Edaspidi saavad inimesed riigile esitatud pöördumistele kiiremad vastused, 15 päeva jooksul senise 30 päeva asemel.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on muudatuse eesmärk parandada riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste kättesaadavust.

„Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatus vastab ühiskonna ootusele saada avalikult sektorilt vastuseid senisest kiiremini. Ettevõtetele tähendavad kiiremad vastused võimalust riigiga suhtlemise asemel oma põhitegevusega tegeleda,“ ütles Pakosta.  „Samuti oleme riigis võtnud suuna, et õigusselgus õigusaktides ja seletuskirjades muutuks paremaks, mis peaks vähendama selgitamise vajadust tervikuna," lisas ta.

Võhandu juubelimaraton purustas kõik rekordid

19.04.2025

Ahjudest ja Rail Balticast Otse Brüsselist, kohtumistelt saadikute ja ametnikega

18.04.2025

FOTOD Aasta koolide esindajad kohtusid Võru gümnaasiumis

18.04.2025

Maamaksu tõusu tagasipööramine ei läinud riigikogus läbi

16.04.2025

More from this category

Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Samuti peavad märgukirjadele või selgitustaotlustele vastama mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist.

Kehtima jääb põhimõte, et vastus tuleb anda viivitamatult. Erandina on võimalik keerulisemate pöördumiste puhul tähtaja pikendamine. Samuti võib märgukirjale või selgitustaotlusele mitte vastata, kui sama inimene on eelneva aasta jooksul juba samasisulisele pöördumisele vastuse saanud ja vajadust uue info andmiseks ei ole. Vastamata võib jätta ka juhul, kui on selge, et kirjutaja kuritarvitab pöördumise õigust.

Eelnõu võeti vastu riigikogus teisipäeval ning muudatus jõustub kümme päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed peavad endiselt kõige suuremaks stressiallikaks raha ning selle pärast muretsemine on võrreldes 2020. aastaga märgatavalt kasvanud.

Samas pole aja jooksul muutunud nende inimeste hulk, kes kipuvad rahaasjade pärast mures olles tarbetult kulutama.

„Tulemused näitavad, et raha on Eesti inimestele peamine ja kasvav igapäevase stressi allikas,“ sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. „Nelja aastaga on suurenenud just raha ja töö pärast muretsemine, samas stressi tundmine tervise, suhete ja pere pärast on vähenenud. See on kindel märk, et muutunud majandusolukord mõjutab inimeste mõtlemismustreid,“ selgitas ta.

Võhandu juubelimaraton purustas kõik rekordid

19.04.2025

Ahjudest ja Rail Balticast Otse Brüsselist, kohtumistelt saadikute ja ametnikega

18.04.2025

FOTOD Aasta koolide esindajad kohtusid Võru gümnaasiumis

18.04.2025

Maamaksu tõusu tagasipööramine ei läinud riigikogus läbi

16.04.2025

More from this category

Tänavusest uuringust selgus, et 58 protsendile vastanutest tekitab stressi raha, seda on võrreldes 2020. aastaga 11 protsendipunkti võrra rohkem. Töö pärast muretseb 46 protsenti vastanutest, mis on jäänud eelmise uuringu tulemustega samale tasemele. Võrreldes pandeemiaajaga on aga vähenenud muretsemine tervise, suhete ja oma pere pärast, vastavalt 38, 22 ja 17 protsenti. Vaid kaheksa protsenti vastanutest leiab, et neis ei tekita miski pingeid.

Lisaks on kasvanud rahulolematus majandusliku olukorraga. Pool vastanutest märgib, et nende majanduslik olukord piirab endale meelepärasega tegelemise võimalusi.

Raha on keskmisest suurem stressiallikas noortele, madalama haridustaseme ja sissetulekuga inimestele ning lastega peredele. Jäägeri sõnul on see ka arusaadav, sest nendel sihtgruppidel napib raha või on kulutused keskmisest suuremad.

Uuringu andmetel muretseb 23 protsenti vastanutest enda või oma pere rahaasjade pärast iga päev ja 23 protsenti mitu korda nädalas. Üle poole on oma rahalise seisu pärast tundnud negatiivset mõju mõnele eluvaldkonnale. „Peamiselt mõjutab raha pärast stressis olek vaimset ja füüsilist tervist ning suhteid lähedastega, lisaks väheneb töö tulemuslikkus. Kui rahaga seotud muremõtted muutuvad igapäevaseks ja segavad muid tegemisi, siis viitab see rahaärevusele, millega peaks kindlasti tegelema,“ ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht.

Kolmandik inimestest kipub raha pärast stressis olles mõtlematult kulutama. Keskmisest enam teevad seda noored või põhi- ja keskharidusega vastanud. Nemad kogevad ka sagedamini süütunnet raha kulutamise pärast ebavajalikele asjadele. Samas on nelja aastaga vähenenud 12 protsendipunkti võrra nende inimeste arv, kel puuduvad laenukohustused.

Hoolimata suurenenud stressist on positiivne asjaolu, et inimesed räägivad oma rahaasjadest. Uuringu andmetel arutab lausa 80 protsenti vastanutest rahaasju avatult mõne lähedasega. 58 protsentii räägitb oma kaaslasega, 38 protsenti pereliikmetega ja 24 protsenti sõpradega. „Muredega tegelemiseks soovitan kindlasti lisaks lähedastega jagamisele pöörduda rohkem erialaspetsialistide poole – uuringu järgi teevad seda väga vähesed,“ lisas Jääger.   

Rahaärevuse vähendamiseks soovitab pank kaardista oma olukord. "Pane tulud ja kulud kirja, koosta selge plaan ja eelarve ning pea sellest kinni. Loo meelerahufond. Ootamatutes olukordades tekkivaid väljaminekuid aitab kanda rahatagavara. Selleks, et suurendada oma turvatunnet, võid kogumist alustada väikeste summadega. Aruta olukorda spetsialistiga. Kui rahamured hakkavad üle jõu käima, räägi sellest pereliikmete või finantsnõustajaga. Vaimse tervise probleemidega tegelemiseks leiad praktilisi nippe ka veebilehelt www.peaasi.ee," soovitab pank.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud veebiuuringu viis läbi Norstat 30. oktoobrist 6. novembrini. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusotsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.