Venemaaga piirnevatel aladel Kirde- ja Kagu-Eestis toimub esmaspäevast pühapäevani rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine.

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul välditakse metsloomade vaktsineerimisega haiguse taaslevimist Eestisse. „Metsloomade vaktsineerimine viib marutaudi nakatumise metsloomade seas miinimumini. Kuivõrd metsloomad ei tunne riigipiire ning Venemaal on marutaud levinud, siis annab vaktsineerimine kaitsta nii loomi kui ka inimesi,“ selgitas Toomvap.

Vaktsineerimiseks kasutatakse peibutussöötasid, mille sisse on peidetud kapsel vaktsiiniga. Sööt on umbes tikutopsisuurune, hallikaspruuni värvi ja spetsiifilise kalalõhnaga. Vaktsiini külvatakse väikelennukitelt.  

Toomvap lisas veel, et kindlasti välditakse vaktsineerimise käigus asustatud alasi. „Külvamist ei tehta linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt. Kuna peibutussööt on mõeldud ennekõike rebastele ja kährikutele, siis palume koerad ja kassid hoida vaktsineerimisperioodil sisehoovides.“

Vaktsiinipala ei kujuta ohtu teistele loomadele, küll aga jääb seeläbi vajalik vaktsiin saamata metsloomal. 

Eesti Naisliit lõpetab üle riigi aasta ema ja aasta isa valimise ja pidulikud kontsertaktused Estonias, kirjutab Postimees. 

Traditsiooniliselt andis president tiitli pälvinud emale üle sümboolse hõbesõle, aga juba mullu otsustas riigipea, et ei väisa aasta ema aktust. 

Presidendi avalike suhete nõunik Indrek Treufeldt rääkis, et Alar Karis on maininud, et kõik Eesti emad vääriksid ehk aasta ema tiitlit.

«Riigipea on otsustanud käia Eesti eri paigus, et väärtustada emasid ja isasid kõikjal Eestis. Kõigil sellistel emade- ja isadepäeva tähistamisel on kohalik rahvas pannud välja oma tublimad lauljad-tantsijad-mängijad. Need on olnud väga südamlikud kontserdid, mis Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel jõudnud väga paljudesse kodudesse,» lausus  Treufeldt.

Mullu ütles Alar Karis emadepäeva kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis otse, milliseid kitsaskohti ta naisliidu korraldatud aasta ema valimistel näeb.

Karise arvates võib naine olla aasta ema ka siis, kui ta pole abielus, mistõttu on pildilt välja jäänud üksinda lapsi kasvatavad emad, nagu ka koduvägivalla all kannatajad. Samuti märkis president, et ema rolli tuleb vaadata laiemalt ja näha emas ka naist.

Kolmandaks rõhutas Karis oma kõnes toona, et võrdsuse otsimine emade puhul ei ole kohane. «Kui saaksin, annaksin praegu aasta ema tiitli kõikidele emadele,» kõneles riigipea. 
Täna toimus riigi suurim emadepäevakontsert Türil. President Alar Karis pani oma kõnes kõikidele lastele südamele olla oma ema jaoks alati päriselt olemas, mitte ainult interneti ja telefoni vahendusel.

«Ma usun, et emasid peab pidama meeles kogu aeg, ja see, kui siin ja seal valitakse aasta ema, siis see ongi kogukonna otsus, ja ma arvan, et kogukond teab kõige paremini, kes aasta ema on. Aga emad on tähtsad aasta läbi,» ütles Karis oma kõnes. Tänavu seda esimest korda enam välja ei antud.

Aasta ema ja aasta isa on Eesti Naisliidu asutatud aunimetused, mida jagatakse 1998. aastast iga aasta Estonia kontserdisaalis Tallinnas. Aasta isa aunimetus antakse novembris ja aasta ema aunimetus mais.

«Praegu saame öelda, et nii emadepäev kui isadepäev on Eestimaal omaks võetud, mõlemad on ühed armastatumad perepühad Eestis. Eesti Naisliidu väljaantavale aasta ema ja aasta isa tiitlile on lisandunud järjest enam maakondi ja valdu, kus tunnustatakse omakandi aasta ema ja aasta isa. Eesti Naisliit tunneb, et meie missioon selles vallas on täidetud ja teatepulk on edasi antud,» seisis naisliidu pressiteates.