Õiguskantsleri hinnangul on põhiseadusega kooskõlas piirang, mille kohaselt ei saa kriminaalkorras karistatud läbida ajateenistust.

Õiguskantsler sai avalduse, mille esitaja oli seisukohal, et kehtiv õigus piirab põhiseadusvastaselt endiste kinnipeetavate osalemise riigikaitses, selgub õiguskantsleri dokumendiregistrist avaldatud vastusest. Nimelt ei saa endised kinnipeetavad karistuse lõppedes osaleda riigikaitses, näiteks ajateenistust läbides.

Õiguskantsler asus seisukohale, et sõjalises riigikaitses osalemine, sealhulgas ka ajateenijana, ei ole põhiõigus või –vabadus, vaid põhikohustus. Samas ei näe põhiseadus kodanikele ette õigust nõuda, et nad saaksid sõjalises riigikaitses ajateenijana osaleda.

Õiguskantsler märkis vastuses et ajateenistusse kutsumisele on seatud peamiselt kahte sorti piiranguid. Esiteks ajutised piirangud ning alalised piirangud. Õiguskantsler tõi esile, et kriminaalkorras karistatutele kehtestatud piirang ei ole alalise iseloomuga. See tähendab, et ka neil inimestel, kes vastavad selles sättes nimetatud tingimustele, on võimalik ajateenistusse pääseda juhtudel, kui nende andmed on karistusregistrist kustutatud.

Õiguskantler lisas, et riigikaitse ei koosne üksnes sõjalisest riigikaitsest ning laiemas mõttes on kõikidel Eesti territooriumil viibivatel inimestel võimalik igapäevaselt riigikaitses osaleda, näiteks korrektselt maksude tasumise, majandusliku lisaväärtuse loomise või muul viisil ühiskonda edasi aitavas tegevuses osalemise kaudu.

"See, et kehtiv õigus välistab teatud inimeste ajateenistusse kutsumise, ei tähenda, et nad üldse riigikaitsest kõrvale peavad jääma," märkis õiguskantsler.

Eesti Õpilasesinduste Liit viis oktoobri alguses 12 Eesti koolis läbi koolikoti kaalumise kampaania, mille käigus selgus, et ligi 65 protsenti kottidest ületasid lubatud kaalu.

Kampaaniast võtsid osa Räpina Ühisgümnaasium, Võru Kesklinna Kool, Tallinna Saksa Gümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Tõrva Gümnaasium, Järva-Jaani Gümnaasium, Pala Põhikool, Alatskivi Keskkool, Nõmme Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Viljandi Jakobsoni Kool ja Käina Gümnaasium, teatas Eesti Õpilasesinduste Liit BNS-ile. Viie päeva jooksul kaaluti kokku ligikaudu 3200 kotti, millest ligi 65 protsenti ületasid lubatud kaalu.

Keskmine kaal kõikide kottide peale oli 3,6 kilogrammi, mis ületab lubatud piiri. 1.­3. klassides võivad õppetööks vajaminevate asjadega täidetud ranitsad kaaluda kuni 3 kilogrammi, 4.-6. klassides on lubatud kaaluks 3,5 kilogrammi. 1. klassides kaaluti kokku 845 kotti, millest 47 protsenti olid üle lubatud kaalu. 2. klassides asetati kaalule kokku 888 kotti, millest 61 protsenti olid üle lubatud kaalu. 3. klassides kaaluti 743 kotti ja nendest 85 protsenti olid üle lubatud kaalu. 4. klassides kaaluti kokku 688 kotti ja nendest olid üle lubatud kaalu 75 protsenti kottidest.

"Sellised tulemused on kõike muud kui ootuspärased ja normaalsed. Ilmselgelt on laste koolikotid liiga rasked ja selle probleemiga tuleks tõsiselt tegeleda. Kindlasti tuleks sellega arvestada ka tunniplaani koostamisel. Lisaks vajaminevatele asjadele peavad lapsed koolis kaasas kandma ka kehalise kasvatuse tunni tarvis vajaminevaid spordiriideid. Väga paljud õpilased on musikaalsed ja käivad muusikakoolis, kahjuks kaasneb sellega ka kohustus vedada endaga kaasa muusikainstrumente, mis ei pruugi olla kerged. Liiga rasked koolikotid võivad tekitada rühihäireid. Selle ennetamiseks on head selga toetavad ranitsad, kuid need kaaluvad juba tühjaltki üsna palju," rääkis õpilasliidu avaliku poliitika valdkonna juht Liis Konsap.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld­, kutse- ja erihariduskoole. Liit on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Valitsuses kiitis neljapäeval heaks kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis muudab eelkõige läbiotsimise ja vahistamise korda.

Kuna läbiotsimised ja vahistamised riivavad oluliselt isikute põhiõigusi, suurendatakse nende tegemisel kohtulikku kontrolli, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Võrreldes kehtiva seadusega, mille alusel on läbiotsimist võimalik kohaldada ka kohtu kontrollita, eeldab eelnõu regulatsioon läbiotsimiseks igal juhul kohtu luba.

Eelnõu lühendab ka vahistamise maksimaalset tähtaega kohtueelses menetluses. Teise astme kuritegudes väheneb see kuuelt kuult neljale kuule, alaealiste vahistatute puhul kahele kuule. Vahistamist on võimalik kauemaks pikendada vaid riigi peaprokuröri taotlusel.

Lisaks näeb eelnõu ette, et vahistamine muutub etapiliseks. Esimese astme kuritegudes saab kohus anda loa korraga vahi all pidamiseks kuni kaheks kuuks ning teise astme kuritegudes üheks kuuks. Vahi all pidamise tähtaega on seejärel võimalik pikendada kahe kuu kaupa, arvestades samal ajal maksimaalset tähtaega.

"Vahi all pidamine on inimese vabadust äärmuslikult riivav meede, samal ajal on tegemist alles eeluurimisega ja jääb võimalus, et kohus mõistab inimese lõpuks õigeks. Seega on meie soov, et ilma süüdimõistva kohtuotsuseta inimese pikaks ajaks teistest eraldamine oleks eelnevalt äärmiselt põhjalikult läbi kaalutud. Eriti puudutab see alaealisi, kes on väga kergesti mõjutatavad," ütles justiitsminister Andres Anvelt. „ Eelnõu üheks eesmärgiks on intensiivistada eeluurimist ja jõuda seega ka kiiremini kohtumõistmiseni,“ lisas Anvelt ministeeriumi pressiesindaja vahendusel.

Eelnõu kavandab läbivalt ka muid väiksemat laadi muudatusi kriminaalmenetluse seadustikus praktikas esile kerkinud probleemide põhjal.

Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamine isikute põhiõiguste selgemaks ja tugevamaks seadusandlikuks kaitseks on ette nähtud valitsuse tegevusprogrammis.

Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras, vahistamiste ja läbiotsimistega seotud muudatused aga 1. jaanuaril 2016.

Suure Lotokolmapäeva saates loositi kolmapäeval välja Bingo Loto peavõit summas 369 802 eurot.

Eesti Loto teatel läks sel korral suurvõit Viljandimaale - võidu toonud pilet osteti Kolga-Jaani postkontorist.

Viimati võideti Bingo Loto peavõit 20. augustil, mil 355 576 euro suurune summa läks võrdselt jagamisele enda sõnul juba kolmanda suurvõidu võitnud pensionäri, Harjumaal elava bussijuhi ning Pärnumaalt pärit, igapäevaselt ehitusega leiba teeniva keskealise mehe vahel.

Eesti Loto ootab kuni 15. novembrini oma võite vormistama ka Viking Lotto Extra kampaania võitjaid. Lisaloosis osalesid kõik 27. augustist kuni 15. oktoobrini Viking Lotto loosimistel osalenud piletid, kokku loositi välja 80 000 eurot.