EESTI ELU

Riigikogu võttis vastu õpetajate palga alammäära tõstva seaduse

Riigikogu võttis vastu õpetajate palga alammäära tõstva seaduse FOTO: Pixabay

Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil heaks seaduse, millega tõstetakse õpetajate palga alammäära.

Õpetajate palga alammäär tõuseb 1803 eurolt 1820 eurole, millele lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti, 2184 eurole. Selleks suunatakse riigieelarves 9,27 miljonit eurot kohalike omavalitsuste toetusfondi.

Õpetajate palgalisaks vajalik raha leiti haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, siseministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi eelarvest. Riigieelarve kogumaht ei muutu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.

Valitsus kiidab heaks õppimiskohustuse ea tõstmise

Valitsus kiidab heaks õppimiskohustuse ea tõstmise

Valitsusel on plaanis neljapäeval heaks kiita eelnõu, mille kohaselt asendatakse koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, mis algab seitsmendast eluaastast ja kestab 18-aastaseks saamiseni.

Õppimiskohustuse ea tõstmine tähendab kohustust jätkata õpinguid ka pärast põhihariduse omandamist. Praegu kehtib koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17. eluaastani.

Riik soovib üle vaadata narkokuritegude karistusmäärad

Riik täiendas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja

Justiitsministeerium analüüsis narkootikumidega seotud kuritegude menetlus- ja karistuspraktikat ning selgitas välja aine käitlemise kuriteokoosseisude diferentseerimise võimalused - ministeerium hakkab vaagima, kas narkoainete käitlemise eest ette nähtud karistusi tuleks muuta.

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on narkoainete käitlemise süütegude karistusi mõistlik senisest enam diferentseerida. „Lihtsalt öeldes on praegused karistused narkoainete enda tarbeks käitlejatele ja teistele müüjatele-vahendajatele praegu mõnel juhul üsna sarnased. Uimastipoliitika kujundamisel on aga leitud, et ainete tarvitajate karmilt karistamine ei aita nende käitumist muuta või sõltuvust vähendada. Seepärast on mõistlik karistusi eristada nii, et karmimad tagajärjed kaasnevad neile, kelle eesmärk on teiste tervise arvalt rikastuda ning enda tarbeks tarvitajate ette nähtud karistused oleksid neist leebemad,“ sõnas Timpson.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD