EESTI ELU

Karis Võrus: Eestis ei tohi ükski piirkond olla kõrvaline

Karis Võrus: Eestis ei tohi ükski piirkond olla kõrvaline

Foto: Raigo Pajula


President Alar Karis ütles neljapäeval Võrus Kagu-Eesti ettevõtjatega kohtudes, et Eestis ei tohi ükski paik olla kõrvaline ja lahendused on enamasti riigi leida.

Arutelu ettevõtjatega keskendus ettevõtlusele hajaasustusega piirkonnas, bürokraatia ohjeldamisele ning elektri ja interneti varustuskindlusele, samuti kapitali kättesaadavusele. 

„Eestis ei tohi ükski paik olla kõrvaline. Lahendused on siin enamasti riigi leida, aga on hea, kui samas võtmes mõtlevad lisaks poliitikutele ja ametnikele ka pangajuhid ja ettevõtjad,“ ütles president Karis. „Kagu-Eestis on ettevõtlikku meelt ja ettevõtlikke tegusid. Ja on mõned suuremad mured.“ 

Kohtumistel nimetasid ettevõtjad probleemideks elanikkonna ja seega töökäte kahanemist, aga ka ettevõtluse alustamiseks või laiendamiseks vajaliku kapitali kättesaadavust, riigi bürokraatiat, mille sees on ka põllumeeste nõutus rohkete kontrollide üle ning elektri ja interneti ühenduskindlust. 

„Ühenduskindlust vajavad ka kõik need, kes elavad ja töötavad väljaspool pealinna,“ ütles riigipea. Tema sõnul peab avalike teenuste kättesaadavus, ka näost näkku, olema võimalik kõigis maakondades, sest kõik inimesed ei kasuta veebilahendusi.

„Tasakaalustatud regionaalareng eeldab, et kõik ministeeriumid näeksid ümberkorraldusi, ka kärpeid kavandades nende võimalikku mõju ühele või teisele maakonnale. See ei saa olla vaid regionaal- ja põllumajandusministri mure, kõigil teistel – erandiks välisministeerium – tuleb harjutada end samamoodi mõtlema. Eesti on liiga väike, et piirkondlikku kärisemist lubada,“ rõhutas president Karis.

Riigipea meenutas ka riigikontrolli aasta tagust hoiatust, et pole selge, kuidas on tagatud inimeste varustuskindlus elektriga igal ajal ja vastuvõetava hinnaga: „See lööb valusalt just suurematest keskustest kaugemale jäävate piirkondade kodude ja ettevõtete pihta.“



Niinimetatud viimasest miilist ehk kiirest internetist rääkides ütles president Karis, et esialgsete plaanide järgi pidi see kõigi vajajateni jõudma juba üheksa aastat tagasi, kuid praeguse tempoga jõuab nendeni alles sajandi keskpaigaks.

„Siis näeme nüüdsest veel rohkem piirkondi, kus viimase miili teine ots on inimestest tühjaks jäänud,“ sõnas riigipea. „e-Eestis, nagu me end rahvusvaheliselt tutvustame, peaks kiire internet olema inimõigus, mis aitab nii ettevõtjaid, pensionäre kui ka kooliõpilasi ja tudengeid, kus iganes nad elavad.“ 

President Karis kohtus Võru Jaagumäe toidukeskuses köögivilja- ja seakasvataja Mart Timmi ja tema pereliikmetest ettevõtluspartneritega. Töökohtumisel Võru linnavalitsuses osalesid linnapea Kalvi Kõva, Võrumaa arenduskeskuse juht Tiit Toots, Rõuges tegutseva fermenteeritud köögiviljajookide tootja Ferla OÜ üks omanikke Kail Piho, Valga Puu omanik Andres Olesk, Wermo juht Raul Vene ja Valio Eesti juht Maido Solovjov.

Õhtul osaleb president Karis Lüllemäel Eesti pangandusjuhtidega ning regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmaniga Kagu-Eesti tuleviku arutelul, mis puudutab kapitali kättesaadavust väiksematele ettevõtjatele, elektri varustuskindlust, kiire interneti ulatuvust ning piirkonna mainet. Arutelu kutsusid kokku Põim Kama eestvedamisel kohalikud ettevõtjad, kes muretsevad Kagu-Eesti käekäigu ja toimetuleku pärast. 

Tootjad: uued nõuded pakenditele tõstavad toidukaupade hinda

Tootjad: uued nõuded pakenditele tõstavad toidukaupade hinda

Kuigi valitsus on praeguseks loobunud pakendite turule toomise aktsiisi kehtestamise mõttest ehk pakendiaktsiisist, ootavad toidutootjaid ees jäätmereformist ning uuest Euroopa Liidu pakendimäärusest tulenevad kohustused, mis tõstavad tootjate kulusid ning mõjutavad toidukaupade hindu.

„Pakendamine ja pakend on muutunud toidusektoris üha olulisemaks teemaks. Ja seda mitte ainult toiduohutuse võtmes, mis on pakendi esmane funktsioon, vaid ka keskkonna aspektist,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp neljapäevasel liidu korraldatud pakendikonverentsil.

„Muutused pakendamisel ja pakendite kasutuselevõtul on olnud viimastel aastatel märkimisväärsed, kuid selgete suundade puudumisel nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil ning plastile taskukohaste ja sama kõrgete ning toidutööstusele spetsiifiliste omadustega alternatiivsete pakendiarenduste puudumisel on toidutootjad sattunud põhjendamatult justkui halba valgusesse ning veelgi enam – lausmaksustamise objektiks!" rääkis Potisepp.



Uuest aastast jõustub sularahaga maksmisel ümardamisreegel

Uuest aastast jõustub sularahaga maksmisel ümardamisreegel

Käesoleva aasta kevadel sai heakskiidu eelnõu millega kehtestatakse poodides sularahaga maksmisel ümardamisreegel ning alates 1. jaanuarist 2025 vahetusrahana enam 1- ja 2- sendiseid tagasi ei anta.

See tähendab, et poed hakkavad kassas sularahaga tasumisel ostukorvi lõppsummat ümardama matemaatiliselt lähima 5 sendini. Ümardamisreegli kohaselt ostusumma mis lõpped 1,2,6 või 7 eurosendiga ümardatakse allapoole. Selline summa mis lõpeb 3,4,8 või 9 eurosendiga aga ülespoole.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD