EESTI ELU

Ilmaprognoos lubab juuni teiseks pooleks kuiva ja sooja ilma

Kui juuni esimene pool ei ole nii soe, kui maikuu lõpp, siis kuu teine pool tuleb kuiv ja soe, prognoosib keskkonnaagentuur. 

Südasuviselt alanud jaanikuu jätkab veel paar päeva samal lainel. Põhja-Euroopat oma hõlma haarav madalrõhuala annab võimaluse rünksajupilvede arenguks. Tuleb alla mõni vihmahoog, äike on ka võimalik, kuid laialdaselt vihmavalinguid oodata pole.

Pärast 5. juunit kannab edelavool madalrõhkkonna serva mööda Läänemere idarannikule jahedama õhumassi. Öine õhutemperatuur langeb sisemaal kolm-neli pügalat alla 10 kraadi piiri, päevaste termomeetrinäitude ülempiir jääb 20 kraadi lähedale.

Pärast 10. juunit kandub madalrõhkkonna serva mööda üle Eesti sajuvööndeid. Tuul pöördub läänekaarest põhjakaarde ja ilm on ikka jahe.

Pärast 15. juunit kõrgrõhkkonna tugevnemisel sajuhood hõrenevad ning ilm muutub kuivemaks ja soojemaks.

Kui Skandinaavia kohal jääb kõrgrõhuala väheliikuvaks, siis on kuu viimasel kolmandikul vihmahooge vaid üksikuil päevil ja ilm on suviselt soe.

Keskmine õhutemperatuur kogu kuu lõikes kujuneb normilähedaseks või veidi kõrgemaks, kusjuures norm on 13,-15,9 kraadi. Sademeid on normist veidi vähem, kusjuures norm on 47-88 millimeetrit.

Maksuamet tahab jälgida kõikide inimeste ja ettevõtete pangakontosid

Maksu- ja tolliamet soovib, et rahandusministeerium teeks neile seaduse, mis võimaldaks neile sisuliselt ligipääsu iga inimese ja ettevõtte pangakonto andmetele, et sealt siis maksmata makse üles leida; pangaliit on plaani vastu, kirjutab Postimees. 

Kui seni on Eestis kehtinud pangasaladuse põhimõte, mis tähendab, et riigiastused saavad ligipääsu inimese või ettevõtte pangakonto andmetele siis, kui tema suhtes käib mõni menetlus, näiteks maksuameti poolt maksumenetlus või kuriteo uurimine. Nüüd tahab maksuamet kõikide inimeste ja ettevõtete pangakontode tehinguandmeid regulaarselt oma andmebaasist läbi lasta, et siis vaadata, ega keegi maksust kõrvale ei hoiaks.

Võrokeelne laulu- ja rahvapidu tõi laulukaare alla ligi 4000 esinejat

Foto: Harri A. Sundell

Põlva Intsikurmu lauluväljakul toimus laupäeval võrokeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido, mis tõi laulukaare alla rekordilised 3900 esinejat.

Lisaks Võru- ja Põlvamaa kooridele tuli palju koore ka mujalt Eestist ja välismaaltki. Peo teema oli 'mäng' ning seetõttu hoidsid pidu koos koorilaulude vahele pikitud Vana-Võromaa laulumängud. Mitmekihilise ja üllatusi täis vaatemängulise etenduse ettevalmistustes lõid kaasa lisaks lavastaja Diana Leesalule kunstnikud Marion Undusk ja Martin Mikson, liikumisjuht Ingmar Jõela, nukulavastaja Taavi Tõnisson ja peo vahenumbrite muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres ning muusikatoimkond peadirigent Küllike Joosingu juhtimisel.

"Pidu näitas, et mängulisus ja elurõõm on meile abiks kogu elukaare jooksul," ütles lavastaja Diana Leesalu vahetult pärast üritust, "Laulud kõlasid võimsalt ja kogu pidu oli täis võrokestele omast kuraasi."

Esitusele tuli 22 võrukeelset koorilaulu, millest 17 valmisid just selle Uma Pido tarvis. Lauljaid saatis orkester Riivo Jõgi juhatusel ning vürtsi lisas orkester Karmid Torud. Solistidena astusid teiste seas üles Mari Kalkun, Meelika ja Meelis Hainsoo, Contra, Hilje Murel ja Andres Mähar. Kaasa lõid eri põlvkondade tantsurühmad. Pidu lõppes ansambli Kõhukesed saatel peetud simmaniga.

"Igal peolisel, olgu siis parkimistiimis, toitlustusleti taga või rohesaadikuna prügikastide juures, rääkimata koorijuhtidest, lauljatest, tantsijatest, lastekooride saatjatest, vabatahtlikest, loomingulisest meeskonnast, oli peo õnnestumises oluline osa," ütles peakorraldaja Merike Tigas. "See tõi tänupisarad silma."

Uma Pido eelkontsert täitis juba reede õhtul Põlva Maarja kiriku, kus tuli esitusele Põlva kihelkonna rahvaviisidele ja -laulutekstidele loodud teos "Tähemõrsja", mille autor on helilooja Erki Meister. Teose kandsid ette ansambel Miinus Seitse ja mainekad instrumentalistid Jaan Otsa dirigeerimisel.

Võrukeelne rahva- ja laulupidu on suurim üleilmne võrokeste kokkutulek ja seda peetakse alates 2008. aastast. Pidu käib külakorda kahe Vana-Võromaa suurema keskuse, Võru ja Põlva vahel. Esimene pidu peeti Võrus Kubija lauluväljakul, teine pidu oli aastal 2010 Põlvas Intsikurmus, kolmas pidu 2013. aastal jälle Võrus Kubijal, neljas 2016. aastal Põlvas ning 2018. aastal Võrus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD