Töötasude avalikustamine tekitab vastakaid emotsioone – osad töötajad pooldavad seda ja loodavad seeläbi õiglasemale tasustamisele, teised tunnevad oma palga pärast piinlikkust, kardavad kadedust ja pingeid ning ei soovi privaatsuse rikkumist, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud küsitlusest.

Kuigi 57 protsenti enam kui 6800-st küsitletud töötajast on valmis oma palga suuruse perele ja lähedastele avaldama, on 14 protsenti selliseid, kes tajuvad töötasu isiklikku ja privaatsfääri kuuluva asjana ning ei soovi, et ka pere ja lähedased või sõbrad selle täpset suurust teaksid.

Enda palganumbrit ei soovi oma meeskonnas avaldada üle kolmandiku ehk 37 protsenti ja kogu organisatsioonis ligi pooled ehk 46 protsenti töötajad. Vaid 16 protsendile sobib, kui nende töötasu suurus on teada avalikult kõigile, 62 protsendile ei sobi see aga üldse. 

Suhtumine oma töötasu avalikustamisesse sõltub ka sellest, milline tasustamisega seotud info on töötaja töökohas avalik ja milline mitte. Üle kolmandikule ehk 37 protsendile töötajatest, kelle töökohas on kogu tasustamise info avalik, sobib, et nende töötasu suurus on teada kogu organisatsioonis. Samas enam kui veerandile ehk 28 protsendile see ei sobi. Töötajate seas, kelle töökohas ei ole tasustamise info avalik, on 53 protsendiga märksa enam neid, kes ei soovi oma palgainfot töökaaslastele avaldada. 

Vanuserühmade lõikes on nooremate vastajate seas ehk kuni 34-aastaste hulgas rohkem neid, kellel ei ole midagi selle vastu, kui sõbrad ja tuttavad või ka töökaaslased nende töötasu suurust teavad. Võrreldes meestega oli naiste seas enam neid, kes on valmis oma palgainfot jagama. Haridustaseme järgi on kõrgema haridusega töötajate hulgas rohkem neid, kellele sobib, kui töökaaslased teavad nende palganumbrit. 

See, mida ja kuidas tasustamisest räägitakse, mõjutab palgaga rahulolu ning seda, kuivõrd õiglaseks ja motiveerivaks oma töötasu peetakse. Tasustamisega on rohkem rahul töötajad, kelle töökohas on tasustamise põhimõtted ja lisatasude maksmise alused avalikud. Töötasude suuruse teadmine nii palju rahulolu ei mõjuta. 

„Kui töötaja ei tea, millisesse palgagruppi ta kuulub ning millal ja millest lähtuvalt tema töötasu muudetakse, tekitab see rahulolematust ja ebakindlust,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Teadmatus või arusaamatus, mille alusel makstakse lisatasusid, võib jätta mulje, et see ongi subjektiivne ja sõltub läbisaamisest juhiga. Ebaõiglustunne tõukab aga tegutsema – kas selgitust nõudma, oma panust optimeerima või tööturult teisi pakkumisi otsima,“ lisas Kadri Seeder. 

Palkade avalikustamist pooldavad vastajad leidsid, et rohkem avalikku infot aitaks kujundada õiglasemat ja võrdsemat tasustamist ning tööandja ei saaks sama töö eest erinevat palka maksta. 

Peamiste põhjendustena, miks paljudele töötajatele ei sobiks oma palga avalikustamine, nimetati kadeduse ja pingete tekkimist – inimesed ei oska hinnata tööde ja panuse erinevat väärtust ettevõttele ning ainult palkade võrdlemine võib luua ebaõigluse tunde. Seda tõid sagedamini välja kõrgema palgaga töötajad. 

Viiendik ehk 20 protsenti töötajatest tunneb aga oma madala palga pärast piinlikkust ja ei sooviks seetõttu selle suuruse avalikustamist.

„Kui inimesed tunnevad, et nad ei saa tööpanusele vastavat tasu, ei vähenda see ainult tööga rahulolu, vaid elukvaliteeti tervikuna,“ kommenteeris CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

Mitmed küsitluses osalejad tõid välja, et töökuulutuses peaks olema avaldatud pakutava palga vahemik või miinimummäär. See aitaks otsustada, kas üldse on mõtet kandideerida. Mingigi indikatsiooni andmine aitaks hoida kokku nii kandideerija kui ka värbaja aega, et pärast mitmeid teste ja vestlusi ei selguks palgapakkumise täielik mittevastavus ootusele. Pakutava töötasu avaldamine töökuulutuses aitaks kujundada ka õiglasemat ja võrdsemat tasustamist nii sugude vahel kui ka uute töötajate ja vanade olijate vahel, arvasid vastajad. 

„Tööportaali CVKeskus.ee statistika näitab, et pakutava palga või selle vahemiku avaldamine töökuulutuses meelitab rohkem kandidaate kandideerima,“ kinnitas Grete Adler. „Palgapakkumise avaldamine lisab tööpakkujale ka usaldusväärsust ja annab kandideerijale kindlustunde, et temaga suheldakse avatult,“ lisas Grete Adler.

CVKeskuse statistika järgi on 42 protsenti tööpakkumistest tänavu olnud avaliku palgapakkumisega. Enim avaldatakse palgapakkumisi oskustöötajatele ja teenindus ning müügitöötajatele suunatud tööpakkumistel. Kõige vähem näidatakse palka keskastme spetsialiste ja kontoritöötajaid otsides.

Avaliku palgapakkumisega tööpakkumised said keskmiselt 64 protsenti rohkem kandideerijaid. Enim mõjutab pakutava palga avalikustamine abitöötajaid, kus kandideerimiste arv kerkib 81 protsenti, Tippspetsialistide tööpakkumistel palga näitamine suurendab kandideerijate arvu 43 protsenti.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas sel kevadel 6844 inimest. Töötajate ja tööotsijate küsitluse partner on paindlike tööviiside edendaja Elisa Eesti.

Eesti Loto puhaskasum eelmisel aastal oli 12,4 miljonit eurot, mis on ligi 2,1 miljonit eurot väiksem kui aasta varem ning riigifirma hinnangul mõjutasid tulemusi jätkuv majanduslangus ja euribori kõrge tase, kirjutab Postimees.

Lotofirma müügitulu aastaga veidi kasvas. 2023. aastal teeniti 88 miljonit, aasta varem 86,5 miljonit, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.

Kogu kasum maksti dividendina välja Eesti riigile, kes on firma ainuomanik. See on Eesti Loto puhul tavapärane, sest jaotamata kasumit ei olnud firmal ka varasemast ajast. Firma juht ja ainuke juhatuse liige on Riina Roosipuu.

Majandusaasta aruandes kirjeldab firma esindaja, et 2023. aasta möödus nende jaoks keerulises keskkonnas. "Üldine tegevuskeskkond oli 2023. aastal AS Eesti Loto jaoks pigem negatiivne. Eesti majandus oli jätkuvas languses. Keskmise brutopalga kasv küll ületas hinnatõusu, kuid samas kasvas töötuse määr ning tarbimisvõimet pärssis ka euribori jätkuvalt kõrge tase. Madala kindlustunde tõttu hakkasid eratarbijad tarbimiskulutusi piirama," seisab aruandes.

Dokumendis tuuakse välja, kui suur tulu firma käibest moodustavad klassikaline ja kiirloterii ehk kraaditavad piletid. Klassikaline loterii tõi firmale sisse 76,76 protsendi käivest, kiirloto 15 protsenti. E-kiirloterii tõi sisse 8,2 protsendi kogu müügitulust.

E-kiirloterii on uus teenus, mida 2022. aastal veel ei pakutud. Erinevalt tavaliselt kiirlotost nõuab selle mängimine isikukoodiga tuvastamist.

2024. aasta eesmärkideks on firmal riigitulu tagamine ja kliendibaasi kasvatamine.
Aruandes toob firma välja, et nad on sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte ning ei poolda loto mängimiseks krediidi ega kiirlaenude võtmist.

Loteriipiletitel on info, mis teavitab inimesi hasartmängude sõltuvust tekitavast iseloomust ja kutsub üles mängima vastutustundlikult. Piletitel on märgitud hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse kontaktandmed, kust saab abi sõltuvusprobleemide ilmnemisel.