• Maavanema ja omavalitsuste liidu juhatuse esimehe vastuvõtt 22. veebruaril Kandles puges hinge •

PILDIGALERII EESTI 98 • Esmaspäeva, 22. veebruari õhtul toimunud Võru maavanema Andres Kõivu ja Võrumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Mailis Kogeri vastuvõtt ja kontsertaktus Eesti vabariigi 98. aastapäeva tähistamiseks tõi Kandlesse täissaali.

Piduliku õhtu juhatas sisse maavanema Andres Kõivu kõne.

„Võrumaa oli üks maakondadest juba 98 aastat tagasi, ka veerand tuhat aastat tagasi. Oleme küll teiste maakondadega võrreldes pealinnast kaugel ja majanduslikult anname hetkel vaid pisut enam kui protsendi Eesti rahvuslikust kogupanusest, kuid Võrumaa roll ja rikkus Eestis on teistsugune. Seda ei saa mõõta rahas ning seda pole võimalik meilt ka ära võtta.

Võib öelda, et Võrumaa on seest suuremgi kui väljast. Kapitalistlikus maailmas mõõdetakse rikkust sisemajanduse koguproduktiga, aga kui mõõtmisele tuleks kultuuripärand või looduslik mitmekesisus, oleksime esindatud raskekaallaste ridades,” ütles Andres Kõiv.

Andres Kõivu sõnul julgustab see kõik kindlalt väitma, et Võrumaa on ja jääb. Ka pärast haldusreformi.
„Haldusreform toimub kontekstis, kus Võru maakonna rahvaarv väheneb igal aastal üle 400 inimese. Võru linna kui maakonnakeskuse rahvaarv kahaneb suhtarvudes keskmisest vallast kiireminigi. See pole ainult Võru linna probleem – samalaadne on olukord mujalgi maakonnakeskustes. Ometi me teame, et Võru linn on kogu maakonna süda. Isegi kui me tahame erinevates piirkondades uskuda, et oleme autonoomsed keskused, on Võru maakond ikkagi üks toimepiirkond, mille erinevad teenused ja valdkonnad on otsapidi põimitud kokku just Võru linnas.”

Riigikogu maaelukomisjoni tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitisega arutati seakatkuga (SAK) seotud piirangute leevendamise ja toiduohutuse tagamisega seotud küsimusi.

Maaelukomisjoni esimees Ivar Padar tõi esile, et seakatku levikul  Euroopa Liidu riikidesse on olnud suur majanduslik mõju. Eesti ettevõtjatele tähendas see 2015. aastal täiendavat kulu orienteeruvalt 7 miljoni eurot, prognoositav kulu 2016. aastal on 36 miljonit eurot. Padar juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna seakatk on levinud piki EL-i idapiiri ülevalt Läänemerest kuni Musta mereni, siis on EL-i idapiiril läbi viidava tõhusa SAK tõrje näol tegemist selgelt EL-i ülese huviga. „Mida tõhusam tõrje piiriäärsetes riikides, seda paremini on kaitstud teised EL-i liikmesriigid,“ selgitas Padar.

Kohtumisel märgiti, et Eesti seakasvatus on võrreldes teiste naaberriikidega raskemas olukorras, kuna lõviosa seakasvatusi jääb kaitsemeetmete kolmandasse tsooni. „Kolmanda tsooni piirangud on olnud karmid ka nende seakasvatajate suhtes, kelle farmides katku pole, kuid kellele on kehtestatud piirangud, mis on tekitanud põhjendamatut majanduslikku kahju,“ nentis Padar. Balti riigid ja Poola on saavutanud, et kolmanda tsooni piirangute kehtivusaeg võiks olla üks aasta, kui seal ei ole ühtegi kordusjuhtumit. Oluline on ka see, et saaksime  Euroopa Komisjoni piirangute kehtestamisel kolmandast tsoonist viia teise tsooni välja elussigu, hoida neid kuu aega karantiinis ja teha nad sellega ekspordivabaks. Leevendust on seni pakkunud sigade eraldusmeede, mida tuleks arukalt rakendada ka edaspidi. Padari sõnul võib seakatk meie regiooni jääda pidama kauemaks. Seoses sellega ongi vaja arendada teadusalast koostööd, et seakatkuga toime tulla ja leida toimivad ravivõimalused.

Vytenis Andriukaitis pidas tähtsaks ettevaatusabinõude rakendamist toiduohutuse valdkonnas seoses seakatku kriisiga. Samas tõdeti, et rakendatud abinõud peaksid tuginema viimastel kättesaadavatel teaduslikel andmetel. „Kui sellised andmed puuduvad, siis tuleb teha kõik võimalik, et selliseid ajakohaseid teadusandmeid tekitada,“ märkis Padar. Ta toonitas, et Euroopa Komisjon peaks leidma senisest veelgi rohkem võimalusi SAK valdkonna teadustegevuste toetamiseks. „Teaduslikult on vaja rohkem tõestada, et kehtestatud piirangud oleksid õiglased, samas võttes arvesse ka tarbijate võimalikke riske seoses toiduohutusega,“ ütles Padar.

Maaelukomisjoni liige Artur Talvik tõstatas küsimuse Euroopa Liidu ja USA kaubandusläbirääkimiste arengute kohta. Toiduohutus on nende läbirääkimiste oluline osa. Andriukaitis selgitas, et läbirääkimised käivad, kuid kiiret lahendust nendelt lähemal ajal oodata ei ole.

Maaelukomisjoni tänasest istungist võtsid osa keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, maaeluministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduliidu esindajad.