EESTI ELU

Swedbank teenis poolaastaga 182 miljonit eurot puhaskasumit

Kuigi Swedbanki tulud veidi vähenesid, teenis pank ikkagi tänavu esimesel poolaastal 182 miljonit eurot puhaskasumit. 

Swedbank AS-i eraklientide laenumahud kasvasid aastaga 4 protsenti ja äriklientide omad 8 protsenti. Hoiused kasvasid 7 protsenti. Aasta esimese kuue kuuga väljastati eraisikutele uusi laene kogusummas 477 miljonit eurot ja ettevõtetele 653 miljonit eurot.

Tulud vähenesid 10 miljoni euro võrra, seda peamiselt vähenenud kindlustustulude ja intressitulude tõttu.

Puhas intressitulu vähenes 3 miljoni euro võrra, kahanemist põhjustasid suuremad hoiuste intressimäärad ja madalamad laenumarginaalid.

Väiksemad kaartide ja maksetega seotud tulud vähendasid puhast teenustasutulu 1 miljoni euro võrra. Samas klientide kaartide käive kasvas.

Puhastulu finantsinstrumentidelt vähenes 0,5 miljoni euro võrra, tingituna väiksemast tulust valuutakauplemise tehingutest ja varade ümberhindlusest.

Muud tulud vähenesid 5 miljoni euro võrra vähenenud kindlustustulude tõttu.

Kulud kasvasid 13 miljoni euro võrra. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid personali, konsultatsiooni-, haldus- ja Swedbanki grupist sisse ostetavate teenuste kulude kasv. Samuti kasvasid digilahendustega seotud kulud ja investeeringud.

Eeldatavad krediidikahjud 2024. aasta esimese kuue kuuga ulatusid -1,8 miljoni euroni, 2023. aasta samal ajal oli vastav näitaja -4,5 miljonit eurot.

Swedbank AS-i 2024. esimese poolaasta puhaskasum oli 182 miljonit eurot. 

2024. aasta esimese kuue kuuga maksis Swedbank AS koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 36,5 miljonit eurot tööjõumakse, olles sellega üks Eesti suuremaid tööjõumaksude maksjaid.

2024. aasta esimese kuue kuuga maksis Swedbank AS koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 54 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu. Juunis väljamakstud lisadividendide eest tasuti juulis täiendavalt 62,5 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu. 

Swedbank AS-i juht Olavi Lepp märkis, et arvestades turgude jõulisi tulemusi, on esimene poolaasta Swedbanki klientide seas tugevalt esile toonud huvi investeerimise ja säästmise vastu. "Nägime, et tulumaksutagastusest suunati oluliselt rohkem raha säästmisele kui varem. Esimese poolaastaga maksime klientidele nende hoiustelt ligi 100 miljonit eurot intresse. Swedbanki populaarsete Roburi fondide müük on võrreldes sama ajaga eelmisel aastal aga mitmekordistunud. Ettevõtete panganduse vaates oleme kuust kuusse näinud klientide aktiivsuse tõusu, mis väljendub meie laenumahtude kasvus. Ettevõtted on hakanud oma ambitsioonide elluviimiseks taas veidi julgemalt investeerima ja tegutsema. Aktiivsuse tõusutrend annab lootust, et aasta teises pooles jõuab selle mõju ka majandusse, mis võiks hakata rahulikus tempos taas kasvama,“ ütles Lepp.  

Swedbank jätkas teises kvartalis märtsis alustatud energiasäästule suunatud laenude pakkumist, mille pangapoolne intress on esimesel aastal 0 protsenti. Varem väga populaarseks osutunud toodetega soovib Swedbank soodustada veelgi kiiremat üleminekut keskkonnasõbralikele lahendustele. Juunist laienes energiatõhususe laenu pakkumine ka korteriühistutele. 

Juba 13. aastat viis Swedbank läbi tööstusettevõtete uuringu, mille tulemused näitasid, et keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on ettevõtete hinnangul saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt.

Aprillis lõppes noortele mõeldud rahatarkuse mäng Cashy. Mängu veebilehel oli üle 70 000 külastaja. Noortele mõeldud mäng õpetas pea 17 500 inimesele säästmise, investeerimise ja tulude suurendamise võimalusi.

Maikuus korraldas Swedbank mündikampaania, mille kestel said eraisikud tuua oma kogunenud mündid panka ja panna tasuta arvele. Kahenädalase kampaania jooksul toodi pangakontoritesse 18,3 tonni metallraha, summas pea 845 000 eurot.

Maikuust alates hakkas Swedbank lisama oma sularahaautomaatidele viipefunktsiooni. Pangakaardiga viibates saab teha kõiki tavapäraseid toiminguid, nutiseadmega viibates võtta välja sularaha ja vaadata kontojääki.

Mais andsime teada, et Swedbank toob koostöös Euroopa Investeerimisfondiga Balti riikides turule enam kui 280 miljoni euro väärtuses täiendavat finantseerimist, mis on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Swedbank tegi järjekordse sammu, et edendada Eesti kapitaliturgude arendamist, ning astus maikuus Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) toetajaliikmeks.

Maikuust tõi Swedbank ettevõtetest klientidele mõeldes turule uut tüüpi kaardimaksete vastuvõtmise lahenduse – mobiilne terminal kassaga, mis sisaldab ühes seadmes makseterminali ja kassasüsteemi. 

Esimese poolaastaga esitas pea 38 000 inimest Eestis taotluse suurendada järgmisest aastast oma igakuiseid teise pensionisamba sissemakseid. Üle poole avalduse esitanutest olid Swedbanki kliendid, kellest suurem osa valis maksimaalse ehk 6-protsendilise maksemäära brutokuupalgast.

Juunist on Swedbanki Viljandi, Rakvere ja Haapsalu esindus avatud ka pärastlõunasel ajal, et pakkuda klientidele veelgi paindlikumaid külastusaegu.

Teises kvartalis sõlmis Swedbank koostöölepinguid, mis annavad hoogu erinevatele Eesti majanduses olulisele ettevõtmisele: näiteks finantseeris Tallinna Sadama investeeringuid; aitab Kaarsilla Kinnisvaral püstitada Tartu kesklinna uue, energiatõhusa ja mugava töökeskkonnaga ärikvartali Port Athena ning Viimsi vallal ehitada Pärnamäe lasteaia, jalgpallihalli ja rajada teid.

Swedbank ja MTÜ Eesti Golfi Liit sõlmisid maikuus koostöölepingu, mille raames on Swedbank 2024. aastal naiste golfikoondise peatoetaja. Varem, veebruaris sõlmitud koostöölepinguga asus Swedbank käesoleva aasta meeste golfikoondise peatoetajaks.

Suve hakul sai Swedbankist Tallinna Maratoni peasponsor. Igal sügisel Tallinnas toimuv Eesti suurim rahvaspordisündmus ja rahvusvaheline maratonijooks kannab nüüdsest nime Swedbanki Tallinna Maraton ning toimub 6.-8. septembrini.

Mais toimus Eestis konverents „Investing and Rebuilding Ukraine’s Future“, mida Swedbank toetas.

Esimese poolaastaga oli Swedbanki loodud keskkonnas „Ma armastan aidata“ annetatud heategevusprojektidele kokku 100 000 eurot.

Juunikuus lõpetas hariduse eestvedajate arenguprogrammi Noored Kooli 16. lend. 

Swedbanki, Tehnopoli ja Tallinna Tehnikaülikooli ellu kutsutud prototüüpide rahastu Prototroni kevadvooru peaauhinna, 35 000 eurot, võitis ILUS Bike, mis arendab lihtsaid modulaarseid elektrirattaid. Suve hakul sõlmisid nad ka Swedbankiga finantseerimislepingu, mis aitab meeskonda esimestel arendus- ja tootmisetappidel ning võimaldab ellu viia katseprojekti Tartus.

SEB teenis poolaastaga ligi 94 miljonit eurot kasumit

SEB Pank teenis tänavu esimesel poolaastal ligi 94 miljonit eurot kasumit.

SEB Panga juhatuse esimehe Allan Pariku sõnul iseloomustab esimest poolaastat eraisikute majandusaktiivsuse suurenemine – näiteks on kodulaenude võtmine suurenenud aastaga 25 protsenti.

