MTÜ Slava Ukraini, mis on alates 2022. aastast pakkunud Ukraina sõjaväele elu säästvat ja päästvat abi, lõpetab oma tegevuse rahaliste vahendite puudumise tõttu 2024. aasta lõpuga ning oktoobrist detsembrini viib organisatsioon ellu veel pooleliolevad projektid.

"Organisatsiooni tegevuse lõpetamise otsus on tingitud annetuste kokkukuivamisega. Tahame tänada kõiki, kes on keerulisel hetkel meie kõrval olnud ja meid toetanud. Teie abiga oleme saanud aidata tuhandeid inimesi ja päästa Ukraina sõdurite elusid," ütles MTÜ Slava Ukraini tegevjuht Anu Viltrop.

FOTOD Aasta koolide esindajad kohtusid Võru gümnaasiumis

18.04.2025

Mõniste jahilaskja Tauno Tamm sihib Prantsusmaa MMi

17.04.2025

Võru vald kutsus esimest korda kokku liikumisseminari

17.04.2025

Ahjudest ja Rail Balticast Otse Brüsselist, kohtumistelt saadikute ja ametnikega

18.04.2025

More from this category

Alates 2023. aasta algusest on MTÜ Slava Ukraini on kogunud ligi 1,1 miljonit eurot annetusi.
 
MTÜ on saatnud Ukrainasse 33 guerilla-kiirabi, 4 ATVd koos haagisega ning pakkunud 10 guerilla-kiirabile järelhooldust. Üks guerilla-kiirabi on veel teel Ukrainasse, samuti saatnud Ukrainasse ühe külmutusauto surnud sõdurite transportimiseks, ligi 24 000 euro eest vereülekandeseadmeid, sealhulgas veresoojendajad, veregrupitestid, spetsiaalsed kandekotid, mitmesugused simulaatorid, PULSEle kvaliteetsete vereülekande koolituste läbiviimiseks. Koolitused panustavad vereülekandevõimekuse loomisse ja juurutamisse rindeäärsetes stabiliseerimispunktides.

MTÜ on koostöös PULSEga pakkunud lahingumeditsiini koolitusi 8619 Ukraina sõdurile, tänu millele on neil võimalik päästa enda või oma kaassõduri elu. Hinnatakse, et iga elupäästvad oskused omandanud sõdur suudab säästa kuni kümme elu.
MTÜ on saatnud koostöös kaitseväega Ukrainase 24 000 purki Milspray kamuflaažvärve, üksustele ligi 11 400 euro eest taktikalise meditsiini seadmeid.

Koostöös Kaitseliiduga on MTÜ 98 898 euro eest soetanud snaipriüksustele vajalikke seadmeid (vaatlusseadmed, kaugusmõõtjad ja droonid), vahendanud lahkete inimeste annetatud sõiduautosid, esmaabivahendeid,villaseid sokke ja muud.

Restardi läbinud organisatsioonist jääb maha mitmeid praktikaid, mida MTÜ soovitab juurutada kõikidel annetusi koguvatel organisatsioonidel: igakuised ülevaate annetajatele ja meediale, üksikasjalikult finantskulude esitlemine avalikkusele ning vabatahtliku finantsauditi läbimine aruandeaasta lõpus.

"Ma tänan väga nõukogu, kolleege, toetajaid, annetajaid ja vabatahtlikke imelise panuse ja pühendumise eest. Teie abi on olnud väga oluline ning aidanud olulisel määral Ukraina sõjaväge," lisas Viltrop.

Ukraina sõjaväe abistamine jätkub teiste vabaühenduste toel edasi, neid on ainuüksi Eestis mitmeid kümneid.

MTÜ Slava Ukraini asutasid 2022. aastal Johanna Maria Lehtme, Janeli Sundja ja Elo Laura Aaspõllu. 

Mullu kevadel tekkis kahtlus, et MTÜ on annetatud raha väärkasutanud. Kahtlustuse põhjustas MTÜ 1,5 miljoni euro suurune ülekanne Ukraina koostööpartneriga seotud firmale IC Construction. 

Mullu mais käivitas riigiprokuratuur kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist. Sama asja uurivad ka Ukraina õiguskaitseasutused.

Lehtme on raha väärkasutust eitanud. Prokuratuuri kinnitusel on Lehtme tänavu augustis ülekuulatud ja menetlus jätkub.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) eestvedamisel toimuv protestiaktsioon “Jätku leiba!” seiskab neljapäeval kell 12.30-12.40 töö kohvikutes, restoranides ja majutusasutustes üle Eesti, et juhtida tähelepanu  valitsuse liialt jõulisele maksupoliitikale.  

“Me ei saa vaikimisi nõus olla, et Eesti inimene maksab makse rohkem kui teised Euroopa elanikud ning vaba aja veetmise võimalused muutuvad seeläbi enamiku jaoks liiga kalliks. Me ei saa pealt vaadata, kuidas ekspordi suurendamise ja ettevõtluse edendamise asemel tõstab riik pelgalt makse, mitte ei panusta  majanduse taastamisse?” sõnas EHRL-i tegevjuht Killu Maidla.

Tema sõnul soovitakse “Jätku leiba!” nii Eesti inimestele kui ka riigi majandusele tervikuna, mis on ühiskonna heaolu vaate ja riigi maksulaekumisega otseses seoses.  

Lisaks soovitakse aktsiooni raames juhtida tähelepanu sellele, et Eesti turism ei ole kriisidest taastuda jõudnud ja riik loobub läbi maksukeskkonna halvendamise turismitulu teenimisest loovutades selle teistele riikidele. “Kriiside ajal vajab toitlustus- ja majutussektor jätkusuutlikku majanduskeskkonda ning soov “jätku leiba!” annab edasi mõtte, et peame meeles meie igapäevases elus olulist sektorit ning anname neile võimaluse areneda ja konkurentsivõimelise hinnaga teenuseid pakkuda. See toetab mitte ainult sektorit, vaid Eesti riigi konkurentsivõimet tervikuna,” sõnas Maidla.  

Praegune majutuse käibemaks on Euroopa keskmine, kuid selle tõstmine 13 protsendi peale alates järgmisest aastast teeb Eestist ühe kalleima majutusmaksuga riigi Euroopas. Toitlustussektori käibemaks tõusis juba sel aastal kaks protsenti ning tõuseb järgmise aasta jooksul veel sama palju. 24-protsendilise käibemaksumääraga on Eesti restoranisektor Euroopa keskmisest kogunisti kaks korda rohkem maksustatud.

“Külalislahkuse sektor taotleb konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, mille oluline osa on maksukonkurents. Ühe lahendusena võiks kaaluda sarnast süsteemi muu Euroopaga, kus toitlustusteenustele on töömahuka ja madala kasumimarginaliga sektori toetamiseks määratud madalam käibemaksumäär,” sõnas EHRL-i tegevjuht.  

Järgmisel aastal ees ootavad maksutõusud suurendavad järjest kasvanud elukallidust veelgi ning selle tõttu kannatavad eelkõige Eesti inimesed. Ostuvõime langus on märgatav ja mõjub rusuvalt mitte ainult ettevõtetele, vaid eelkõige inimestele endile. Sektor kutsub üles liituma protestiaktsiooniga ka kõiki, kes tunnetavad valitsuse maksuotsuste negatiivset mõju.

Külalislahkuse sektori protestiaktsioonid toimuvad üheaegselt kõigis kolmes Balti riigis. Läti ja Leedu ei ole ette võtnud üldiseid maksutõuse, ka majutuse käibemaks püsib seal muutumatuna - Lätis on see 12 protsenti ja Leedus üheksa protsenti. Küll aga on neiski riikides toitlustusteenus sarnaselt Eestiga kõrgemalt maksustatud kui mujal Euroopas ja seoses tooraine ning tööjõukulude tõusuga, on nemadki mures oma teenuste konkurentsivõime säilitamise pärast. Läti ja Leedu ettevõtjad korraldavad lisaks tööseisakule ka protesti valitsushoonete ees. On oluline märkida, et Eestis ei ole külalislahkuse sektor varasemalt protestiaktsioone korraldanud – see on esimene kord kui näidatakse ühiselt meelsust riigis toimuva vastu.