SEB panga andmed näitavad, et Eesti keskmine investor on 40-aastane erasektoris töötav mees, kelle väärtpaberiportfell on pigem tagasihoidlik, jäädes üldjuhul alla 1000 euro.
SEB jaepanga kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juhi Elisabet Visnapuu sõnul oleks ideaalne, kui investeerimisega alustatakse täisealiseks saamisel, esimese palga laekumisel või siis, kui hakatakse iseseisvalt oma rahaasju korraldama. See aga ei tähenda, et hiljem, näiteks neljakümnendates, investeerimisega alustada ei tasuks.
"Kui alustada varem, siis on rohkem aega investeerimise eesmärkide saavutamiseks. Hiljem alustamine nõuab samade tulemusteni jõudmiseks suuremat rahalist panust või algkapitali. Näiteks selleks, et 65. eluaastaks oleks kogutud investeeringuid 113 000 euro väärtuses, peaks 20-aastane igakuiselt investeerima 30 eurot. 40-aastane peaks sama tulemuse saavutamiseks iga kuu investeerima 140 eurot ehk peaaegu viis korda rohkem. Seda juhul, kui keskmine aastane tootlus on 7 protsenti," selgitas Visnapuu.
Samas on vanemas eas investeerimisega alustamisel Visnapuu sõnul ka eeliseid. "40. eluaastaks on inimesel võrreldes 20-aastastega elukogemust, tihti on saavutatud rahaline kindlus, soetatud oma eluase ja kogutud finantspuhver. Praktika näitab, et vanemas eas investorid on rahulikumad, distsiplineeritumad, järgivad valitud investeerimisstrateegiat ega kipu spekuleerima ja liigseid riske võtma. See võib tuua paremaid ning stabiilsemaid tulemusi," tõdes SEB ekspert.
Kindlustunde tõstmiseks võiks vanematel inimestel investeerimisega alustamisel olla finantspuhvrit kogutud kuue kuni üheksa kuu jagu vajalikest kulutustest, noortel kolme kuu jagu. Visnapuu märkis, et rahalise puhvri olemasolu on stardiks hea ning annab võimaluse teha julgemaid valikuid, kuid selle puudumine ei ole takistuseks, et investeerimisega üldse mitte alustada.
SEB andmed näitavad, et Eesti inimesed astuvad esimesi samme investeerimise suunas üsna varakult - kui karjäär on tõusuteel ja teatud rahalised vahendid on juba kõrvale pandud. 20 protsenti investeerimishuvilistest on vanuses 26–35 ja 10 protsenti vanuses 18–25. "24 protsenti investoritest on enne investeerimisega alustamist kõrvale pandud 100–1000 eurot, 20 protsenti investoritest 1000–3000 eurot," kirjeldas Visnapuu.
Kui mehed alustavad investeerimisega vanuses 26–35, siis Eesti naised astuvad esimesi samme hilisemas eas ning kõige enam on naisinvestoreid vanuses 36–45, mis moodustab 23 protsenti kõigist naisinvestoritest. "Üllatav on, et ka üle 65-aastaste naiste seas on investeerijate osakaal märkimisväärselt suur – tervelt 22 protsenti. Naised on sageli investeerimisotsuste tegemisel konservatiivsemad ja riskiteadlikumad ning see võib olla ka põhjus, miks investeerimisega alustamist edasi lükatakse," nentis Visnapuu.
Mida hiljem investeerimisega alustada, seda olulisem on oma investeeringuid hajutada ja seeläbi riske maandada. "Kui pensionile jäämiseni on jäänud vähem kui kümme aastat, ei tasuks enam spekuleerida ja liiga riskantseid investeeringuid teha. Ka teise samba pensionifondid on loodud sama loogikaga, see tähendab pensioniea lähenedes fondi riskitase väheneb – võlakirjade kui stabiilsema investeeringu osakaal suureneb ning aktsiate kui riskantsema investeeringu osakaal väheneb," tõi Visnapuu paralleele pensionifondidega.
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
.JPG#joomlaImage://local-images/2025/04/01/Voru lasteaed punamutsike lammutamine foto Aigar Nagel (17).JPG?width=2023&height=1137)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/13/Vastseliina hooldekodu Lootspillimang (2).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/03/Sergio Mattarella ja Alar Karis (3).jpg?width=2048&height=1351)