SEB on tänavu aidanud soetada enam kui 2100 uut kodu. Eraisikute heast finantstervisest annab märku ka hoiuste kasvu taastumine, kuna aastaga on inimeste säästud kasvanud 6,5 protsenti. Oluline mõju hoiuste kasvamisel on ka hoiuseintressidel – SEB maksab ainsa pangana igakuiselt intresse välja ka eraisikute arvelduskontol olevale rahale. Nii hakkab eraisikute hoiuste maht SEB-s lähenema 3 miljardile eurole. Lisaks hoiustele kasvavad jõudsalt ka eraisikute mikroinvesteeringud börsil kaubeldavatesse fondidesse ehk ETF-idesse.

Äriklientide majandusaktiivsus on võrreldes eraisikutega tagasihoidlik. Siiski on SEB sellel aastal finantseerinud ligi 3500 äriprojekti ligi 555 miljoni euro väärtuses. "Oleme valmis panustama Eesti majanduse arengusse oluliselt enam, kui hetkel on klientidel laenuprojekte. SEB äriklientide laenuportfell on kasvanud aastases võrdluses ligi neli protsenti ja on lähenemas 7 miljardile eurole. Lisaks tavapärasele finantseerimisele on meil olemas lahendused kasvuettevõtetele, aitamaks neil rahastada oma tõestatud ärimudelite laiendamist juba enne stabiilse kasumi saavutamist," ütles Parik.

SEB kasum langes võrreldes eelmise aasta sama ajaga seetõttu, et pank tegi erakorralise dividendimakse ja sellega seoses maksis rohkem tulumaksu riigikassasse. Tänavu teises kvartalis maksis SEB riigikassasse kokku 57,1 miljonit eurot makse, millega oli suurim maksumaksja Eesti pankade seas.

Positiivselt mõjutas panga kasumlikkust tugev laenuportfell, mis võimaldas vähendada võimalike laenukahjumite jaoks tehtud reserve. Aastaarvestuses suurenesid panga tulud 8 protsenti, kuid teises kvartalis tulud veidi vähenesid, sest laenumarginaalid langesid ja hoiuseintressid püsisid kõrgel tasemel. Teenustasutulud on samuti vähenemas, sest pakume klientidele aprillist alates senisest suurema teenuste valikuga arvelduspakette. Kulud on esimesel poolaastal kasvanud 15 protsenti, tingituna eelkõige palgakulude kasvust ja investeeringutest uutesse toodetesse. 

SEB Pank Grupp lõpetas 2024. aasta esimese poolaasta 93,9 miljoni euro suuruse kasumiga, samas kui 2023. aasta esimese poolaasta kasum oli 113,3 miljonit eurot. Grupi tegevustulud ulatusid 183,1 miljoni euroni, 2023. aasta esimesel poolaastal ulatusid need 169,5 miljoni euroni. Tegevuskulud olid 42,9 miljonit eurot,  2023. aasta esimesel poolaastal 37,2 miljonit eurot.

Neto eeldatavaid krediidikahjumeid vähendas Grupp 4,4 miljoni euro ulatuses, samass kui 2023. aasta esimesel poolaastal suurendati 0,05 miljonit eurot. Tulumaksu arvestati 50,7 miljonit eurot, 2023. aasta esimesel poolaastal 18,1 miljonit eurot. Grupp maksis 2024. aasta esimesel poolaastal Eesti riigi tuludesse kokku 64,7 miljonit eurot erinevaid makse.

Riigikogu ei võtnud automaksu seadust muutmata kujul vastu

Riigikogu ei võtnud automaksu seadust muutmata kujul vastu

Riigikogu ei võtnud esmaspäeval muutmata kujul vastu valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seadust.

Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt ei hääletanud keegi, sellele olid aga vastu 93 saadikut. Nüüd on võimalik eelnõule esitada muudatusettepanekuid, mida saab teha 19. juulini. 

Seadusega kehtestatav mootorsõidukimaks hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.

President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Karis märkis, et kuigi seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks, ning samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, ei laiene kumbki vabastus inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist. President pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD