EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kaitseväe kohaloleku positiivne mõju on eeskätt taristule">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Reedo linnak FOTO: Aigar Nagel
Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringu põhjal mõjub kaitseväe kohalolu Tapa, Võru ja Lääne-Harjumaa piirkonnas positiivselt eeskätt taristule.
Kaitseväe kohaloluga piirkondades on perioodil 2019–2023 suurenenud kõvakattega avalikus kasutuses olevate teede hulk 107 kilomeetri võrra. Kui kaitseväe kohaloluta kontrollgrupi piirkondades on samal perioodil kõvakattega avalikus kasutuses olevate teede hulk suurenenud 80 kilomeetrit, siis kaitseväe kohaloluga piirkondades on 27 kilomeetri ehk kolmandiku võrra rohkem teid suudetud kõvakatte alla viia.
„Kaitseväe tegevusel on kohalikele piirkondadele mitmeid mõõdetavaid mõjusid, mis ulatuvad tugevamalt spetsialiseerunud majandusest kuni taristu arendamiseni. Näiteks on Tapa linnas kaitseväe linnaku liitmine kaugküttesüsteemiga aidanud hoida toasooja hinda taskukohasemana, pakkudes pikaajalist kasu nii kaitseväelastele kui kohalikele elanikele. Samas hoolega valitud metodoloogia võimaldas eristada kaitseväega seotud muutusi laiematest regionaalsetest trendidest ja andmetele tuginedes välja selgitada, kas arvatav mõju positiivses või negatiivses suunas üldse on olemas,“ sõnas RAKE analüütik Allan Allik.
Valdav enamus on reformierakondlase Kristen Michali valitsuse töö suhtes jätkuvalt kriitiline, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal arvab 30 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 63 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.
27 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 45 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama.
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder tõdes, et valijate hinnang valitsuse ja peaministri tegevuse suhtes püsib kriitiline. "Ainult 30 protsenti valijaskonnast on seisukohal, et valitus teeb oma tööd hästi, ning natuke rohkem kui veerand valijatest kiidab peaministri tegevuse heaks," märkis Mölder.
Kuigi uus peaminister on juba mitu kuud olnud ametis, on Mölderi sõnul suur osa valijatest tema suhtes ikka veel äraootaval seisukohal. "28 protsenti valijaskonnast ei oska öelda, kas nad kiidavad või ei kiida peaministri tegevuse heaks. Valijate hinnang valitsuse ja peaministri tegevusele langes praegusele madalale tasemele pärast 2023. aasta valimisi ning siis moodustatud valitsust ning pärast Kaja Kallase idavedude skandaali ning on sellel tasemel püsinud seni," lisas Mölder.
- Ühiskondlikud hooned peavad aastaks 2027 päikeseenergiat tootma
- Riik lubab: päästjad pääsevad 12-tunnistest valvetest
- President Karis kuulutas välja seitse seadust
- Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot
- Uuring: alkoholi tarvitamine pööras taas tõusule
- Hoiatus: Elisa nimel tehakse petukõnesid
- Eestis elab üle 60 000 kodakondsuseta inimese
- Riigikogu tõstis eriarsti visiiditasu 20 eurole
- Hooldusel üksik pensionär järgmisest aastast toetust ei saa
- Kolmapäeva hommikul on libedad teeolud
- II pensionisamba sissemakseks tuleb avaldus teha enne 30. novembrit
- Küsitlus: paljud Eesti kodanikud ei oska Trumpi valimisvõitu hinnata
- Valio investeerib 7 miljonit eurot Võrru juustulao rajamiseks
- Ministeerium: üheksa kuu maksutulu on aastaga kasvanud 9 protsenti
- Mehed elavad tervena 56 aastat
- Lastekaitse vihjeliin sai 822 teadet laste väärkohtlemisest
- Algavad kood/Võru ehk tulevase programmeerimiskooli ehitustööd
- Eesti hangib koos kolme riigiga lühimaa õlaltlastava raketisüsteemi
- Järgmisest aastast tõusevad harrastuspüüdjate kalastuskaardi tasud
- Autoralli Eesti meistrivõistluste uuel hooajal sõidetakse kuus etappi
- Kasutamata tööjõust koguni üle 30 protsendi ei otsigi tööd
- Oktoobris sündis Eestis 791 last
- Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi üritustel osales ligi 72 000 inimest
- Kallas Brüsselis: Euroopa Liit peab toetama Ukrainat nii kaua kui vaja
- Tööandjad peaministrile: majanduse kasvule saamiseks on vaja kindlust
- Eesti õpetajad hakkavad AI alast haridust saama
- Riigil ei ole raha õigusabi tasude tõstmiseks
- Ligi pool väljakirjutatud retseptiravimitest ei täida eesmärki
- Võrumaa arenduskeskus pälvis rahvusvahelise noorsootöö edendaja tiitli
- Siseministeerium: inimesed ei pea laskeharjutuste ajaks kodust lahkuma
- Valitsus kiitis heaks uue pensioniea alates 2027. aastast
- Riik tõstab hüppeliselt notarite tasusid
- Tervishoiuvarudega hakkavad tegelema piirkondlikud haiglad
- Ivari Padarist saab Võru instituudi järgmine direktor
- Kümne aasta vaates on enam kui tuhat tervishoiuspetsialisti puudu
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/13/Vastseliina hooldekodu Lootspillimang (2).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kristina Kallas leidis tõrkuvatele omavalitsustele 10 miljonit eurot">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.FOTO: Aigar Nagel
Kibedal kärpeajal plaanib haridus- ja teadusminister ning Eesti 200 liider Kristina Kallas jagada kümme miljonit eurot kohalike omavalitsuste vahel, kellest mitukümmend tõrgub liitumast ministri pakutud haridusleppega, kirjutab Postimees.
Kallas saatis Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL) ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumile nii-öelda mitteformaalseks kooskõlastamiseks e-posti teel eelnõu, mille järgi plaanib kõigile omavalitsustele erakorralist rahasüsti, mille suurus ei sõltu millestki muust peale üldhariduskoolide õpilaste arvu.
«Kust leitakse kärpeajal novembrikuus kümme miljonit eurot?» avaldas imestust asjaga kursis olev inimene, kes on haridusvallas töötanud ja riigiteadust õppinud. «Miks jagatakse seda just praegu, enne haridusleppe allkirjastamist? Ostetakse omavalitsused raha lennukilt jagamisega ära?»