„Majas toimub erinevaid kultuuriüritusi, mille publikul on võimalus kunsti nautida,” lausus galerist Katrin Ruus. „Loodan, et galerii on praeguseks pakkunud häid ja üllatavaid näitusi. Ega kohe olnud endal ka aimu, kuidas asi toimima hakkab.”

Kuna Ruus töötas varem Tartu kõrgemas kunstikoolis, siis oli tema jaoks suureks abiks see, et ta tundis ja teadis paljusid kunstnikke. Seega tal oli, keda Võrru kutsuda. Näituseplaan kujuneb töö käigus, kindlat ja läbivat kontseptsiooni mitmeks aastaks koostatud pole.

„Viimasel ajal leiavad kunstnikud juba ise tee galeriisse, pakuvad näitusi, kuid valikuid tuleb teha pidevalt, et oleks mitmekülgsust ja kvaliteeti,” lisas Katrin Ruus.

Linnagalerii loodi Võrus 2005. aasta sügisel, kui avati renoveeritud Kannel. Esimesi, kultuurimaja avamispäeval avatud näitusi „1974” ja „Uus eesti kunst” kureerisid Sirje Eelmaa ja Anneli Porri.

Kunsti päralt on kolm ruumi

Kandles on kunsti päralt kolm ruumi: esimese korruse fuajee, teise korruse väikese saali esine ruum ning teise korruse rõdufuajee. Kui esimese korruse saalis leiavad taiesed üldjuhul koha seintel, siis teisel korrusel saab näidata ka ruumilisemat ja eksperimentaalsemat kunsti, sealhulgas installatsioone.

Alates galerii loomisest on väljas olnud 60 näitust. 2007. aastal oli näitusi 30. Kvantiteet ei ole iseenesest oluline, samas näitab see, kui paljude loojate töödega on võrumaalased saanud tutvuda.

Võrumaa kunstnike ning loojate loomingust on galeriis väljas olnud Peeter Lauritsa, Toomas Kalve, Epp Margna, Edgar Valteri, Aivar Rumvoldi, Ruti Jõgi, Triinu Pungitsa, Dmitri Kotjuhi, Billeneeve jt tööd. Esimese fotonäitusega esines tänavu suvel noor Võrust pärit fotograaf Mari Jänes, kes nüüdseks on alustanud fotograafiaõpinguid Tartu kõrgemas kunstikoolis.

Galerii eelarve ei ole suur, kuid on seni olnud piisav. Toetajaks on Võru linn. Lisaks sellele saadi eelmisel aastal otsetoetusena 25 000 krooni kultuuriministeeriumilt. Eriprojektide jaoks on saadud rahalist tuge Eesti Kultuurkapitalilt, kultuurkapitali Võrumaa eskspertgrupilt ja hasartmängumaksu nõukogult.

Suurim ja keerukaim on senini olnud augustis aset leidnud kunstirühmituste Infotankistid ja Puhas Rõõm ning üksikautorite mitmeosaline näitus „EKS:NÄIB”. Näitus võimaldas publikul muu hulgas Erki Kannuse loodud ebaharilike muusikainstrumentidega musitseerida ja interaktiivses mitmemeediateoses „Tere tulemast perekonda!” osaleda.

Teine mastaapsem projekt on olnud Võrust pärit moekunstniku Triinu Pungitsa ja fotograafia eriala lõpetanud Alan Proosa installatsioon „mutato nomine”, mis kujutas endast remiksi Pungitsa moeloomingust ja Proosa loodud-sämplitud visuaal- ja helimaastikust. Ka sellel näitusel oli külastajal võimalik näituse lõpptulemusse oma panus anda.

Külastajate kokkulugemine võimatu

Statistikat on galerii külastatavuse kohta keerukas teha. Et muude kultuuriliikide tarbijaid satub enim esimesele korrusele, siis on selle korruse näituste vaadatavus kindlasti suurim. Samas pole teada, kui sihipäraselt vaataja silm seal eksponeeritud töödel peatub.

Teisele korrusele satub Katrin Ruusi arvates teadlikum kunstipublik.

Ruusi sõnul on galerii üheks tulevikueesmärgiks teha rohkem koostööd kesklinnas pesitseva Avatud Ateljeega: tuua ateljees väljas olevate tööde autorite näitusi galeriisse ning korraldada õpitubasid.

Plaan on kokku kutsuda Võrumaa kunstnikud, et oleks teada, kas ja kui palju neid siin tegutseb. Kuna toimiv koostööorganisatsioon kunstnikel puudub, siis oleks info Võrumaa kunstnikkonna kohta väga vajalik.

Alanud aastal ootab taas ees palju näitusi. Praeguseks on teada, et oma töid tutvustavad Kandle galeriis loodusfotograaf Sven Zaèek, maalikunstnikud Anton Aunma ja Rein Kelpman, ehteid ja omapäraseid anumaid valmistav Inna Grinchel jt. Juba alates 1. veebruarist saab aga näha palju kära tekitanud vabadussamba ideekavandite fotosid.