EESTI UUDISED BNS

Kagu-Eesti tegevuskava sihib piirkonna tööhõiveks 65 protsenti

Pilt on illustratiivne FOTO: Võrumaa TeatajaSiseministeeriumi koostatud Kagu-Eesti tegevuskava aastani 2020 seab sihiks piirkonna tööhõive määra kasvu vähemalt 65 protsendini kõigis Kagu-Eesti maakondades ning keskmine palk on seal aastal 2020 vähemalt Eesti keskmine.

Ettevõtete tööviljakus hõivatu kohta on siseministeeriumi kava järgi kõigis Kagu-Eesti maakondades aastal 2020 vähemalt 78 protsenti Eesti keskmisest ning ühegi Kagu-Eesti maakonna ettevõtlusaktiivsus ei ole madalam kui 32 äriühingut 1000 elaniku kohta ja küündib vähemalt keskmisele tasemele maakondade hulgas, mis jäävad väljapoole Harju- ja Tartumaad.

Tegevuskava eesmärk on ka rahvaarvu vähenemise märgatav pidurdumine võrreldes statistikaameti rahvastikuprognoosis eeldatud tasemega ning elanike iga-aastane sisse- ja väljarände saldo Kagu-Eesti maakondades on aastatel 2015–2020 tasakaalus.

Samuti näeb arengukava ette, et piirkonna kohaliku omavalitsuse üksused tugevnevad läbi ühinemiste ja koostöö, väikeste omavalitsusüksuste arv Kagu-Eestis väheneb vastavalt maakondlikes arengudokumentides eesmärgiks seatule.

Siseministeeriumi kava lähtub Eesti regionaalarengu strateegiast aastani 2020 ja on riiklike arengu- ja tegevuskavade süsteemis toetav dokument. Tegevuskava on üheks lähtealuseks Kagu-Eesti maakondade arendustegevuse kavandamisel ja elluviimisel ning asjakohaste riiklike ja piirkondliku arengu kavade ettevalmistamisel.

Arengukava elluviimises osalevad lisaks siseministeeriumile teised ministeeriumid ning osapooled vastavalt oma vastutusvaldkonnale ja ülesannetele tegevuskavas. Kava elluviimisse panustavad olulisel määral ka Kagu-Eesti omavalitsused, ettevõtjad, maakondlikud arenduskeskused, haridusasutused, LEADER tegevus grupid, mittetulundusühendused ja teised kohapealsed toimijad.

Siseministeerium esitas Kagu- Eesti tegevuskava ja rakendusplaani kooskõlastamiseks lõppeva nädala alguses.

Õiguskantsler menetleb FIE maksusummade avalikustamise õiguspärasust

Õiguskantsler võttis maksumaksjate liidu avalduse põhjal menetlusse füüsilisest isikust ettevõtja makstud maksusummade avalikustamise õiguspärasuse küsimuse ja saatis sellekohase teabenõude rahandusministeeriumile.

Maksumaksjate liit pöördus õiguskantsleri poole, kuna alates tänavu 1. juulist kehtiva maksukorralduse seaduse järgi ei peeta enam füüsilisest isikust ettevõtja tasutud maksusummasid maksusaladuseks. Maksumaksjate liidu hinnangul on see regulatsioon on vastuolus põhiseadusega, kuna riivab FIE eraelu ilma legitiimse põhjuseta. Eraelu riive seisneb liidu hinnangul selles, et kui FIE-l ei ole töötajaid, siis on avalikustatud maksusummadest võimalik välja selgitada FIE sissetuleku suurus.

Seega ähvardab FIE varalise seisundi kohta info avalikult kättesaadavaks tegemine FIE privaatsust ning võib tekitada FIE-le turvariske ja seada ohtu tema vara säilitamise, leiab maksumaksjate liit.

Õiguskantsler pöördus täiendava teabe saamiseks rahandusministri poole ning palub selgitada, millisel eesmärgil otsustas seadusandja lubada maksu- ja tolliametil avalikustada FIE-de makstud maksusummasid ning kas nende avalikustamine võib riivata FIE põhiõigust eraelu puutumatusele.

Õiguskantsler ootab rahandusministri vastust hiljemalt 23. detsembriks.

Talverehvid on esmaspäevast kohustuslikud

Võrumaa TeatajaAlates tuleva nädala esmaspäevast on sõidukitel talverehvide kasutamine kohustuslik.

Kehtiva määruse järgi on Eestis talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Rehvidega, mille mustrisügavus on alla kolme millimeetri, sõita ei tohi. Soovitav on kasutada talverehve, mille mustrisügavus on üle viie millimeetri. Uutel rehvidel on see üle kümne millimeetri.

Naastrehvidega on Eestis lubatud sõita 15. oktoobrist kuni 31. märtsini.  

Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

 

Arstide liit: riigi arenguks on vaja investeerida tervisesse

Võrumaa TeatajaVananeva ja kahaneva rahvastikuga väikeriigis peaks olema tähtis iga inimese käekäik ja tervis ning riigi arenguks on vaja investeerida tervisesse, leiab Eesti Arstide Liit oma üldkogu avalduses.

"Eesti inimesed elavad tervena vähem aastaid kui teised eurooplased. Riigi arenguks on vaja investeerida tervisesse. Rahva tervise parandamiseks ei piisa ainult inimeste hoiakute ja tervisekäitumise muutumisest. Tervise edendamises ja haiguste ennetamises tuleks keskenduda tõenduspõhistele terviklahendustele," kirjutab arstide liit oma avalduses. Liidu hinnangul sõltub Eesti majanduse areng oluliselt rahva tervisest. Terved inimesed panustavad majandusse ning ühiskond ei pea kandma suuri sotsiaalkulutusi nende toimetulekuks.

"Hea ja kättesaadava arstiabi ja rehabilitatsiooniga on võimalik vähendada kergete terviseprobleemide süvenemist, parandada krooniliste haigete elukvaliteeti ja taastada nende töövõimet. Meil on ligi 80 000 ravikindlustamata inimest, kes saavad ainult vältimatut abi, ravijärjekorrad ületavad lubatud piire ja ravimata hambad põhjustavad raskeid tüsistusi. Jättes tegemata vajalikud kulutused, tekitab riik tulevikuks teadlikult hoopis suuremaid tervishoiukulusid, mis oleksid välditavad," leiab liit.

Euroopa riigid kulutavad tervisele keskmiselt 9,5 protsenti SKP-st. Euroopa Liidu pingerea viimastena on Eesti ja Rumeenia tervishoiukulude osakaal ainsatena viie protsendi sees SKP-st.

Riigikontrolör tõdes oma aastaaruandes, et avaliku arutelu puudumine tervishoiu edaspidiste võimaluste üle ja ravikindlustuse rahastamise jätkusuutlikkust tagavate põhimõtteliste otsuste edasilükkamine on toonud kaasa olukorra halvenemise tervishoius. Arstkond ühineb riigikontrolli seisukohaga ja kutsub valitsust ja riigikogu edasilükkamatult tegema rahva tervise parandamiseks ja tervishoiusüsteemi püsimiseks vajalikke otsuseid.

Lotomängija võitis Eurojackpotiga ligi 175 000 eurot

Eesti Loto arvloterii Eurojackpot loosimisel võitis üks Eesti lotomängija reedel ligi 175 000 euro.

28. novembri Eurojackpoti loosimisel võitis Eesti lotomängija 5+0 võidutasandiga 174 676,40 eurot, teatas Eesti Loto BNS-ile. Võidupilet oli ostetud internetist.

Viimati võideti Eurojackpotiga suurem võit kaks nädalat tagasi. Siis võitis 5+0 tabamusega 141 261,70 eurot Harjumaa mees. Võidupilet oli siis ostetud Tallinnast Mustakivi Rimist.

Põlvamaal sai vigastada teelt välja sõitnud auto juht

Põlvamaal sai neljapäeva õhtupoolikul vigastada eakas mees, kes sõitis autoga teelt välja.

Õnnetus juhtus kella 16.44 paiku Põlvamaal Võru–Põlva maantee 23. kilomeetril, kus 76-aastane Märt sõitis Renault Clioga T-kujulisel ristmikul teelt välja kraavi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis Märdi sündmuskohalt haiglasse.

Möödunud ööpäev tõi Eesti eri paigus kaasa kolm rasket liiklusõnnetust

Eesti eri paigus juhtus möödunud ööpäeva jooksul neli liiklusõnnetust, kus sai vigastada kolm inimest.

Esimene õnnetus juhtus neljapäeval kella 07.45 ajal Tallinnas Laagna teel Kiviku bussipeatuse läheduses, kus 42-aastane Auliki sõitis Toyotaga otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud 11-aastasele Darjale ja 56-aastasele Olgale. Esialgu isikud arstiabi ei vajanud, kuid tunni möödudes halvenes mõlemal jalakäijal enesetunne ning kutsuti kiirabi. Kiirabi viis Darja Tallinna lastehaiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 08.46 ajal Pärnus Kanali ja Aisa tänava ristmikul, kus Opelit juhtinud 32-aastane Mait eiras liiklusmärki "stopp" ja ei andnud teed sõiduautole Ford, mida juhtis 60-aastane Arvin. Kiirabi viis Fordi tagaistmel viibinud 27-aastase Annika Pärnu haiglasse, kust ta lubati kodusele ravile.

Kolmas õnnetus juhtus kella 16.44 paiku Põlvamaal Võru–Põlva maantee 23. kilomeetril, kus 76-aastane Märt sõitis Renault Clioga T-kujulisel ristmikul teelt välja kraavi. Kiirabi viis Märdi sündmuskohalt haiglasse.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD