Tänase lehe sisekülgi kaunistab materjal Võrumaa suurimat järve Vagulat ümbritsevast kinnisvarast. Tagastatud maade kõrval on seal ka erastatud krunte. Arvata võib, et järgneb parastavaid-ilkuvaid kommentaare ja küsimusi, miks sellist infot üldse tiražeerida ning piltidega kaunistada. Põhjus on lihtne – Vagula on ametlikult küll avalik, kuid praktiliselt võõrale suletud veekogu. Kõikjal on eramaad ja teede ääres manitsussildid. Ihaldusväärne on nimetatud veekogu kalameestele, kellele Igor Kelt regulaarselt järvel võistlusi korraldab.
Paraku pole Vagula 17 838 meetri pikkusele kaldale jäänud avalikku paika, kust turist, kalamees või linnuvaatleja paadi vette saaks lasta. Paadimeestesõbralikku Tamula järve Vagulaga ühendava kanali paadisõidukõlblikuks süvendamine takerdus muinsuskaitsesse. Turismi prioriteediks pidava maakonna suurima järve kaldad müüdi maareformi varjus kruntideks nii, et see muutus ümberkaudsete asukate õueveekoguks. Kallasrajad on kasutud (kasulikud vaid rajajaile), kui seal jooksevad neid enda territooriumiks pidavad koeravolaskid ja kõikjal on ikka need sildid, sildid, sildid. Eraomand on püha, kuid miskipärast pole järve eest keegi ühiskonnale/riigile sentigi maksnud. Kui osa arendustest on eeskujulikus korras ja kaunid, siis leidub ka paiku, mis soetatud ilmselgelt eestlase põhitegevuse ‒ suure vaheltkasuga edasimüügi eesmärgil.
Kõik kalamaimukeste järve laskmised, uuringud ning keskkonna- ja muinsuskaitsmised tehakse iga Eesti maksumaksja taskust tuleva rahaga. Üles jäävad küsimused, kas ja millal kaevatakse lõpuni kanal või luuakse avalik ligipääs Vagulale? Toimetus ootab huviga kanali peatanud muinasasula küsimuse lahendust. Kui muinsuskaitsjatega kompromissi ei saavutata, pole tehtud tööl ju mõtet ja maksumaksja raha lasti taaskord tuulde (loe: hanke võitjate taskusse). Kui aga kanal saab tõepoolest Tamula järve Vagulaga ühendavaks veeteeks, kas ei leita seal paadisõidu keelamise põhjuseks näiteks mõnd haruldast floora või fauna esindajat? Teaduspotentsiaal selliseks avastuseks on Vagula ääres piisav.
Ka Väimela järve ligi ei pääse lihtsurelik.
Asi ongi selles, et omanikud ei puhasta ja ei tee ka oma kinnistuid. Hea näide ühest majapidamisest mõnisada meetrit peale raudteed (Roosisaare tee peal, mis teeb ringi ümber Tamula). Maja seisab tühjana juba aastaid ja suviti on see koht ikka väga ära võsastunud ja heina kasvanud? Kes hoolitseb? Mitte keegi ju. Aga silte toppima ja kraave kaevama on kõik kõvad mehed.