LOOTUS • Piusa ürgoru puhkekompleksi arendaja Koit Laanemäe on juba kolm aastat plaaninud rajada ürgorgu laskumisrada, et ka talvisel ajal turistidele tegevust pakkuda. Viimased pool aastat on tegutsetud selle nimel, et mõtet realiseerida.

Kolmapäeval, 23. mail toimus Meremäe vallamajas laskumisraja detailplaneeringu arutelu, kus oli kohal vähem osapooli, kui oleks pidanud olema. Seetõttu ei olnud võimalust kõigi asjaosalistega diskussiooni langeda ja arutelu jäi lühikeseks. Enne lõplikku otsust ja ehitama asumist tuleb pidada veel mitmeid avalikke arutelusid, kus on võimalik kõigil asjaosalistel sõna sekka öelda. Allan Kaasik, OÜ Kurmik Projekt juhatuse esimees, prognoosib, et kui vaidlusi ei teki, kulub detailplaneeringu lõpuleviimiseks umbes pool aastat.

Planeerija Kristi Solli sõnul on tegemist uudse situatsiooniga, mis tähendab seda, et planeeritav ala jääb lisaks Meremäe vallale ka Vastseliina valda. Peamine on saada mõlema valla nõusolek.
Laskumisrada saab alguse Vastseliina vallas Tellaste külas asuvalt Raja-5 kinnistult ja kulgeb mööda uhtorgu üle Piusa jõe Meremäe valda Väiko-Härma külla Raja kinnistule. Et jõge ületada, tueb ehitada kaks silda, mille laiusteks on kolm ja poolteist meetrit. Laskumisrajaga kaasneb ka infrastruktuuri arendamine. Külastajatele tuleb luua parkla, pimedal ajal on oluline valgustuse olemasolu. Tuleohutuse tagamiseks on oluline rajada tiik.

Keskkonnaameti pressiesindaja Irmeli Karja ei näe vastuolu laskumisraja ja looduskaitsetingimuste vahel. Tema sõnul on turismikompleks toiminud umbes 20 aastat ja seni pole olnud probleemi tingimuste täitmisega.

Keskkonnaamet on esitanud planeeringu koostamisel mõned nõuded, mida arendajal jälgida tuleb:

1) planeeringuga peab olema tagatud maastikuilme säilitamine;

2) valguspostid, tõstuk  ja vaatlustorn ei tohi maastikul domineerima jääda – konstruktsioonid peavad olema tumedad ning soovituslikult looduslikku värvi;

3) teenindushoone ei tohi olla kõrgem kui kaheksa meetrit, suuri klaaspindu kasutada ei tohi ja katuse värv peab olema loodusesse sobivalt tume.

Irmeli Karja sõnul ei kaasne planeeringuga kavandatud ehitamisega olulist keskkonnamõju, ei kavandata suuremahulisi mullatöid ega takistata veevoolu jões, samuti ei kavandata muid tegevusi, mis võiksid avaldada mõju kaitsealustele liikidele ja nende elupaigale.