Rajude perekond ostis Lasva valla keskusest mõne kilomeetri kaugusel asuva mahajäetud metsaveerse talukoha viis aastat tagasi ja kavatses sellel koos metsaga neli hektarit hõlmaval maatükil tulevikus turistide teenindamisega tegelda. Puurkaevu ehitamisega sai sellele samm lähemale astutud, sest varem ei jätkunud šahtkaevu veest oma perelegi, rääkimata siis külalistest. Puurkaevust polnud pääsu, sest tühjaks jäänud veesoonest järgmine veehorisont asus Aigar Raju andmeil 20 meetri sügavusel. „Kes nii sügavale kaevama hakkab?” küsis ta.

Tänavu valminud puurkaev võib anda vett kümme kuupmeetrit tunnis. Kaevu kasutab kaks peret, kuid Raju sõnul saab vajaduse korral sealt vee kogu küla.

Vallavanem Jüri Nassari sõnul võiks kaevuga liituda neli-viis ümbruskonna majapidamist, kuid praegu pole selge, mis on inimestele kasulikum: kas torujuhtme nende juurde vedamine või hoopis lähedusse uue puurkaevu rajamine. Võimalik, et naabrusse teise puurkaevu ehitus tuleb odavam.

380 meetri pikkuse veetoru vedamine Raju talust naabri poole läks meestele maksma 25 000 krooni. Nii odavalt tuldi välja seetõttu, et töö tegid nad ära ise. Maksta tuli kopa ja materjali eest, samas saadi toru ostmisel allahindlust.

Firmadelt sama töö tegemise kohta võetud hinnapakkumised jäid vahemikku 90 000–165 000 krooni. Samas maksis puurkaevu ehitus koos käibemaksuga pisut üle 99 000 krooni. Kokku läks Raju õuele kaevu tegemine ja torude naabri poole vedamine maksma 160 000 krooni, sellest 70 000 krooni saadi toetusprogrammist.

Hajaasustuse veevarustuse parandamise projektiga tutvunud regionaalminister Vallo Reimaa sõnas teisipäeval, et Võrumaalt saadud positiivne kogemus annab kindluse laiendada projekti teistessegi Lõuna-Eesti maakondadesse.

Küll avaldas ta kahtlust, kas piirkonnas jätkub nii palju kaevumeistreid, kes suudaksid kiiresti kasva tellimuste arvuga toime tulla.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas seda ei karda ning arvab, et koos nõudluse kasvuga riskivad kaevumeistrid ka paremat tehnikat soetada.

Raju kinnitusel võttis tema õues kaevu puurimine aega vaid mõni tund, seega suudab kaevumeister päevas puurida kaks-kolm kaevu.

Maavanem Ülo Tulik lisas, et koos nõudluse kasvuga tõusevad ilmselt ka kaevuehituse ja torupaigalduse hinnad.

Programmi raames kulutati tänavu veevarustuse parandamiseks umbes 10 miljonit krooni, sellest 2,2 miljonit pärines riigieelarvest. Tuleval aastal võiks riigi toetus Allase hinnangul kasvada 4-5 miljoni kroonini, sest umbes sama palju on suutelised programmi lisama ka omavalitsused.