SEB korraldatud uuringust selgus, et Eestis elavad inimesed investeerivad eelkõige aktsiatesse ja kolmanda samba pensionifondidesse, kuid  võrreldes möödunud aastaga on langenud kinnisvarasse investeerijate osakaal.

“Huvi investeerimise vastu on Eestis püsinud üsna stabiilsena – tänavune uuring näitas, et investeerimisega tegelevad umbes pooled Eestis elavad inimesed. Populaarsemateks finantsinstrumentideks on sarnaselt möödunud aastale aktsiad ja kolmanda samba pensionifondid, mõlemasse on raha paigutanud ligi veerand ehk 24 protsenti Eesti inimestest,” ütles SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu.

Eestis on aastate lõikes olnud üsna populaarne ka kinnisvarasse investeerimine, mis on sel aastal pööranud langusesse. Võrreldes möödunud aastaga, kui kinnisvarasse investeerijaid oli kõigist vastanutest 16 protsenti, siis tänavu oli lisaks oma eluasemele korteri, maja või maa ostu raha paigutanud 13 protsenti. “Langus ei ole küll numbriliselt suur, ent piisav, et märgata mõningast trendi muutust. Põhjust, miks kinnisvara investeeringuna ei ole enam liialt atraktiivne, ei ole ilmselt vaja kaugelt otsida. Euribori tõusu ja kinnisvara hindade kasvu tõttu ei ole üürikinnisvara investeerimise vaatest enam nii atraktiivne kui paar aastat tagasi,” selgitas Visnapuu.

Kinnisvarasse investeerimine on madal just nooremas vanusegrupis. “15 protsenti 28-43-aastastest ja 17 protsenti 44-59-aastastest investeerijatest on raha paigutanud kinnisvarasse, samal ajal, kui 18-27-aastaste seas on seda teinud vaid neli protsenti investeerijatest. Kinnisvarasse investeerimine nõuab suurt algkapitali, mida noortel erinevalt vanemate põlvkondadega veel ei ole,” tõi Visnapuu esile uuringu tulemused. 

Aktsiatesse investeerimine on Visnapuu sõnul populaarne aga kõikides vanusegruppides, kuid siiski mõnevõrra populaarsem Z-põlvkonna seas. 29 protsenti investeerimisega tegelevatest 18-27-aastastest on raha paigutanud aktsiatesse, 20 protsenti kolmanda samba pensionifondidesse ja 16 protsenti investeerimisfondidesse. 

28-43-aastaste ehk Y-põlvkonna seas on võrdselt populaarseteks finantsinstrumentideks aktsiad ja kolmanda samba pensionifondid, mõlemasse investeerijate osakaal on 27 protsenti. Kolmanda samba pensionifondid on 22 protsendiga populaarseimaks finantsinstrumendiks ka 44-59-aastaste ehk X-põlvkonna seas. Aktsiatesse on neist aga investeerinud 18 protsenti. 

“Aktsiad on riskantsemad varad ja see, et investeerimisega tegelevate eestimaalaste seas on üks eelistatumaid just aktsiad näitab, et ligi veerandil Eesti inimestest on börsil toimuvast keskmisest paremad teadmised,” tõdes Visnapuu. 

Uuringust selgus, et 49 protsenti eestimaalastest ei tegele investeerimisega. “Peamise põhjusena, miks investeerimisega ei tegeleta toodi välja, et kogutud rahast ei piisa investeerimisega alustamiseks. Selle tõid välja 52 protsenti vastajatest. Ligi kolmandik ehk 32 protsenti tõdes, et neil puuduvad investeerimisega alustamiseks vajalikud teadmised ning 23 protsenti kardavad investeerimisega raha kaotada,” kirjeldas Visnapuu uuringu tulemusi.  

Visnapuu tõi välja, et siiski on küllalt palju erakliente, kes pole oma vaba raha pikemaks ajaks hoiustanud või investeerinud. “SEB 2024. aasta esimese kvartali tulemustest on näha, et hoiuste ja arvelduskontode mahud suurenevad. Eraisikute käes olevast rahast on arvelduskontol ligi 65 protsenti. See statistika näitab, et inimestel on piisavad vahendid investeerimisega alustamiseks ning pigem takistab investeerimisega alustamist hoopis levinud müüt, et investeerima peab suurte summadega,” tõdes Visnapuu. 

SEB tarbijauuring toimus 2024. aasta mais ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-59 aastat.

Esmaspäeval kaheksandat korda Brüsselis toimunud Süüria toetuskonverentsil andis Eesti teada 50 000 euro suurusest eraldisest Süüria pagulastele suunatud tegevuste toetuseks Süüria naaberriikides.

"Süüria kriis on üks suurimatest humanitaar- ja pagulaskriisidest maailmas. Sõda on kaasa toonud suured põgenike lained – naaberriikides on Euroopa Liidu andmetel 5,6 miljonit pagulast ja Süürias on enam kui 6 miljonit sisepõgenikku," ütles välisministeeriumi Lähis-Ida ja Aafrika osakonna direktor Andres Unga konverentsi arutelus.

Välisministeerium eraldab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR) 30 000 eurot Süüria pagulastele elupäästva abi andmiseks, toetades kõige haavatavamate põhivajaduste katmist. UNHCR annab Süüria pagulastele sularahapõhist abi toidu ja ravimite jaoks ning aitab neid pliitide ja kütusega, telkide soojustamise, termotekkide ja talveriietega. Samuti parandatakse ligipääsu haridus- ja tervishoiuteenustele, puhtale veele ja sanitaarsüsteemidele.

ÜRO Lastefondile (UNICEF) eraldab Eesti 20 000 eurot. UNICEF annab Süüria alaealistele pagulastele kiireloomulist humanitaarabi ning tegeleb ka pikemaajaliste vajadustega. Suur rõhk on sularahapõhisel abil, koolis mitte õppivate laste kaasamisel haridussüsteemi, ligipääsul vee- ja sanitaarteenustele ning kvaliteetsetele tervishoiu- ja toitumisteenustele. Samuti pakutakse teenuseid neile, keda mõjutab soopõhine või seksuaalvägivald.