Tervishoiutöötajaid oli 2019. aastal kokku 24 740 ning nende arv on alates 2013. aastast kasvanud keskmiselt 2 protsenti aastas.
Pereõdede arv on viimase viie aasta jooksul järjepidevalt kasvanud selgus äsja avaldatud Tervise Arengu Instituudi andmetest.
Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2019. aastal 3,5 arsti ja 6,2 õde ehk ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,8 õde. "Nende näitajatega oleme Euroopa riikide võrdluses arstide osas keskmike seas ja õdede osas nende riikide hulgas, kus õdesid on keskmisest oluliselt vähem," selgitas tervisestatistika osakonna analüütik Katrin Tomson.
Arste oli eelmisel aastal 4603 ja nende arv kasvas viimase viie aasta jooksul keskmiselt 0,6% aastas. Arstide keskmine vanus, 51 aastat, ei ole muutunud.
Eelmisel aastal oli Eestis 933 perearsti ja ühe perearsti kohta keskmiselt 1425 elanikku. Perearstide keskmine vanus on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 3 kuu võrra aastas ja oli 55,5 eluaastat. Juba 23 protsenti perearstidest olid 65-aastased või vanemad. Pensioniealiste perearstide (ja ka arstide) osakaal on viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, perearstidel keskmiselt 1,7 ja arstidel 0,7 protsendi võrra aastas.
2019. aastal töötas Eestis 1393 pereõde ja nende arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 5,4% aastas. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,5 pereõde.
Täiskoormusega töötas 51,3% ja sellest väiksema koormusega 28,4% arstidest. Ligikaudu kaks kolmandikku õdedest töötas täiskoormusega, 23,5% aga väiksema koormusega. Viimasel viiel aastal on pidevalt vähenenud täiskoormusega töötavate ja suurenenud väiksema koormusega töötavate arstide ja õdede osakaal. Nende osakaal, kes töötasid suurema koormusega, on jäänud samaks.
Käesoleva pandeemiaga võitlemisel on andnud väga suure panuse kõik tervishoiutöötajad, kuid toome siinkohal ära, et eelmise aasta töötas Eestis 280 anesteesia ja intensiivravi arsti, 221 erakorralise meditsiini arsti, 58 infektsioonhaiguste arsti ja 41 nakkustõrjeõde.
