EESTI ELU

Novembris kaotas enim mobiilinumbreid Tele2

Novembris kaotas enim mobiilinumbreid Tele2

Novembris kaotas enim mobiiltelefoninumbreid Tele2, mille võrgust lahkus kuu jooksul 466 numbrit.

Enim sai numbreid juurde Telia, kokku 382, selgub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) statistikast. Elisale tuli juurde 83 mobiiltelefoni numbrit.

Eelmisel kuul liikus kokku 4682 mobiilnumbrit ning 188 tavatelefoninumbrit, samas tühistati 4923 mobiiltelefoninumbri teisaldamise avaldust ning 101 tavatelefoninumbri teisaldamise avaldust.

Mullu kaotas enim mobiiltelefoninumbreid Tele2, mille võrgust lahkus kokku 7094 numbrit. Enim numbreid sai aasta jooksul juurde Elisa, kokku 5237. Teliale tuli 2023. aastaga juurde 2528 numbrit.

Liikunud numbrite arv kajastab reaalsete tava- ja mobiiltelefoninumbrite üleminekut ühe sideettevõtte juurest teise juurde. Liikunud numbrite arvul puudub otsene seos sideettevõttega liitunud või sealt lahkunud klientide üldarvuga, sest ühel kliendil võib olla mitu numbrit, kuid samas üks liitumisleping.

Samuti ei kajasta numbriliikuvuse statistika kõnekaartide kasutusest ega uute liitumislepingute sõlmimisest ning vanade lõpetamisest tulenevaid muudatusi sideettevõtete klientide üldarvus.



 

Uuel aastal hakkab kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis

Uuel aastal hakkab kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis

1. jaanuarist laieneb täiendava hüvitise maksmise süsteem, millele lisatakse ka meditsiiniseadmete kulud - hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes on kalendriaasta jooksul tasunud tervisekassa poolt hüvitatavate ravimite ja meditsiiniseadmete soodusretseptide eest vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust.

Sotsiaalministeeriumi ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste tõi välja, et täiendav hüvitis on oluline kõigile inimestele, kellel on ravivajadusest tulenevalt kõrgemad kulud ravimitele ja meditsiiniseadmetele. „Kui varem sai lisasoodustust ainult suurte ravimikulude katteks, siis nüüd laieneb täiendav hüvitis ka meditsiiniseadmetele. Muudatus võimaldab toetada inimesi, hinnates nende abivajadust senisest terviklikumalt. Sageli tekivad kroonilistel haigetel suured kulud just kahe valdkonna peale kokku,“ märkis Veliste. 



Edaspidi saavad inimesed riigilt vastused poole kiiremini

Edaspidi saavad inimesed riigilt vastused poole kiiremini

Edaspidi saavad inimesed riigile esitatud pöördumistele kiiremad vastused, 15 päeva jooksul senise 30 päeva asemel.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on muudatuse eesmärk parandada riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste kättesaadavust.

„Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatus vastab ühiskonna ootusele saada avalikult sektorilt vastuseid senisest kiiremini. Ettevõtetele tähendavad kiiremad vastused võimalust riigiga suhtlemise asemel oma põhitegevusega tegeleda,“ ütles Pakosta.  „Samuti oleme riigis võtnud suuna, et õigusselgus õigusaktides ja seletuskirjades muutuks paremaks, mis peaks vähendama selgitamise vajadust tervikuna," lisas ta.



Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Samuti peavad märgukirjadele või selgitustaotlustele vastama mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist.

Kehtima jääb põhimõte, et vastus tuleb anda viivitamatult. Erandina on võimalik keerulisemate pöördumiste puhul tähtaja pikendamine. Samuti võib märgukirjale või selgitustaotlusele mitte vastata, kui sama inimene on eelneva aasta jooksul juba samasisulisele pöördumisele vastuse saanud ja vajadust uue info andmiseks ei ole. Vastamata võib jätta ka juhul, kui on selge, et kirjutaja kuritarvitab pöördumise õigust.

Eelnõu võeti vastu riigikogus teisipäeval ning muudatus jõustub kümme päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD