EESTI ELU

Põlva Haigla keskkonna-alane tegevus pälvis kõrgeima kvaliteedimärgi

Keskkonnaagentuur andis Põlva Haiglale üle keskkonnajuhtimise süsteemi kõrgeima kvaliteedimärgi EMAS-i. Fotol vasakult Põlva Haigla tugiteenuste ja äriarendusjuht Indrek Žvirblis, Keskkonnaagentuuri EMASi peaspetsialistid Maria Plink ja Kätlin Kurg-Mcgregor, Põlva Haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp, Põlva Haigla jätkusuutlikkuse spetsialist Andra Villems ja hankespetsialist Ulvi Oper. Autor: Madis Perli / Põlva Haigla

Keskkonnaagentuur andis Põlva Haiglale üle keskkonnajuhtimise süsteemi kõrgeima kvaliteedimärgi EMAS-i. Fotol vasakult Põlva Haigla tugiteenuste ja äriarendusjuht Indrek Žvirblis, Keskkonnaagentuuri EMASi peaspetsialistid Maria Plink ja Kätlin Kurg-Mcgregor, Põlva Haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp, Põlva Haigla jätkusuutlikkuse spetsialist Andra Villems ja hankespetsialist Ulvi Oper. Autor: Madis Perli / Põlva Haigla


Keskkonnaagentuur andis Põlva Haiglale EMAS-i (Eco-Management and Audit Scheme) registreeringu, mis kinnitab, et haigla keskkonnajuhtimise süsteem vastab kõrgeimale keskkonna standardile.

Riigiasutus soovib osta kahe miljoni eest uusi sõidukeid

RMK haldab Eesti riigile kuuluvat metsa. Asutuses töötab ligi 700 inimest. RMK teenib asutuse kasumieelarve põhjal 2024. aastal ligi 3,6 miljonit eurot tulu raieõiguste ja puidu müügist.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tahab osta sel aastal kahe miljoni euro eest uusi sõidukeid, selgub riigihangete registrist, kirjutab Postimees.

RMK soovib osta sõiduautosid, millel on neljarattavedu. Taolisi autosid kasutatakse sageli keerulise maastiku läbimiseks, et vältida sõidukite kinnijäämist lumme või mudasse.

Hanke summa sisaldab ka tehnohooldusteenuse tellimist, mis tehakse, kuni autod on sõitnud esimesed 250 000 kilomeetrit.

Hanke tähtaeg, millal teenusepakkujad saavad pakkumisi esitada, on 5. augustil.

RMK haldab Eesti riigile kuuluvat metsa. Asutuses töötab ligi 700 inimest. RMK teenib asutuse kasumieelarve põhjal 2024. aastal ligi 3,6 miljonit eurot tulu raieõiguste ja puidu müügist.

Nädala lõpus võib kohati taas tulla kuni 30 kraadi sooja

Nädala lõpus võib kohati taas tulla kuni 30 kraadi sooja

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi tuleb suur suvesoojus tagasi ja nädala lõpus võib kohati taas kuni 30 kraadi sooja tulla. 

Reede öösel on muutliku pilvisusega ilm. Saartel ja Ida-Eestis sajab mitmel pool vihma, võib olla äikest, vastu hommikut muutub sadu laialdasemaks. Puhub lõuna- ja kagutuul 2-7, saartel kuni 9, vastu Läänemerd puhanguti 13 m/s. Sooja on 11-16 kaadi. Päeval saartel pilved hõrenevad ja saju võimalus väheneb. Mandril on ennelõunal pilvine ja vihmahoogudega ilm, on äikeseoht. Pärastlõunal lääne poolt alates muutub taevas selgemaks ja sajuhood kanduvad idapoolsetesse maakondadesse. Tuul pöördub lõunast edelasse ja läände ning tugevneb 5-10, puhanguti 12, rannikul 15, õhtul saartel kuni 17 m/s. Sooja on 16-20 kraadi. 

Laupäeva öö hakul on pilvi vähe ja vaid üksikute sajuhoogude võimalus. Pärast keskööd Lääne-Eestis pilvisus tiheneb ja vihmasadu liigub saartelt mandrile, ühtlasi on äikeseoht. Puhub edela- ja lõunatuul 5-12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Sooja on 9-15 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Sajab hoovihma, pärastlõunal sajuhood hõrenevad. Puhub valdavalt edelatuul 6-12, puhanguti kuni 17 m/s, õhtul tuul nõrgeneb ja pöördub lõunasse. Sooja on 17-22 kraadi.

Pühapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Varahommikul lääne poolt alates pilvisus tiheneb ja saartele jõuab vihmasadu, mis levib edasi mandrile. Lõuna- ja kagutuul tugevneb 5-11, rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 12-18 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikeseoht. Tuul pöördub kagust edelasse ja läände ning puhub 5-11, rannikul puhanguti 15 m/s, õhtul nõrgeneb veidi. Lääne-Eestis on sooja 19-24, Ida-Eestis 25-30 kraadi. 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD