, kelle sõnul on endises Murru vanglakompleksis korraldatav õppus oma keerulisuses tavapärasest erinev.

Esmaspäevase õppusepäeva algfaasis liikusid üle 70 Ühendriikide dessantväelase helikopteritega maandumisaladele ning asusid puhastama vastase hõivatud hooneid.

Vastutegevust ründajatele teevad Lätist Eestisse saabunud Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadis teenivad sõjaväelased.

Seoses õppusega ja sealt naasmisega võib sel nädalal Eesti õhuruumis liikumas näha Ühendriikide sõjaväelaste kasutuses olevaid helikoptereid.

Boeing CH-47 Chinooki puhul on tegemist kahemootorilise peamiselt vägede transpordiks kasutatava lennumasinaga, mis on kasutuses olnud 1960. aastatest. Lahingkopter AH-64 Apache on USA armee relvastuses 1984. aastast. Apache-i peamiseks relvastuseks on mitut tüüpi raketid ja kuni 30-millimeetrine kiirlaskekahur, laskekiirusega kuni 600 lasku minutis. Maaväe üldkopter Sikorsky UH-60 Black Hawk kuulub Sikorsky Aircraft Corporationi loodud helikopterite S-70 perekonda.

Möödunud nädalal kogunesid Põlva maavalitsuse, omavalitsuste ja ettevõtete juhid ning spetsialistid maavalitsusse ühise laua taha, et arutada maakonna arengukava värskendamise ja uue regionaaltoetuse meetmega seonduvat.

Maavanem Ulla Preeden rõhutas, et maakonna prioriteetide seadmisel tuleb ennekõike lähtuda kohalikust omapärast ja olemasolevatest ressurssidest, edastas Põlva maavalitsus BNS-ile. Tema sõnul tuleb seejuures arvestada tuleb nii naabrite kui ka piirkonda puudutavate laiemate arengu- ja tegevuskavadega.

Põlvamaa arengukava ja tegevuskava värskendamist veab Põlvamaa arenduskeskus. Praegu toimub töögruppide moodustamine, kes vaatavad läbi olemasolevad dokumendid ja laekunud ettepanekud. Oktoobrikuu teises pooles avalikustatakse tegevuskava kõigile huvilistele arvamuste ja ettepanekute avaldamiseks.

Põlvamaa piirkondliku konkurentsivõime võimaluste ja arengueelduste väljaselgitamiseks on Eesti Maaülikool teostamas uuringut, mille esimesi tulemusi tutvustasid maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik ja doktorant Anne Põder. Uuringu eesmärk oli enne uue Euroopa Liidu finantsperioodi toetusmeetmete avanemist koguda infot nii ettevõtlusega seotud isikutelt kui kohalike omavalitsuse esindajatelt. Selleks, et kaardistada koostöö võimalused, kasutamata ressursid, praegused kitsaskohad ja eelisarendatavad valdkonnad.

Nentida tuli, et kahanev elanikkond ja madalam majanduslik aktiivsus on väikeste piirkondade ühised murekohad ning alates 2005. aastast kuni käesoleva aastani on Põlvamaa rahvaarv ligi üheksa protsenti vähenenud. Uuringus joonistusid intervjueeritud Põlvamaa ettevõte ja omavalitsuse juhtide arvamustest välja mõned enam mainitud teemad, mille kaudu piirkonna konkurentsvõimet on võimalik tõsta.

Peamiste võimalustena toodi biomajandusega seonduvalt välja kohalike looduslike ressursside kasutus ning energiatõhusa ehituse kompetentsikeskus, samuti aianduse valdkonna parem sidustamine ja arendamine, turismisektoris nii Värska kuurordipotensiaali kui ajaloolise Postitee arendamine, hallmajandus ennekõike sotsiaalhoolekande võtmes ning põllumajandussaaduste väärindamise vajalikkus.