Lastetusmaks jääb kehtestamata

AJALUGU Laupäev, 30. august 2008

DEBATT • Riigikogu liikmed on ühel meelel, et okupatsiooniaastatel Eestiski kehtinud lastetusmaks peab jääma ajaloo prügikasti, nagu on sinna jäänud ka Peeter I habemekandmise maks.

„Idee on sama vana kui inimkond ja ma ei tea juhust, kus ta läbi ei kukkunud,” ütleb Igor Gräzin Reformierakonnast.

Ometi kerkib lastetusmaksu kehtestamise idee järjekindlalt esile. 1998. aasta 22. augustil avaldas toonane haridusminister Mait Klaassen Postimehes arvamusloo, milles pidas maksukoormuse sidumist laste arvuga paratamatuseks. „Loogiline ja vajalik on kehtestada teatud east alates lastetusmaks ja siduda tulumaks otseselt laste arvuga perekonnas,” kirjutas Klaassen.

Kümme aastat hiljem, 21. augustil avaldas Maaleht intervjuu tuntud tohtri Peeter Mardnaga, kes üheselt nõudis lastetusmaksu sisseseadmist, et tagada inimeste võrdne kohtlemine.

Lisaks on lastetusmaksu teema üles tõstetud ka riigi osalusveebis, kus inimesed saavad poliitikutele nõu anda ja värskeid ideid välja käia.

Sama üksmeelselt, nagu olid Riigikogu liikmed endale kuluhüvitiste määramise osas, on nii koalitsiooni kui opositsiooni liikmed vastu lastetusmaksule.

Nelja lapse isa, roheline Valdur Lahtvee peab lastetusmaksu kehtestamist esmapilgul kohaseks ja vajalikuks, sest pensionikassat täidavad ju maksumaksjad. Kui inimesi jääb Eestis vähemaks, on tema sõnul juba lähitulevikus pensionäre rohkem kui palgasaajaid. Kes siis pensionäridele raha maksab?

Seetõttu tuleks lastetusmaks Lahtvee sõnul kohe sisse seada, et motiveerida inimesi pöörama iive positiivseks. Pealegi oleks lastetusmaks tema jutu järgi pensionikassa üheks garandiks. „Nii on see vaid esmapilgul,” lisas ta.

„Olen ise omal ajal poissmehest palgasaajana lastetusmaksu tasunud ja küll ei mäleta, et see maks oleks mind motiveerinud perekonnaseisu muutma ja lapsi muretsema,” ütles Lahtvee. Pigem motiveerivad tema hinnangul viljakas eas kodanikke peret looma ja lapsi saama suuremad maksusoodustused meelepärase kodu rajamiseks ja tööga teenitud tulu senisest suurema osa jätmine pere heaolu tarbeks.

„Olen väga pessimistlik lastetusmaksu kogumise suhtes,” ütles Heimar Lenk Keskerakonnast. „Kui me praegu ei suuda kätte saada rohkem kui 10 000 peidus oleva isa alimente, mis lastetusmaksust siis veel rääkida saame.”

Lengi pessimismi jagab ka erakonnakaaslane Inara Luigas: „Kuna meie riik on valedele alustele ja moraalile üles ehitatud, ei aita rahvuslust päästa ei emapalk ega lastetusmaks.” Turvalises riigis sünnivad Luigase hinnangul lapsed vanemate armastusest teineteise ja isamaa vastu, mitte hirmus lastetusmaksu ees. „Hirmuga mõtlen, kas järgmine samm on naiste kohustuslik sünnitamine,” sõnas Luigas.

„Eestis elab kümneid tuhandeid inimesi, kes on väga õnnetud, sest nad on väga lapsi tahtnud, kuid pole neid tervislikel põhjustel saanud,” ütles sotsiaaldemokraat Hannes Rumm. „On täiesti mõeldamatu, et riik karistab neid õnnetuid inimesi omalt poolt lastetusmaksuga, nagu seda tegi N Liit.”

„Maksustada saab kõike: habeme kandmist ja selle maha ajamist,” rääkis Igor Gräzin. „Mõlemad need maksud olid Peeter Suurel olemas.” Hoopis teine teema on tema sõnul see, kas ühiskond ja riik teevad piisavalt selleks, et lapsi sünniks rohkem ja nad kasvaksid normaalsetes kodudes „kus oleks kõht täis, raamatud riiulitel, arvutimängud prügikastis, riided seljas ja armastus olemas”.

Selleks ei pea Gräzini sõnul maksu nõudma lastetutelt, vaid võtma seda tulult, kasumilt, käibelt, kinnisvaralt, aktsiisist. „Korrigeerida tuleb maksundust ja eelarvet, mitte aga tegeleda ullikeste mõtetega, mis pealegi on aastatuhandeid vanad ja aastatuhandete jooksul tõestanud oma viljatust.”

Klaas: uusi makse pole vaja

SOOVITUS • Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas (Reformierakond) soovitab uute maksude kehtestamisega olla ettevaatlik ning neist hoiduda.

Klaasi sõnul konkureerivad riigid omavahel tööjõu, eriti haritud noorte spetsialistide pärast, kes täidavad nn tarku töökohti.

„Eesti probleem on selles, et meie ettevõtjad kipuvad neid tarku töökohti looma välismaale, et meie noored kipuvad teistesse riikidesse tööle asuma,” rääkis Klaas. „Me ei tohi uute maksudega inimesi Eestist eemale peletada.”