Eesti Energia märgib oma värskes energiaturu ülevaates, et soojem ilm ning mahukam tuuleenergia tootmine langetasid novembrikuu elektrihinda.
Oktoobriga võrreldes langes Eesti elektrihind novembris 9,6 protsendi võrra, püsides keskmiselt 82,56 eurot megavatt-tunni tasemel. Eelmise aasta novembriga võrreldes oli elektrihind sel aastal 21,5 protsendi võrra odavam ehk 2023. aastal oli hind 105,2 eurot megavatt-tunni kohta. Hinnalangust aasta võrdluses mõjutasid keskmiselt soojemad temperatuurid ning piirkonna kasvanud taastuvenergia toodang, kirjutab Eesti Energia energiakaubanduse analüütik Karl Joosep Randveer.
Kõige kallimad elektrihinnad esinesid möödunud kuul kell 14-18 mil hind püsis keskmiselt 54,3 protsendi ulatuses kõrgem kuu keskmisest hinnast ehk 127,4 eurot megavatt-tunni eest. Need olid üldiselt tunnid, kui tarbimine püsib kõrgel. Tunnihinnad olid kõige soodsamad kell 00- 04, mil keskmine hind oli kuu keskmisest üle poole võrra ehk 59.3 protsenti madalam tasemel 33,59 eurot megavatt-tunni kohta.
Eelmiste aastate põhjal võib oodata sarnase hinnakäitumise jätkumist. Näiteks 2023. aasta detsembrikuul püsisid elektrihinnad vahemikus kell 14-18 ligi kolmandiku võrra ehk 28,9 protsenti kõrgemad kuu keskmisest hinnast ning vahemikus 00.00 – 04.00 üle kolmandiku võrra ehk 37,5 protsenti madalamad.
Nädalapäevade lõikes püsivad elektrihinnad kõige soodsamad laupäeviti ja pühapäeviti. Hinnad neil päevadel olid keskmiselt ligikaudu poole odavamad kuu keskmisest hinnast - Laupäeviti oli hind keskmiselt 48 protsenti kuu keskmisest odavam, pühapäeval 51 protsenti. Kõige kallimateks nädalapäevadeks kujunesid teisipäev, kolmapäev ja neljapäev, mil hind oli keskmisest üle kolmandiku ehjk 37,5 protsendi võrra kallim. Esmaspäev ja reede jäid novembris keskmise hinna lähedale.
Võrreldes eelmise aasta novembriga on tuule-, päikese – ja põlevkivienergia dünaamika oluliselt muutunud. Tuuleenergia toodang ulatus tänavu novembris 171 gigavatt-tunnini, mida on ligikaudu kolm korda rohkem võrreldes eelmise aasta novembriga. Päikeseenergia toodang ulatus lühemate päevade tõttu 16,1 gigavatt-tunnini. Koguseliselt on seda küll vähe, kuid võrreldes 2023. aasta novembriga on toodag kasvanud pea kahekordseks. Põlevkivist elektri tootmine langes novembris mullusega võrreldes enam kui poole võrra ning ulatus 118 gigavatt-tunnini elektrit.
Eesti elektrinõudlust kattis suuremas osas välimaalt saabuv import, tuuleenergia ja põlevkivielekter. 2024. aasta novembris kattis 43,8 protsenti Eesti elektritarbimisest elektri import, 2023. aastal oli see 49,5 protsenti. Tuuleenergia kattus 23,7 protsenti, samas kui mullu kattis tuuleenergia vaid 7,5 protsenti. 16,4 protsenti voolust tuli põlevkivielektrist, mullu oli see näitaja 26,3 protsenti. 5,9 protsenti elektrit tõi biomass, millu aga 8,8 protsenti. Ülejäänud energiaallikate osakaal jäi marginaalseks. Eesti elektritoodang moodustas novembris kokku 404,4 gigavatt-tundi, mis kattis tarbimisest pisut enam kui poole.
Elektrihinnad Lätis ja Leedus püsisid novembris Eestiga sarnased, vastavalt 88,75 eurot megavatt-tund ja 88,66 eurot megavatt-tund.
Hinnavahet mõjutasid peamiselt elektrivõrgu hooldustööd Eesti ja Läti vahel, mis piirasid ajutiselt nendevahelisi ülekandevõimsusi. Selle tulemusena jõudis nii Lätti kui ka Leetu vähem konkurentsivõimelist elektrit Soomest.
Kuu lõpus kergitasid elektrihindu ka ajutiselt rivist väljas olnud Soome tuumareaktorid Olkiluoto-3 ja Loviisa-2, mis vähendasid märgatavalt piirkonna tootmisvõimsust.
Soojuselektrijaamadele vajaliku maagaasi keskmine hind Hollandi TTF börsil oli novembris 45,01 eurot megavatt-tunni eest.
Kui veel eelmisel kuul prognoositi, et maagaasi hinnad jäävad lähikuudel 40–41 eurot megavatt-tunni juurde, siis nüüd näitavad tulevikutehingud (futuurid), et tuleval talvel kõigub maagaasi hind 48–49 euro vahemikus megavatt-tunni eest. Lähiaja hinnakasv on tingitud madalast tuuleprognoosist ja sellest tulenevast madalamast tuuleenergia tootlikkusest kogu Euroopas. Lisaks kergitab hind ebatavaliselt külm ilm Euroopas, mis on suurendanud vajadust gaasipõhise elektritootmise järele. Selle tulemusena on gaasivarud, mis püsisid varem viie aasta keskmisest kõrgemal tasemel, langenud nüüd alla hooajalise tavapärase taseme.
CO2 saastekvootide keskmine hind oli novembris 67,51 eurot tonni kohta. Tulevikutehingud viitavad, et hind püsib sel aastal 69 euro tasemel.
Elektrihindade kallinemine talve alguses on igal aastal tavapärane nähtus. Selle tingib kasvanud energiatarbimine ja peamiselt päikeseenergia arvelt vähenenud taastuvenergia toodang. Detsembris võib oodata, et hinnad sõltuvad peamiselt ilmast, kuivõrd see mõjutab olulises mahus nii energiatarbimise kui ka kohaliku tootmise mahu. Pakaseline ning tuulevaikne ilm kasvatab energiatarbimist ning viib hinnad üles. Tuuline ilm toob aga olulise tuuleenergia toodangu kasvu, mis aitab elektrihinda langetada.
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
.JPG#joomlaImage://local-images/2025/04/01/Voru lasteaed punamutsike lammutamine foto Aigar Nagel (17).JPG?width=2023&height=1137)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/13/Vastseliina hooldekodu Lootspillimang (2).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/03/Sergio Mattarella ja Alar Karis (3).jpg?width=2048&height=1351)
