TEEKOND ❯ Kuus Võru uunikumiklubi autot kogunes eile varahommikul Luhamaa piiripunktis, et alustada Venemaa kaudu 1200 kilomeetri pikkust teekonda külla Soome sõprusklubile. Narva kaudu liikudes liitub Võru klubiga hiljem ka Tartu uunikumiklubi, reisiseltskonna kogusuuruseks on siis 15 sõidukit.

„Rohkem kui tuhande kilomeetri pikkune teekond on vana auto jaoks päris pikk sõit, autode keskmine kiirus on 70 kilomeetrit tunnis,” lausus juht Raivo Ojaveer, kes arvestab oma GAZ 69 kütusekuluks vähemalt 16 liitrit 100 kilomeetri kohta.

Teekond kulgeb läbi Peterhofi , Kroonlinna, Repino, Viiburi ja Pikhtovoye, Soomes võtab neid vastu Orimattila sõprusklubi, kuhu kuulub 500 Soome uunikumiomanikku.

„Kui tee peal autodega midagi juhtub, peame neid lihtsalt remontima,” ütles Ojaveer. „Tööriistad ning mõned põhilised varuosad, nagu bensiinipump ja jagajad, on meil kaasas.”

MTÜ Võru Vanatehnikaklubi Vänt tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Klubi eesmärgiks on vanade autode ja muu vanatehnika kui ka kultuuripärandi säilitamine ja taaselustamine. 2011. aastal korraldas klubi 600kilomeetrise sõidu ümber Peipsi, 2012. aastal läbiti Ukrainas kokku 5000 kilomeetrit. Klubi on Ojaveere sõnul ühtlasi ka sõpruskond, kus esineb vahetevahel ka tülisid. Teekonnal on kaasas autohuviliste naised, lapsed on tema sõnul aga juba nii suured, et tahavad omapead käia.

„Järgmise teekonna plaani meil veel paigas ei ole, see selgub tavaliselt sõidu käigus,” lisas ta.

PILDIGALERII ÖÖPIDU ❯ Laupäeva õhtul täitus Kubja laululava tuledemänguga. Esmakordselt peeti öötantsupidu „Kohtumised ristteel”. Pidu algas kell pool kümme õhtul ja kestis kella poole üheni öösel. Mida hilisemaks ja pimedamaks muutus aeg, sega kirevamaks ja intensiivsemaks läks värvide ning tulede mäng.

Võru maavalitsuse kultuurinõuniku Aigi Palli sõnul läks pidu igati korda ja oli lavastajatele küll esimene taoline väljakutse, kuid õnnestus suurepäraselt. „Sellist ööpidu ja valgusega rahvapidu ei olegi tegelikult Võrumaal olnud,” sõnab Pall. „Pidu valgustati prožektoritega, lava elas värvide ning kujunditega esinejatele kaasa. Pime aeg annab võimaluse valguse abil olulist paremini esile tuua,” selgitab ta. „Väga ilus oli ka elav tuli tõrvikute ja meie tuletorni näol. Kui valgel ajal märgatakse tuld vaid süütamise hetkel, siis pimedal ajal paistab see kogu aeg silma,” räägib Pall pimeda aja võludest.

Peale prožektorite ja värvidemängu kasutati valgustamiseks elavat tuld ja led-küünlaid, mida esinejad said tantsu ajal käes hoida. „Kõik välisriikide ja ka meie esinejad olid ööpeole kohaselt võtnud tantsudes kasutusele valguse. Välismaistest külalistest paistis silma Austria noorte kollektiiv, kelle rahvarõivaid ilmestasid käte ümber olevad valguskaablid,” kirjeldab Pall. Kokku astus öötantsupeol Palli sõnul üles ligi tuhat esinejat, kellest umbes kolmsada olid kohale tulnud teistest Eestimaa paikadest, kuussada olid kohalikud ning välismaiseid esinejaid oli saja ringis. Teiste seas astusid üles viis lõõtsameest, kellest üks selle aasta lõõtsakuningas Richard Ott Leitham. „Mitmed esinejad tantsisid öötantsupeol samu tantse, mis Võru pärimustantsu festivali raames, lihtsalt lisatud olid valgusega kostüümid,” räägib Pall. „Ka publik andis oma valgusallikatega peo fi naalis suure panuse,” lisab ta.

Aigi Palli sõnul on öötantsupidu traditsiooniks veel vara nimetada ja seda, kas järgmisel aastal sama üritus aset leiab, on veel vara öelda. Pigem nimetab ta toimunud pidu teistmoodi ja erilisemaks lähenemiseks Võrumaa tantsu- ja laulupeole, mis muutis erakordseks just tänavuse aasta.

Kadi Annom