EESTI ELU

Keskmine perearst on 55-aastane ja vähemalt 20-aastase staažiga

Perearstide selts kirjutas rahvusvahelisel perearstide päeval, et keskmine perearst on 55-aastane ja töötanud vähemalt 20 aastat.

Perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak tõdeb, et Eestis on väga palju ka niisuguseid perearste, kes on töötanud selle süsteemi loomise algusest ja näevad juba, kuidas nende beebidest on saanud koolilapsed, noorukid, täiskasvanud ning uued lapsevanemad.

"Ma soovin, et kõik inimesed võtaksid hetke ja ütleksid või saadaksid oma perearstile mõne hea sõna ja seda mitte ainult perearstide päeval, vaid ka teistel päevadel – uskuge tunnustus, hea sõna teevad kindlasti teie perearsti rõõmsaks," soovitab Sadrak. "Samuti soovin, et iga perearst võtaks perearstide päeval hetke ja mõtleks, miks omal ajal sai tehtud valik hakata just perearstiks ja mis on need asjad, mis teevad perearstitöö ainukordseks ja toovad rõõmu – on see mõni varakult avastatud haigus, tänu millele inimese elukvaliteet on hoopis teine, on see just beebide päev, on see järjepidevus ja oma tööviljade nägemine või midagi muud. Ja mõtleks siis, kuidas rõõmu töösse juurde tuua, kui seda kipub väheks jääma."

Ka Põhja-Eesti regionaalhaigla soovib headele koostööpartneritele perearstidele kaunist päeva ning tänab usaldusliku ja tulemusliku koostöö eest patsientide ravis.

Riigikogu kehtestas ümardamisreeglid eurole: 1- ja 2-sendiseid münte enam vahetusrahana ei anta

Riigikogu kehtestas ümardamisreeglid eurole: 1- ja 2-sendiseid münte enam vahetusrahana ei anta FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis kehtestab ühe- ja kahesendistele euromüntidele sularahas arveldamisel kaupmeestele kohustuslikud ümardamisreeglid, mis tähendab, et  poed järgmisest aastast vahetusrahana enam 1- ja 2-sendiseid tagasi ei anna.

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt on kaupmehel kohustus sularahamakse korral ostukorvi maksumus ümardada üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa sendiga, ümardatakse ülespoole.

Teeme Ära talguliste vabatahtliku töö panus oli üle 1,3 miljoni euro

Kääpa koolist osalesid talgupäeval kõikide klassi õpilased. Fotol esimese, teise, kolmanda ja kuuenda klassi õpilased koos personaliga. Foto: AIGAR NAGEL

Kääpa koolist osalesid talgupäeval kõikide klassi õpilased. Fotol esimese, teise, kolmanda ja kuuenda klassi õpilased koos personaliga. Foto: AIGAR NAGEL


Täpsustatud tagasiside põhjal korraldati sel kevadel Teeme Ära talgupäeva raames 1117 talgut, millel osales 32 047 talgulist - talguliste vabatahtliku töö panus ulatus tänavu 1,33 miljoni euroni.

Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, aga elanike arvu järgi juhib talguliste maakondlikku jaotust Saaremaa. Üle Eesti muudeti 243 veekogu ohutumaks, rajati 190 elurikast õppeaeda ning rikastati paljusid talguid kultuurielamustega. Järgmine Teeme Ära talgupäev toimub 3. mail 2025.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Henrik Raave ütles, talguliste ja talgujuhtide vabatahtliku töö arvestamine rahalisse väärtusesse võimaldab paremini mõista kogu ettevõtmise mastaapi ja tulemuslikkust. „Iga talguline teab, et ühised talguteod ja õlatunne on hindamatu väärtusega. Samas annab vabatahtliku panuse arvestamine töötundidesse rahalise mõõdupuu, mille järgi hinnata Teeme Ära talguliste tegevuse mahtu ning seeläbi ka mõju oma kodukandi elu edendamisele,“ rääkis Raave. „Ühiskonnas võiksime vabatahtlikku tegevust hinnata senisest veelgi kõrgemalt, seda enam, et maapiirkonnas ja eriti ääremaal panustavad sageli ühed ja samad inimesed vabatahtlikuna mitmes erinevas valdkonnas korraga.“

Raave sõnul on Teeme Ära talgupäeval kui ühel suuremal vabatahtlike osalusega kodanikualgatusel olnud väga oluline roll hooliva mõtteviisi ja turvalisema elukeskkonna kujundamisel Eestis. „Kõik see on saanud teoks üksnes tänu aktiivsetele inimestele igas Eestimaa nurgas ja meil talgupäeva tiimis jääb sõnu väheks, et kõiki tänada!“ märkis ta. „Aktiivsete inimeste panustamist on väga oluline märgata ja tunnustada, samuti toetada kogukonna eestvedajate enesejuhtimise võimet, et inimestel jaguks oskusi ja jaksu targalt edasi tegutseda ning jätkuvalt teisi innustada ja kaasa kutsuda.“

Tänavusel Teeme Ära talgukevadel korraldati kokku 1117 talgut, millest võttis osa 32 047 talgulist. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 289 talgul osales kokku 11 465 inimest. Elanike arvu järgi oli kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 113 talgul 2021 inimest ehk 5,8 protsenti elanikest. Tartumaal osales 95 talgul 2570 talgulist, Pärnumaal 85 talgul 2508 talgulist, Lääne-Virumaal 84 talgul 2069 talgulist, Ida-Virumaal 68 talgul 2640 talgulist, Viljandimaal 58 talgul 1170 talgulist, Raplamaal 57 talgul 1235 talgulist, Läänemaal 54 talgul 1083 talgulist, Jõgevamaal 50 talgul 1003 talgulist, Võrumaal 46 talgul 1247 talgulist, Järvamaal 42 talgul 1390 talgulist, Valgamaal 32 talgul 596 talgulist, Põlvamaal 28 talgul 781 talgulist, Hiiumaal 15 talgul 167 talgulist. Väljaspool Eestit korraldati talgud Kanadas, kus osales kokku 75 talgulist.

Teeme Ära talgupäeval oli tänavu kolm üleskutset: koostöös päästeametiga kodukandi veeohtude vähendamine, Rohelise kooli programmiga koos elurikaste õppeaedade rajamine lasteaedadesse ja koolidesse ning Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 ja Eesti kultuuririkkuse aasta egiidi all kultuurielamuste toomine igasse talgupaika.

Juba 17. aastat Teeme Ära egiidi all toimunud igakevadine talgupäev on üks suuremaid vabatahtlike osalusega kodanikualgatusi Eestis. 2008. aastal peetud Teeme Ära prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest kasvas välja üle-eestiline Teeme Ära talgupäev, mis tänavu toimus täpselt samal kujul 15. korda. Seepärast nimetati 2024. aasta sümboolselt ka talgukultuuri aastaks ja tõime sel talgukevadel uuesti rambivalgusesse varem kogutud talgulood ja muud väärtused, mis aitavad talguid jätkuvalt rikastada. Talgute korraldamine on iga aktiivse kodaniku, kogukonna ja ühenduse võimalus midagi oma elukeskkonna heaks ise ära teha.

Tänavust Teeme Ära talgupäeva korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Toetajate ja partneritena lõid kaasa siseministeerium, päästeamet, Sigrid Rausing Trust, Dentsu, Bauhof, Nordic Hotel Forum, Tartu loodusmaja Rohelise kooli programm, Eesti Maaülikooli mahekeskus, Tallinna linna õppeaedade programm, kultuuriministeerium, Sihtasutus Tartu 2024 ja teised.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD