Ehkki Võrumaal on lasteaedu juba omajagu, puudub nende hulgas waldorflasteaed. Võrumaa Teataja toimetus sai infot, et waldorflasteaia loomise plaan on aga juba sündinud ja Võrus isegi ruumide otsingud alanud. Uurisime ettevõtmise eestvedajatelt ja idee käivitajatelt Mari Peetsalult ja Pille Sõrmuselt waldorflasteaia kohta lähemalt ja küsisime, kaugele praeguseks hetkeks uue lasteaia loomise suhtes on jõutud.

Miks oleks Võrru waldorflasteaeda vaja?

Mari Peetsalu ja Pille Sõrmus: Mõte rajada Võrru waldorflasteaed on lastevanemate peas kosunud juba aastaid. Seni on Võrumaa waldorfpedagoogikast innustunud pered sõidutanud oma lapsi Põlvamaale Rosma külla Johannese kooli ja lasteaeda, kus käib hetkel lapsi 11 omavalitsusest, sealhulgas ka mitmest Võru maakonda kuuluvast vallast.

Johannese kool ja lasteaed Rosmal on üks Eesti vanim waldorfkool, mis sai lastevanemate initsiatiivil loodud juba aastal 1989. Praeguseks tegutseb üle Eesti kuus waldorfkooli ja üheksa lasteaeda (-hoidu). Aeg on küps ka Võru linnas tegutseva waldorflasteaia jaoks. Saaremaal ja Pärnuski tehakse hetkel aktiivselt waldorflasteaia-kooli rajamise nimel tööd. Keilas aga avatakse peatselt edukalt tegutseva kooli täienduseks lasteaed.

Kuidas waldorfkool või -lasteaed sünnib?

M. P. ja P. S.: Waldorfpedagoogilised õppeasutused, olgu siis koolid või lasteaiad üle maailma, rajatakse alati lastevanemate initsiatiivil. Need on koolid, mille vanemad on oma lastele loonud. Niisuguste lasteaedade puhul ei ole tegemist äriühinguga, mille eesmärk on raha teenida, vaid sarnaselt mõtlevate lastevanemate ja õpetajate kogukonnaga, kelle ühine eesmärk on luua lastele pingevaba ning arendav keskkond. Selleks, et üks kool või lasteaed saaks sündida, peab olema koos piisav hulk sarnaselt mõtlevaid peresid.

Võru waldorflasteaia initsiatiivgrupp kohtus terve pere kooli loengutel, kus Rosma lasteaia pedagoog Heli Kudu tutvustas sealse lasteaia kasvatuspõhimõtteid ja igapäevatööd, olles oma jutuga Võru peredele suureks innustajaks. Praeguseks ongi koos üle 20 pere, kes soovivad pakkuda oma lastele alternatiivi tavahariduses kahjuks tihti esinevale kiirustamisele, stressile ja võistluslikkusele. Vanemad, kes on koondunud waldorflasteaia ideed toetama, usuvad, et kasvatus peaks tuginema koostööl, mitte aga konkurentsil. Koos loodav lasteaed annab võimaluse meil, lastevanematel koostööd harjutada.

Mille poolest waldorfpedagoogika erineb tavapedagoogikast?

M. P. ja P. S.: Sarnaselt teistele reformpedagoogika vooludele (Montessori, Hea Algus jms) toetub waldorfpedagoogika lapsest tulenevale impulsile, toetatakse lapse tegutsemistahet ning luuakse turvaline ruum, et areneda just sellele konkreetsele lapsele hetkel vajalikus tempos ja suunas. Väga oluliseks peetakse eeskuju ja koostööd – eesmärk on, et tulevikus leiaks laps iseenese jõust oma elule mõtte ning sellest lähtuvalt ka tegutseks.

Waldorfpedagoogika peab oluliseks inimese ja keskkonna kooskõla – ka seda, et inimene oleks iseendaga heas läbisaamises, kooskõlas. Võiks öelda, et waldorfpedagoogika püüab suunata inimesi enda õnne juurde.

Waldorfpedagoogika pakub toimivaid lahendusi tavapedagoogika valuküsimustele nagu koolist väljalangemine, koolistress jms. Kes on asjast huvitatud, võib tutvuda Eesti haridusministeeriumi tellitud ja ka mujal maailmas läbi viidud uuringutega internetiaadressil www.waldorf.ee.

Kas waldorfkoolid on religioossed koolid?

M. P. ja P. S.: Waldorfkoolid üle maailma (waldorfliikumisse on kaasatud üle 65 riigi, kus tegutseb ühtekokku ligi 1000 kooli ja paar tuhat lasteaeda/sõime) sobituvad antud piirkonna kultuuriruumi. Eesti asub kristlikus kultuuriruumis – meie haridusasutustes peetakse jõulupühi, lihavõtteid ja nii ka Eestis tegutsevates waldorfkoolides, -lasteaedades. Waldorfpedagoogika ei tegele religiooniõpetusega.

Missugust maja te uue lasteaia jaoks tahaksite ja milliseid kasvatajaid te vajaksite?

M. P. ja P. S.: Nagu kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele lasteasutustele, nii kehtivad ka waldorflasteaiale teatud seadused. Näiteks peavad lasteaednikud olema läbinud pedagoogilise koolituse, kuid lisaks peab waldorflasteaednik olema koolitanud end ka waldorfpedagoogikas. Seega, waldorflasteaednikud üle Eesti on koolipinki nühkinud isegi rohkem kui tavakasvatajad.

Muidugi eelistame ka Võrru kõrgharidusega lasteaednikke, kes on juba waldorfkoolituse läbinud, kuid koostöös Rosma waldorflasteaiaga oleme plaaninud häid kasvatajakandidaate waldorfpedagoogikas kiirkorras järele aidata. Peamine on, et tööd alustava kasvataja puhul on tegemist sooja südamega inimesega, kes loomingulist lastega töötamist naudib.    

Keerulisem lugu on majaga. Raske on leida kodust ja hubast õuega maja, mis vastaks kõigile lasteaiale ette kirjutatud nõuetele ning samal ajal oleks piisavalt soodne, et lapsevanemad seda üleval jõuaksid pidada. Majaotsingud käivad. Kui Võru linnas leidub mõni hea inimene, kes on nõus oma toreda maja lasteaia kasutusse andma, siis oleksime selle eest väga tänulikud.

Kuidas tulevad waldorflasteaiad ots otsaga kokku?

M. P. ja P. S.: Waldorfõppeasutused Eestis ei ole riigi omanduses, vaid kuuluvad mittetulundusühingutele.

Õppemaksu suurus Eesti waldorflasteaedades on erinev, mahtudes vahemikku 30–130 eurot kuus. Summa suurus sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest, kelle lapsed antud lasteasutuses käivad. Tänu Lõuna-Eesti mõistvatele kohalikele omavalitsustele, kes valikuvabadust haridussüsteemis väärtustada oskavad, on Tartu ja Põlva waldorfkoolide ning lasteaedade õppemaksud tunduvalt madalamad kui Põhja-Eestis. Kodanikualgatusest sündinud lasteasutusi peaks riik läbi omavalitsuste jõudsamalt toetama.

See, kui suureks kujuneb Võru lasteaia õppemaks, on veel lahtine. Kõik sõltub majast, aga ka meie koostööpartneritest, Võrumaa valdadest ja Võru linnast.

P. S.: Waldorflasteaedade (sealhulgas ka meie lasteaia) rahalised vahendid moodustuvad õppemaksust, kohalike omavalitsuste toetustest, füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, sihtkapitalidest ning fondidest, välisriikidest laekuvatest (sihtotstarbelistest) toetustest ja varadest, tuluüritustelt, lisateenuste osutamisest ning ka muudest õigusaktidega kooskõlas olevatest tuludest.

Kuidas ettevalmistused edenevad? Millal sooviksite lasteaia avada?

M. P. ja P. S.: Meil on hea meel, et Võru waldorflasteaia idee ümber on koondunud nii suur hulk tõeliselt tegusaid ja erksaid lapsevanemaid. Meie suur soov on pakkuda oma lastele parimat – tervist ja arengut toetavat kasvukeskkonda, kus lapsed saaksid rõõmsalt kasvada. Kui kõik sujub plaanipäraselt, ootame juba sel sügisel Võru waldorflasteaeda lapsi mängulist lapsepõlve nautima.
Kel lähem huvi asja vastu, võiks tulla 19. mail Rosmale, kus toimub koguperekonverents „Head valikud hariduses”. Seal on hea võimalus tutvuda meile lähima waldorflasteaiaga ja kuulata huvitavaid loenguid, samuti räägime muu hulgas Võru waldorflasteaia loomisega seonduvast.

Ametlik kohtumine Võru waldorflasteaia ruumide küsimustes toimub linnavalitsuse teatel tuleva esmaspäeva pärastlõunal. Ehk selgub siis ka see, millises majas võiks waldorflasteaed tööle hakata.

• Waldorfharidust käsitletakse hetkel suurima ülemaailmse sõltumatute koolide liikumisena. 65 riigis on kokku ligi 1000 waldorfkooli ja 2000 koolieelse hariduse asutust. Ligi 100aastase traditsiooniga waldorfpedagoogikat viljeletakse Eestis juba 21 aastat. Kaks vanimat waldorfkooli on Johannese kool Rosmal ja Tartu waldorfgümnaasium. Kõik waldorfkoolid on loodud lastevanemate initsiatiivil ja tegutsevad kodanikualgatuse korras.

• Teemakohased lingid: www.waldorf.ee, www.iaswece.com; vaata ka www.rosma.edu.ee.

[Waldorfpedagoogika kohta võid lähemalt lugeda ka käesoleva aasta 31. jaanuari Võrumaa Teataja artikli „Võrus tegutseb nüüd terve pere kool” (internetis aadressil vorumaateataja.ee/index.php/arhiiv/63-viimased-uudised/2459) lõpuosast.]