EESTI ELU
President Alar Karis kiitis esmaspäeval heaks seitse seadust, mis muudab paindlikumaks investeerimist ja teistes Euroopa Liidu riikides tegutsevate väikeettevõtjate maksustamist käibemaksuga.
Samuti lihtsustub päritud teise pensionisamba vara kandmine pärija kontole ning eraelu kaitse eesmärgil piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist. Heaks kiidetud seadused puudutavad ka maa-amet ümberkorraldamist maa- ja ruumiametiks, Tallinna vangla kasutamist arestimajana ning riigieelarve läbipaistvust.
Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seadusega lisatakse investeerimiskonto finantsvara loetellu pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. Eesmärk on muuta investeerimiskonto reeglid paindlikumaks ja väikeinvestorite vajadusi paremini arvestavaks, võimaldades maksuefektiivset investeerimist senisest enamate finantsinstrumentide ning senisest laiema teenusepakkujate ringi puhul.
Tulumaksuseaduse muudatused puudutavad füüsilisele isikule makstava mitterahalise kahju hüvitiste maksustamist, mille puhul laiendatakse tulumaksuvabastus ka sellisele mittevaralise kahju hüvitisele, mille on välja mõistnud näiteks töövaidluskomisjon. Samuti ei maksustata riigieelarvest füüsilisele isikule makstavat toetust eluruumi Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljast tulenevatele häiringutele vastupidavamaks muutmiseks.
Seadus jõustub osaliselt tagasiulatuvalt tänavu 1. jaanuarist ja 1. oktoobrist. Krüptovaraga ja tegevusloata väikefondi valitsejatega seotud sätted jõustuvad uuest aastast.
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega kehtestatakse alates uuest aastast väikeettevõtjate erikord, et lihtsustada nende tegutsemist teistes Euroopa Liidu riikides ja vähendada nende halduskoormust. Muudetakse ka uue ehitise käibemaksustamise põhimõtet nii, et maksustatav on ehitis, kui see müüakse esmakordselt esimese kasutusaasta jooksul.
Lisaks muudab seadus põhivara soetamisel makstud sisendkäibemaksu arvestust ning näeb ette, et alates 2026. aastast asendatakse vormipõhine käibedeklaratsiooni andmete esitamine andmepõhisega. Seadus jõustub kahes osas – jaanuaris 2025 ja 2027, mil on plaanis kasutusele võtta maksukohustuslastelt andmekoosseisude vastuvõtmiseks loodava IT-rakendus.
Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus lihtsustab päritud teise pensionisamba vara pärija pensionikontole viimist, võimaldades teha mitu tehingut ühe avaldusega. Eesmärk on, et lasta pärijal kanda päritud vara kohe oma pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekuvad tema kogumispensioni maksed.
Seadusega muutuvad paindlikumaks ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused. Muudatusega täpsustatakse, et pärast konto sulgemist laekuv raha peab jõudma isiku viimati valitud pensionifondi, teisele pensioni investeerimiskontole või sõlmitud pensionilepingusse. Kui teise sambasse kogutud raha oli isikule juba välja makstud, peaks lisandunud raha jõudma temani täiendava väljamaksena.
Krediidiasutuste seaduse täiendamisega lubatakse pensionifondi vara kuni 25 protsenti paigutada väärismetallidesse ja neid toormeid sisaldavatesse sertifikaatidesse. Seadus jõustub üldkorras ning teise samba vara pärimist puudutavad sätted uuest aastast.
Kinnistusraamatuseaduse muutmise seadusega piiratakse eraelu kaitse eesmärgil tavakasutajal e-kinnistusraamatus päringute tegemist. Üksikpäringuga ei ole üldjuhul enam võimalik e-kinnistusraamatust füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Jätkuvalt saab igaüks kinnistusregistrisse päringuid teha kinnisasja aadressi või katastritunnuse alusel. Andmete väljastamise tasu piirmäär tõuseb kuni 3 euroni.
Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega korraldatakse järgmise aasta 1. jaanuarist maa-amet ümber maa- ja ruumiametiks ning koondatakse eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused ühtseks tervikuks. Maa- ja ruumiametist saab abi nii maa, planeerimise, ehituse kui ka arhitektuuri teenuste küsimustes.
Vangistusseaduse muutmise seadus võimaldab alates järgmise aasta 1. aprillist kasutada Tallinna vanglat piirkondliku arestimajana ehk paigutada sinna inimesi, kes on arestiga karistatud, kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud. Varem on arestimaja teenuse osutamine üle võetud Tartu ja Viru vanglas.
Riigieelarve seaduse muutmise seadus suurendab riigieelarve läbipaistvust. Seadusega lisatakse tegevuspõhisele jaotusele kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Lisaks sätestatakse seadusega kohustus kulud riigieelarves täiendavalt liigendada riigiasutuste kaupa, eristades seitset kululiiki ning tuues eraldi välja seadusest tulenevad toetused.
Foto: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal.
Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot.
„Vaadates palgamuutuse trendi, on palgakasv praegu jätkuvalt aeglasem kui 2023. aastal,“ nentis statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.
Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2023 – III kvartal 2024
| Aasta | Kvartal | Keskmine brutokuupalk, eurot | Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % |
|---|---|---|---|
| 2023 | I | 1741 | 13,3 |
| II | 1872 | 12,4 | |
| III | 1812 | 10,4 | |
| IV | 1904 | 9,7 | |
| 2024 | I | 1894 | 8,8 |
| II | 2007 | 7,2 | |
| III | 1959 |
8,1 |
Saagpakk selgitas, et keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3068 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2540 eurot) tegevusalal.
Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1285 eurot), muude teenindavate tegevuste (1311 eurot) ning kinnisvaraalaste tegevuste (1366 eurot) tegevusaladel.
„Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas palk enim tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, aga ka hariduse tegevusalal, vastavalt 10,6 ja 9,6 protsenti“ ütles ta.
Kõrgeim oli keskmine brutokuupalk Tallinnas (2307 eurot), Harjumaal (sh Tallinn, 2200 eurot) ning Tartus (1962 eurot). Madalaim palk oli tänavu kolmandas kvartalis Valga (1452 eurot), Võru (1477 eurot) ja Lääne (1485 eurot) maakonnas.
„Palgakasvu suurus varieerub maakonniti, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes palk nüüd enim Hiiu (10,7 protsenti), Tartu (9,7 protsenti) ja Ida-Viru (9,1 protsenti) maakonnas,“ rääkis analüüti.
Mediaanpalk on brutopalganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli mediaanpalk 1620 eurot. Mediaanpalk oli kõrgeim Tallinnas (1900 eurot), järgnesid Harju (sh Tallinn, 1821 eurot) ja Tartu maakond (1661 eurot). Madalaim oli mediaanpalk Võru (1252 eurot), Valga (1271 eurot) ja Ida-Viru (1272 eurot) maakonnas.
- Uuring: alkoholi tarvitamine pööras taas tõusule
- Hoiatus: Elisa nimel tehakse petukõnesid
- Eestis elab üle 60 000 kodakondsuseta inimese
- Riigikogu tõstis eriarsti visiiditasu 20 eurole
- Hooldusel üksik pensionär järgmisest aastast toetust ei saa
- Kolmapäeva hommikul on libedad teeolud
- II pensionisamba sissemakseks tuleb avaldus teha enne 30. novembrit
- Küsitlus: paljud Eesti kodanikud ei oska Trumpi valimisvõitu hinnata
- Valio investeerib 7 miljonit eurot Võrru juustulao rajamiseks
- Ministeerium: üheksa kuu maksutulu on aastaga kasvanud 9 protsenti
- Mehed elavad tervena 56 aastat
- Lastekaitse vihjeliin sai 822 teadet laste väärkohtlemisest
- Algavad kood/Võru ehk tulevase programmeerimiskooli ehitustööd
- Eesti hangib koos kolme riigiga lühimaa õlaltlastava raketisüsteemi
- Järgmisest aastast tõusevad harrastuspüüdjate kalastuskaardi tasud
- Autoralli Eesti meistrivõistluste uuel hooajal sõidetakse kuus etappi
- Kasutamata tööjõust koguni üle 30 protsendi ei otsigi tööd
- Oktoobris sündis Eestis 791 last
- Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi üritustel osales ligi 72 000 inimest
- Kallas Brüsselis: Euroopa Liit peab toetama Ukrainat nii kaua kui vaja
- Tööandjad peaministrile: majanduse kasvule saamiseks on vaja kindlust
- Eesti õpetajad hakkavad AI alast haridust saama
- Riigil ei ole raha õigusabi tasude tõstmiseks
- Ligi pool väljakirjutatud retseptiravimitest ei täida eesmärki
- Võrumaa arenduskeskus pälvis rahvusvahelise noorsootöö edendaja tiitli
- Siseministeerium: inimesed ei pea laskeharjutuste ajaks kodust lahkuma
- Valitsus kiitis heaks uue pensioniea alates 2027. aastast
- Riik tõstab hüppeliselt notarite tasusid
- Tervishoiuvarudega hakkavad tegelema piirkondlikud haiglad
- Ivari Padarist saab Võru instituudi järgmine direktor
- Kümne aasta vaates on enam kui tuhat tervishoiuspetsialisti puudu
- Kampaania käigus loovutati 25 relva ja üle 4000 padruni
- Riigikaitse panustas mullu Eesti majandusse ligi 400 miljonit eurot
- Karis Võrus: Eestis ei tohi ükski piirkond olla kõrvaline
- Tootjad: uued nõuded pakenditele tõstavad toidukaupade hinda
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
.JPG#joomlaImage://local-images/2025/04/01/Voru lasteaed punamutsike lammutamine foto Aigar Nagel (17).JPG?width=2023&height=1137)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/13/Vastseliina hooldekodu Lootspillimang (2).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/03/Sergio Mattarella ja Alar Karis (3).jpg?width=2048&height=1351)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Riik lubab: päästjad pääsevad 12-tunnistest valvetest">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Töökorralduse muutmise vastu meelt avaldama tulnud päästjad said oma tahtmise, kui riik lubas, päästjad pääsevad 12-tunnistest valvetest, kirjutab Postimees.
Teisipäeval piketeerisid päästjad-valveteenistujad siseministeeriumi ees, kuna ollakse vastu päästeameti juhtkonna plaanile kehtestada edaspidi kaks korda kuus 12-tunniseid vahetusi.
Üle 1200 päästja allkirjastas päästeameti juhtkonnale edastatava petitsiooni. Pärast ametiühingu ja siseministeeriumi vestlust tehti otsus: päästjad pääsevad 12-tunnistest valvetest 2025. aastal.