EESTI ELU

Vabatahtlikud leidsid Nursipalust mitmeid haruldasi taimi

Vabatahtlikud leidsid Nursipalust mitmeid haruldasi taimi FOTO: Aigar Nagel

MTÜ Meie Nursipalu vabatahtlikud leidsid Nursipallu planeeritavalt harjutusvälja alalt enneolematul hulgal Euroopa direktiivide kohaselt rangelt kaitstava palu-karukella ehk Pulsatilla patensise ja looduskaitse all olevate käpaliste uusi kasvukohti. 

Palu-karukell kuulub Euroopa Loodusdirektiivi teise ja neljandasse lisasse ja lisaks teise kaitsekategooriasse. Kliimaministeeriumil tuleb EL-i Loodusdirektiivi teises lisas toodud liikide kaitseks piiritleda kaitsealad – loodusalad, neljas lisa loetleb aga rangelt kaitstavaid liike, mille kasvukohtade hävitamine on rangelt keelatud.

Kaks kolmandikku eestlastest võiks sõita elektriautoga

Coop Pank analüüsis inimeste rahalisi võimalusi, samuti vajaliku taristu olemasolu, ja leidis, et kaks kolmandikku eestlastest võiks sõita elektriautoga.

Eesti inimesed on koondunud suurematesse keskustesse, kus ei pea igapäevaseks liikumiseks kasutama sisepõlemismootoriga sõidukit, vaid piisab ka elektriautost. Kuigi elektriautot osta ja ülal pidada võimaldaks juba paljude eestlaste sissetulek, koguvad elektrilised sõidukid enim populaarsust ettevõtjate ja kõrgema sissetulekuga inimeste seas, näitab Coop Panga Liisingu statistika.

Luminor hoitab ChatGPT kurja kaksiku FraudGPT eest

Luminor hoiatab, et petuskeemides on uue lahendusena asutud kasutama ChatGPT niinimetatud kurja kaksikut FraudGPT.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik selgitas, et tehisintellekt, tuntud ka kui AI on süsteem, mis on võimeline täitma ülesandeid, mis tavapäraselt nõuavad inimesesarnast intelligentsust. See suudab mõista nii kirja- kui argikeelt, teha otsuseid ja õppida kogemustest. Kuigi tehisaru on muutnud info otsimise ja töötlemise ning ka paljud muud ülesandeid inimeste jaoks kergemaks, saab uut tehnoloogiat paraku kasutada ka kriminaalsetel eesmärkidel.

FraudGPT on tumeveebis leviv AI vestlusrobot, mis sarnaneb laiemalt tuntud ChatGPT lahendusega. Mõlemad programmid loovad kasutaja sisendi põhjal realistlikku ja ladusat sisu, kuid erinevus seisneb piirangutes. „Kui sa palud vestlusrobotil luua petturlikku või kriminaalset sisu, siis ChatGPT keeldub, samas kui FraudGPT loodi spetsiaalselt just sellisteks toiminguteks. Seega saavad finantspetturid pahavara kasutada veenvate sõnumite loomiseks, mis suunavad inimesi tegudele, mida nad tavaliselt ei teeks,“ sõnas Kiik.

Eksperdi sõnul oskab pahatahtlik vestlusrobot luua personaalseid petukirju, koostada tekstsõnumeid ja väga realistlikke veebilehti, mis veenavad ohvreid avalikustama oma isiku- või finantsandmeid. FraudGPT aitab luua ka võltsitud dokumente, arveid, maksetaotlusi ja petuteateid. Sõnumitesse on tihtipeale lisatud ka link või manus, mille klõpsamisel võib kasutaja seade nakatuda pahatahtliku tarkvaraga.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD