Võru linn soovib taastada linna esindusväljaku, millest peaks saama kohaliku elu keskus ning mis peaks elavdama turismi ning ettevõtlust; projekti maksumus on hinnanguliselt 2 miljonit eurot, sellest omafinantseering 300 000 eurot.

"Eesmärk on taastada linna esindusväljak ja ajalooline süda. Seminari väljak oli linna keskväljak linna asutamisest saati, paraku 1950-ndatel aastatel muudeti see haljasalaks," ütles Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett BNS-ile.

Plaanitav väljak hõlmab kokku ligikaudu 15 000 ruutmeetri suurust maa-ala Võrus Tartu, Jüri, Koidula ja Seminari tänavate vahel, kaasates ka tänavad. Plats ja tänavad on planeeritud rajada ühte tasapinda ning katta musta ja valget värvi sillutiskividega.

Linna kava järgi peaks Seminari väljakust saama atraktiivne vaba aja veetmise ja kokkusaamise koht, kus nii kohalikud elanikud kui ka turistid peatuvad. "Väljak hakkab oluliselt ilmestama linnapilti ning aitab kujundada positiivset mainet nii elu-, töö-, ettevõtluse- kui ka külastuskohana," rääkis Mett.

Kava järgi hakkavad väljakul hakkavad toimuma nii uued kui traditsioonilised, piirkonna olulisemad üritused ja sündmused. "Võru linn vajab praegu oluliselt suuremat sündmuste läbiviimise kohta," ütles Mett. Talvel saaks väljakule rajada muuhulgas ka uisuplatsi.

Ta märkis, et linnakeskuse taastamine peaks aktiviseerima ka ettevõtlust, kuna väljakule ja selle ümbrusesse saab rajada kohvikuid, poode, müügilette ja muud. "Keskväljak oleks oluline lüli ja alguskoht Võru linna turismimarsruudis – Roosisaarel asuv muinasasula, Roosisaare sild, Tamula rannapromenaad, Katariina allee, keskväljak ühendatakse üheks atraktiivseks linnaruumiks," ütles Mett.

Plaanide järgi muudetakse ka piirkonna haljastust Väljakul saab olema püsikuusk, mida hakatakse kasutama linna jõulupuuna; kuusk on ühtlasi ka Võru linna vapi puu. "Väljak saab kasutuse ka lipuväljakuna. Lisaks rajatakse purskkaev, avalik tualett ning tänavate, platsi valgustus ja muu," rääkis Mett.

Lisaks plaanib linnavalitsusus rekonstrueerida kiriku esise parkimisplatsi ja infotahvlid. Väljaku inventar ehk nii-öelda linnamööbel nagu valgustid, istutuskastid, kauplemislauad, pingid ja tuulevarjud on planeeritud rajada teisaldatavad, nii et suuremate ürituste jaoks saaks neid eemaldada.

Projekti kogumaksumus on 2 miljonit eurot, millest linna omafinantseering oleks 300 000 eurot, rahastust soovib linnavalitsus saada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Metti kinnitusel esitab linn rahastustaotluse hiljemalt 29. aprilliks.

"Kui sellest voorust toetust ei saa, esitame uuesti teise vooru, mis avaneb uuel aastal. Nii Võru linna eelarvestrateegias kui arengukavas on ette nähtud vahendid väljaku taastamiseks, väljaehitamise aeg sõltub toetuse saamisest. Kui saame toetust nüüd, esimesest voorust, siis 2017. aasta esimesel poolel läheb ehituseks," rääkis Mett.

Sentafarmis Eesti suurim Aberdeen-Anguse tõugu lihaveiste kari

LOOMAKASVATUS ❯ Mõnistes asuv lihaveiste farm otsib laienemiseks uusi karjamaid, sest nõudlus veiseliha järele kasvab pidevalt. OÜ Sentafarm on suurim puhtatõuliste Aberdeen-Anguse lihaveiste farm Eestis, loomade arv on suviti 300 ringis.

„Meie müügisüsteem toimib edukalt ning loomad kasvavad hästi, meil pole põhjust kurta,” lausus OÜ Sentafarm juht Enn Noorkõiv. Farm müüb tema sõnul igal aastal hea hinnaga üle saja looma, ettevõtte eelmise aasta kasum oli 77 000 eurot.

2014. aastal oli Euroopas veiseliha puudujääk umbes miljon tonni, puuduolev liha toodi sisse näiteks Uruguaist ja Argentiinast. Noorkõiv lisas, et veiseliha nõudlus kasvab pidevalt, näiteks MTÜ Liivimaa Lihaveis käibed on viimastel aastatel kasvanud ligi poole võrra.

Veiseliha realiseerimisega ei ole Noorkõivu sõnul praegu probleeme. Farmil on 500 hektarit toetatavat maad. Laienemiseks on aga vaja leida 50-60 hektari suuruseid uusi karjamaid.

„Meil on palju heinamaid, aga karjamaid ja loomi sellega võrreldes liiga vähe,” kirjeldas Noorkõiv tekkinud talvesööda ülejääki. „Saame heina rohkem, kui seda sööta suudame. Seega vajame uute ammlehma karjade loomiseks uusi karjamaid. Mõniste maad, niidud ja künkad on lihaveiste pidamiseks väga sobivad.”

Sentafarmis kasvatatav Aberdiin-Anguse veisetõug on pärit Põhja-Šotimaalt ning on kujunenud kõrge lihakvaliteedi tõttu üheks levinumaks lihaveiste tõuks maailmas. Aberdiin-Angused on keskmise suurusega, pika kerega, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad.

OÜ Sentafarm loomad viiakse esmalt Cēsise tapamajja, sealt lähevad lihakered Adavere lihatööstusesse, kus toimub liha lõikamine ja pakendamine. Farmitoodangu ostja on MTÜ Liivimaa Lihaveis, mille omanikud on 11 Eesti lihafarmi. 2004. aastal rajatud Sentafarm annab tööd kolmele inimesele, mitut teenust ostetakse ka sisse.