Justiitsministeeriumi poolaasta kuritegevuse ülevaatest selgub, et 2024. aasta juuni lõpuks registreeriti 3,6 protsenti enam kuritegusid kui mullu samal ajal ning enamlevinud kuriteoliikidest on järjepidevalt suurenenud registreeritud kelmuste ja arvutikelmuste arvud.

2024. aasta kuue esimese kuu jooksul moodustasid 51 protsenti registreeritud kuritegudest varavastased kuriteod, lõviosa neist olid vargused ja kelmused. 24 protsenti kuritegudest olid isikuvastased, millest neli viiendikku moodustas kehaline väärkohtlemine. 9 protsenti kuritegudest olid liikluskuriteod, peamiselt joobes juhtimised.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga suurenesid esimesel poolaastal enim ehk 8 protsenti võrra varavastased kuriteod, seda peamiselt registreeritud kelmuste ja arvutikelmuste arvelt. Arvutikelmusi registreeriti 36 protsenti enam kui mullu samal ajal, kelmusi 30 protsenti ning vargusi 8 protsenti rohkem kui 2023. a esimesel poolaastal.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul tegutsevad kelmid jätkuvalt üsna levinud petukõnede ja -sõnumite skeemidega, mille suhtes tasub igaühel valvel olla.

"Petukõnes hoiatatakse ohvrit enamasti väidetavast kahtlasest tegevusest tema pangakontol, mille takistamiseks tuleb kiiresti tegutseda. Sage on skeem, kus ohvriga kontakti loonud kelm suunab ta edasi järgmise kelmi poole, kes saab pahaaimamatult ohvrilt ligipääsu tema pangakontole. Meenutan, et mitte ükski õige pangatöötaja ei küsi mitte üheltki kliendilt ligipääsu tema pangakontole," rõhutas justiitsminister.

Petusõnumites on jätkuvalt levinud skeemid, kus ohvrit teavitatakse peatsest postipaki saabumisest pakiautomaati ning mille kättesaamiseks tuleb tasuda tollimaks või sisestada pangakonto andmeid. Selliseid petusõnumeid saadavad kelmid enamasti pangatöötajaks või postiteenuse pakkujaks kehastudes.

Veel on levinud veebireklaamid, milles pakutakse kiirelt rikastumise võimalust investeerimise, börsil kauplemise või loosimängus osalemise teel. Kui ohver sisestab lehele oma isikuandmed ja pangakonto andmed koos ligipääsukoodidega, saavad kelmid teha ohvri nimel pangatehinguid ja võtta näiteks laene.

Võrreldes mullu esimese poolaastaga vähenesid kuriteod perekonna ja alaealiste vastu 38 protsenti, seda ennekõike lapsporno ja lapseealise seksuaalse ahvatlemise arvelt. Sel perioodil on enam kui neljandiku võrra vähenenud ka õigusemõistmise vastased kuriteod, ennekõike lähenemiskeelu rikkumised. 3 protsenti on vähenenud isikuvastased kuriteod, ennekõike kehaline väärkohtlemine ja vägistamised.

Avaliku usalduse vastased kuriteod on poole aastaga suurenenud 37 protsenti võrreldes mullu sama perioodiga. Ennekõike olid need seotud võltsitud maksevahendi käitlemise ja dokumentide võltsimisega. Näiteks leiti esimesel poolaastal hulk võltsitud kaheeuroseid münte. Dokumentide võltsimise puhul registreeriti näiteks digiallkirja võltsimisi, kui rikkujad olid kasutanud teiste inimeste PIN-koode.

Viis korda enam kui mullu esimesel poolaastal registreeriti inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaseid kuritegusid. Peamiselt on need seotud rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistega.

"Sanktsioonide rikkumiste spekter oli lai, rikkujaid on nii teadlikke kui ka teadmatuid. Näiteks on püütud üle piiri tuua sanktsioonialuseid umbes 10-euroste päikeseprillide partiisid, lubatust veidi suuremat kogust sularaha, aga ka tehnikaseadmeid," tähendas Timpson.

Mullu esimese poolaastaga võrreldes 63 protsenti enam registreeriti üldohtlikke kuritegusid. Nende seas registreeriti enim tulirelva ebaseaduslikku käitlemist, mida mullu esimesel poolaastal registreeriti 25 ning tänavu 54 korda.

Ligi neli korda enam kui möödunud aasta esimese kuue kuu jooksul registreeriti keskkonnavastaseid kuritegusid. Peamiselt olid need seotud loodusliku loomastiku kahjustamisega. Nende kuritegude arv suurenes peamiselt tabatud salaküttide grupi tegevuse tõttu, mille suhtes käib praegu kriminaalmenetlus.

Tööportaali CV.ee läbiviidud tööturu monitooringust selgub, et 60 protsenti tööotsijatest võtavad uue tööandja valikul arvesse ettevõtte jätkusuutlikkust.

Jätkusuutlik ettevõtlus on töötajatele oluline mitmel põhjusel. Enam kui pooled ehk 56 protsenti vastanutest peab jätkusuutlikkust vajalikuks pikaajalise majandusliku stabiilsuse ja kasvu tagamiseks. 54 protsenti tõstab esile jätkusuutlikkuse tähtsust tervise ja heaolu parandamisel ning 53 protsenti vastanutest peab oluliseks keskkonna säilitamist tulevaste põlvkondade jaoks.

Uuring näitab selgelt töötajate ootust olla kaasatud jätkusuutlikkuse arendamise protsessidesse. Iga neljas töötaja ehk 44 protsenti on teinud ettepanekuid jätkusuutlikkuse parandamiseks juhtkonnale või kolleegidele, kuid kahjuks ei ole nende nõuandeid kuulda võetud 75 protsendil juhtudest.

Ka ettevõtted peavad jätkusuutlikkust üha olulisemaks, nii vastas 90 protsenti tööandjatest. Lausa 75 protsenti vastanutest usub, et jätkusuutlikkus aitab vähendada nende tegevuse negatiivset mõju keskkonnale, 61 protsenti leiab, et jätkusuutlikkus tagab konkurentsieelise ja hea maine ning 52 protsenti arvab, et jätkusuutlikud praktikad aitavad tagada ettevõtte pikaajalise edu.

„Jätkusuutlikkus ei ole enam pelgalt valikuvõimalus, vaid hädavajalik komponent edukaks ettevõtluseks ning töötajate värbamiseks ja hoidmiseks,” rõhutas CV.ee turundusjuht Karla Oder. „Tänapäeva tööturul, kus konkurents talentide pärast on tihe ja töötajatel on lai valik häid pakkumisi, võib jätkusuutlikkus osutuda määravaks teguriks. See ei ole oluline ainult noorte, vaid kõikide töötajate jaoks. Tööandjad, kes panustavad jätkusuutlikkusse, peavad oma pühendumust demonstreerima läbivalt ja veenvalt, näidates, et nende väärtused ja tegevused käivad käsikäes.”

Siiski on jätkusuutlikke tegevuste väljatöötamisel ette tulnud ka väljakutseid, milleks peamiselt on liiga suur rahaline lisakulu 43 protsendiga, ajalise ressursi puudumine 42 protsendiga ning vähesed teadmised ja oskused jätkusuutlikkuse valdkonnas 41 protsendiga.