Õiguskantsler: piirang ajateenistuse läbimisele on põhiseaduspärane

Õiguskantsleri hinnangul on põhiseadusega kooskõlas piirang, mille kohaselt ei saa kriminaalkorras karistatud läbida ajateenistust.

Õiguskantsler sai avalduse, mille esitaja oli seisukohal, et kehtiv õigus piirab põhiseadusvastaselt endiste kinnipeetavate osalemise riigikaitses, selgub õiguskantsleri dokumendiregistrist avaldatud vastusest. Nimelt ei saa endised kinnipeetavad karistuse lõppedes osaleda riigikaitses, näiteks ajateenistust läbides.

Õiguskantsler asus seisukohale, et sõjalises riigikaitses osalemine, sealhulgas ka ajateenijana, ei ole põhiõigus või –vabadus, vaid põhikohustus. Samas ei näe põhiseadus kodanikele ette õigust nõuda, et nad saaksid sõjalises riigikaitses ajateenijana osaleda.

Õiguskantsler märkis vastuses et ajateenistusse kutsumisele on seatud peamiselt kahte sorti piiranguid. Esiteks ajutised piirangud ning alalised piirangud. Õiguskantsler tõi esile, et kriminaalkorras karistatutele kehtestatud piirang ei ole alalise iseloomuga. See tähendab, et ka neil inimestel, kes vastavad selles sättes nimetatud tingimustele, on võimalik ajateenistusse pääseda juhtudel, kui nende andmed on karistusregistrist kustutatud.

Õiguskantler lisas, et riigikaitse ei koosne üksnes sõjalisest riigikaitsest ning laiemas mõttes on kõikidel Eesti territooriumil viibivatel inimestel võimalik igapäevaselt riigikaitses osaleda, näiteks korrektselt maksude tasumise, majandusliku lisaväärtuse loomise või muul viisil ühiskonda edasi aitavas tegevuses osalemise kaudu.

"See, et kehtiv õigus välistab teatud inimeste ajateenistusse kutsumise, ei tähenda, et nad üldse riigikaitsest kõrvale peavad jääma," märkis õiguskantsler.