Tartu Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring näitas, et üle 70 protsendi küsitluse vastanud arstidest pooldab eutanaasia ja abistatud enesetapu seadustamistm küll aga on väiksem nende arstide protsent, kes on nõus selle ise läbi viima. 

Teadusuuringu eesmärk oli analüüsida Eestis töötavate arstide suhtumist eutanaasia ja abistatud enesetapu legaliseerimisse ning teada saada, milline on arstide valmisolek neid tegevusi läbi viia. Eutanaasia tähendab arsti poolt aktiivset surmaabi osutamist. Abistatud enesetapp on elust lahkumine ravimite abil, mis on korraldatud arsti poolt, kuid inimene manustab ravimid ise. 

Uuring toimus 2022. aastal ning andmed koguti veebipõhise küsitluse kaudu. Kokku osales uuringus 526 arsti. Neist 74 protsenti olid naised, 49 protsenti alla 40-aastased.  Tulemused näitasid, et enamik osalejatest nõustus, et eutanaasia ja abistatud enesetapp peaksid olema Eestis seaduslikud, vastavalt 73 protsenti ja 71 protsenti.  

Küll aga valmisolek eutanaasia ja abistatatud enesetapu ise läbi viimiseks, kui need oleks seaduslikud, oli alla pooltel vastanutel, vastavalt 37 protsenti ja 46 protsenti.  

Uuringu töörühm leidis statistiliselt olulise seose arsti religioosse tausta ja palliatiivse ravi alase haridusega. Palliatiivne ravi keskendub raskelt haige inimese elukvaliteedi parandamisele, leevendades sümptomeid ja pakkudes igakülgset toetust.  „Nimelt arstid, kes ei pidanud ennast usklikeks, toetasid statistiliselt oluliselt sagedamini eutanaasia ja abistataud enesetapu seadustamist kui usklikud arstid. Samuti leidsime, et arstid, kes olid osalenud palliatiivse ravi kursustel, toetasid harvemini eutanaasia seadustamist,” ütles uuringu üks autor, Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Kadri Suija.  

Eutanaasia ja abistatud enesetapp ei ole Eestis seaduslikud, kuid nende teemade üle on toimunud viimasel ajal palju avalikke arutelusid. „Arstide vaatenurkade mõistmine annab ülevaate elu lõpuotsustega seotud eetilistest kaalutlustest ning aitab välja töötada tasakaalustatud ja tõhusaid poliitikaid, mis arvestavad meditsiinitöötajate vaatenurki.“ 

Kadri Suija sõnul näitab uuring olulist muutust Eesti arstide suhtumises eutanaasiasse ja abistatud enesetapu osas. „Toetus seadustamisele on võrreldes kahe aastakümne taguse ajaga oluliselt suurenenud. 20 aastat tagasi teatas 40 protsenti arstidest, et nad suhtuvad eutanaasiasse heakskiitvalt. Siiski on oluline mainida, et üle poolte ehk 66 protsendi käesolevas uues uuringus osalenud arstidest ei olnud osalenud ühelgi palliatiivse ravi alasel kursusel.” 

Uuringu viisid läbi eetika õppejõud Aime Keis, perearst ja palliatiivse ravi õppejõud  Kadri Suija, dermatoveneroloog ja epidemioloogia professor Anneli Uusküla, biostatistik Heti Pisarev ning psühhiaatria kliiniku kaasprofessor Anu Aluoja.