EESTI ELU

Nädala lõpus tuleb kuni seitse kraadi sooja

Nädala lõpus tuleb kuni seitse kraadi sooja

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi tuleb nädala lõpus kuni seitse kraadi sooja.

Reede öösel on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma, sekka tuleb ka lörtsi, hommikuks sadu harveneb. Puhub muutliku suunaga, saartel ja rannikul põhjakaare tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni +3 kraadi, rannikul tuleb kuni 5 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Kohati võib sadada vähest vihma. Tuul pöördub edelasse ja lõunasse ja tugevneb 4-10, õhtul rannikul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +5 kraadi 

Laupäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Puhub edela- ja läänetuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni +3 kraadi, rannikul tuleb kuni +5 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma, sekka tuleb ka lörtsi. Puhub edelatuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Sooja on 3-7 kraadi. 

Pühapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vihma ja lörtsi. Puhub edelatuul 7-13, rannikul puhanguti kuni 20 m/s. Sooja on 1-6 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vihma, sekka tuleb ka lörtsi. Puhub edelatuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Sooja on 2-7 kraadi. 

Michal: probleem on Putinis ja ei milleski muus

Michal: probleem on Putinis ja ei milleski muus

Peaminister Kristen Michal ütles, et kõik, mida kolmapäeval Rootsis Põhja- ja Baltimaade valitsusjuhtide tippkohtumisel julgeoleku kohta arutati, puudutas Venemaad ning probleem on Putinis, mitte milleski muus.

Peaministri peamine sõnum oli, et regiooni elanike julgeoleku tagamiseks tuleb rohkem üheskoos  pingutada. „Kui tahame, et meid võetaks tõsiselt, siis peame tõstma NATO kaitsekulutuste miinimumeesmärgi vähemalt 2,5 protsendini kõikide liitlaste jaoks. Peame näitama siin samasugust otsustavust ja ühtsust, nagu oleme näidanud oma toetuses Ukrainale.“

Samuti ei saa Michal sõnul teha toetuses Ukrainale järeleandmisi. „Meil on vaja kõike, mis meil on, et jätkata Venemaa survestamist ning tõsta nende sõjakulusid. Eesti toetab Ukrainat järgmisel neljal aastal iga-aastaselt 0,25 protsendiga meie SKT-st, ja seda eeskuju peaksid järgima ka teised.“




Ühtlasi avaldas peaminister Michal heameelt, et saab JEFi liidrite kohtumise raames paljusid täna Rootsi kogunenud peaministreid ka ise peagi Tallinnas võõrustada. „Regionaalne ühtsus on täna olulisem kui kunagi varem. JEFi tippkohtumine Tallinnas on hea võimalus tänaste arutelude jätkamiseks ja meievahelise koostööd veelgi tugevamaks muutmisel.“

Kohtumisel osalenud liidrid leppisid kokku ka ühisavalduses, kus kinnitati toetust Ukraina võiduplaanile kestva rahuni jõudmisel ning jätkuvat pühendumist transatlantilise julgeoleku tagamisele. Samuti rõhutati avalduses regionaalse koostöö tugevdamise olulisust ning julgeoleku tugevdamist Lääne- ja Põhjamere regioonis.

Tippkohtumisel on lisaks Eestile ja Rootsile valitsusjuhi tasemel esindatud ka Soome, Norra, Taani ja Poola. Lätist osaleb kohtumisel välisminister Baiba Braže. Videosilla vahendusel osales Euroopa julgeoleku ja Ukraina toetamise arutelul ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Neljapäeval kohtub Michal kahepoolsetel kohtumistel ka Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja üritust võõrustava Rootsi kolleegi Ulf Kristerssoniga.

Kristina Kallas leidis tõrkuvatele omavalitsustele 10 miljonit eurot

Kristina Kallas leidis tõrkuvatele omavalitsustele 10 miljonit eurot

FOTO: Aigar Nagel


Kibedal kärpeajal plaanib haridus- ja teadusminister ning Eesti 200 liider Kristina Kallas jagada kümme miljonit eurot kohalike omavalitsuste vahel, kellest mitukümmend tõrgub liitumast ministri pakutud haridusleppega, kirjutab Postimees.

Kallas saatis Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL) ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumile nii-öelda mitteformaalseks kooskõlastamiseks e-posti teel eelnõu, mille järgi plaanib kõigile omavalitsustele erakorralist rahasüsti, mille suurus ei sõltu millestki muust peale üldhariduskoolide õpilaste arvu.

«Kust leitakse kärpeajal novembrikuus kümme miljonit eurot?» avaldas imestust asjaga kursis olev inimene, kes on haridusvallas töötanud ja riigiteadust õppinud. «Miks jagatakse seda just praegu, enne haridusleppe allkirjastamist? Ostetakse omavalitsused raha lennukilt jagamisega ära?»


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD