EESTI ELU

Tööinspektsioon: kuumusest tingitud terviseprobleeme on peamiselt kolm

Tööinspektsiooni teatel võib kuum ilm ohustada töökeskkonda, vähendada tööjõudlust ja tootlikkust ning põhjustada terviseprobleeme – kurnatust, päikesepistet ja kuumarabandust.

Kõrgest temperatuurist on mõjutatud erinevate sektorite töötajad. Näiteks põllumajandustöötajad, ehitustöölised, maanteetöötajad ja muud sarnased ametid, kus päikese käes olemist ei ole võimalik vältida, mis aga võib terviseprobleeme põhjustada. Kuumusest tingitud terviseprobleemid võivad ulatuda lihtsast kuumatundest kuni tõsiste meditsiiniliste seisunditeni, kirjutab tööinspektsioon Tööelu portaalis. Terviseprobleeme on seejuures peamiselt kolm.

Esiteks kuumakurnatus, mis seisneb higistamisest tingitud vee ja soolade kaos. Tavaliselt areneb kuumakurnatus pikkamööda ega ole enamasti eluohtlik. Peamiseks tunnuseks on süvenev väsimus ja nõrkus. Esmaabiks piisab enamasti jahedast veest ja jahedas keskkonnas puhkamisest.

Teiseks päikesepiste, mis tekib katmata peaga päikese käes viibimisest. See võib tekkida ka paarikümne minutiga, kuigi üldjuhul on vaja pikemat aega. Päikesepiste laiendab pea- ja kaelapiirkonna veresooni, tekivad ajuverevarustuse häired ja inimene kaotab teadvuse. Esmaabiks piisab enamasti kannatanu viimisest jahedasse keskkonda ning peapiirkonna jahutamisest.

Kolmas ja ohtlikem terviseprobleem on kuumarabandus, mis tekib pikaajalisest viibimisest kuumuses, kui higistamine ei ole suutnud organismi piisavalt jahutada. Sel juhul kuumeneb organism üle, nii et kehatemperatuur tõuseb üle 39 või isegi üle 41 kraadi. Kuumarabanduse tunnusteks on peavalu ja peapööritus, raskematel juhtudel ka oksendamine, teadvusekadu ja krambid. Esmaabiks tuleb kannatanu viia jahedasse keskkonda, asetada otsmikule külma veega niisutatud rätik ja niisutada kannatanu nahka. Teadvusekao puhul haige keerata stabiilsesse külili asendisse. Kuna tegemist on eluohtliku seisundiga, tuleb vajadusel kutsuda kiirabi.

Ka siseruumides olevad töötajad võivad kuumaga kokku puutuda, eriti kui töökeskkond on halvasti ventileeritud või töötatakse kuumade protsessidega tööstusharus, näiteks metalli sulatamisel või klaasitootmises. Samuti suurendab kuumustunnet kõrge õhuniiskus, sest higistamine jahutab keha vähem.

Et kuumaga toime tulla, peaksid tööandjad looma ohutusmeetmed ja suunised, mis aitavad töötajatel terviseprobleemidest hoiduda, näiteks võiks kaaluda jahutussüsteemide ja ventilatsiooni parandamist, soovitab tööinspektsioon.

Kasuks tuleb ka töögraafikute kohandamine, näiteks vältides päeva kõige kuumemaid tunde. Lisaks tasub töötajatele anda rohkem puhkepause jahedas ruumis ja kindlasti peab töökohal peab olema piisavas koguses joogivett.

Kõige selle juures tuleb arvestada ka individuaalsete teguritega, mis võivad töötajate tundlikkust kuumuse suhtes mõjutada, nagu vanus, tervislik seisund ja varasemad haigused.

Kuumast temperatuurist tingitud riske soovitab tööinspektsioon tõsiselt võtta. Tervis ja ohutus peaksid alati olema prioriteediks, et tagada produktiivne ja turvaline töökeskkond kõigile töötajatele.

Kallas: minu viimaseks tööks peaministrina jääb NATO tippkohtumine

Kallas: minu viimaseks tööks peaministrina jääb NATO tippkohtumine FOTO: Aigar Nagel

Kaja Kallas kinnitas, et tema viimaseks tööks Eesti peaministrina jääb NATO tippkohtumine ja siis hakkab ta valmistuma juba uueks ametiks Euroopa Liidu kõrge välisesindajana, kirjutab Postimees. 

Kallase sõnul on Reformierakonna soov, et senine koalitsioon jätkab ka siis, kui Reformierakonda juhib Kristen Michal. "Meie nägemus ju tegelikult ei muutu, meie erakonnal on programm ja punktid kokku pandud ning Eesti ees on endiselt need väljakutsed, mis olid eile. Kõik need väljakutsed on ka täna ning nendele väljakutsetele tuleb leida lahendused," rääkis Kallas. 

Kallase sõnul teeb ta ära NATO tippkohtumise ja pärast seda tahab puhata, sest enda sõnul pole ta väga pikalt puhata saanud. "Seejärel algavad ettevalmistused kuulamiseks. Minu jaoks on oluline verstapost Ursula von der Leyenile mandaadi andmise hääletus 18. juulil Euroopa Parlamendis ja kui see ei lähe läbi, siis on kõik uued maa- ja merepildid ning see tähendab ka seda, et kogu see pakett on lahti. Aga kui see saab kinnituse, siis sealt edasi algab minul töö valmistumaks Euroopa Parlamendi kuulamisteks," rääkis Kallas. 

Kallase sõnul ootab ta põnevusega oma uut väljakutset. "Ootan põnevusega endale uute asjade selgeks tegemist ja täiesti uutel jahimaadel võitlemist," lisas Kallas. 

Reformierakonna juhatus otsustas laupäeval konsensuslikult nimetada uueks peaministrikandidaadiks Kristen Michali.

Michal tänas erakonda usalduse eest ning lubas vastutust väärikalt kanda. Ta rõhutas, et tema visiooni nurgakivi on kindlus kogu Eestile.

"Eesti inimesed vajavad kindlust, et meie kodu ja maa on kaitstud ning riik hästi juhitud. Kindlasti saab koalitsioonileppe ülevaatamisel oluliseks prioriteediks kindlus riigikaitses, majanduse konkurentsivõime tugevdamine ja riigirahanduse korrastamise jätkamine. Eesti peab olema koht, kus ette võtta, kus on äge elada, kus on mõnus lapsi kasvatada ning riik, mille üle uhke olla," sõnas Michal.

Erakonna juhatuse koosolekul otsustati moodustada valitsuskoalitsiooni läbirääkimisteks delegatsioon, kuhu kuuluvad Kristen Michal, Hanno Pevkur, Jürgen Ligi, Maris Lauri, Erkki Keldo, Timo Suslov, Signe Riisalo, Urmas Klaas ja Gerrit Mäesalu.

"Mida kiiremini koalitsioonileppe uuendamises selgusele jõuame, seda parem Eestile," tunnistas Michal.

Erakonna peasekretär Timo Suslov märkis, et Michal on peaministrikandidaadiks tugev kandidaat.

"Kristen on olnud erakonna liige juba 27 aastat. Mitmekordse ministrina on tal hea ettevalmistus ja tugev poliitiline kogemus kandmaks peaministri rolli," selgitas Suslov. "Keerulistel aegadel on vaja kindlakäelist juhtimist ning jätkata riigirahanduse seisu korrastamist. Olen kindel, et Kristen saab eesseisvate väljakutsetega hästi hakkama ja tal on erakonnast selleks ka kindel toetus."

Juhatuse koosolekul lepiti Suslovi sõnul ka kokku, et erakonnale valitakse uus esimees 8. septembril toimuval üldkogul.

Kaja Kallas esindab Eestit peaministrina NATO tippkohtumisel, mis toimub 9.–11. juulini Washingtonis. Seejärel esitab Euroopa Komisjoni välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks nimetatud Kallas peaministriametist tagasiastumispalve.

Päästjad manitsevad: veekogude juures tuleb lastel silm peal hoida

Päästjad manitsevad: veekogude juures tuleb lastel silm peal hoida

Päästjad manitsevad, et kuumade suveilmadega tuleb randa minevatel lastel kindlasti silm peal hoida. 

Möödunud aastal uppus Eestis 38 inimest, kellest neli olid lapsed. "Meist kõige haavatavamad ei pruugi aduda veega seotud ohte. Seega on ülioluline, et lapsevanemad järgiks veekogude ääres ohutuse põhitõdesid ning jälgiks oma lapsi terve vee ääres veedetud aja, sest uppumine on vaikne ja kiire," märgivad päästjad.

"Lapsed ei pruugi veega seotud ohtusid tajuda. Paraku on nii, et tihti jäetakse lapsed vee ääres järelevalveta. Äärmisel juhul usaldatakse nad paar aastat vanemate õdede-vendade hoole alla. Arvesse ei võeta seda, et täiskasvanute ja laste võimed vees on erinevad. Võib tekkida pettekujutelm, et kui vee sügavus või lainetus on jõukohane vanemale, on see ka lapsele," hoiatavad päästjad.

Nende sõnul võib juhuslik mängimine koduäärse tiigi või basseini ääres päädida libastumisega ja enesele aru andmatagi võib laps vette kukkuda. Vette kukkununa ei pruugi lapsed üldjuhul häältki teha. Veepinnal on väikest last ka raske märgata. Sel põhjusel on hädavajalik, et lapsevanem kannaks hoolt, et väikesed lapsed ei läheks omapäi veekogude äärde.

Põhja päästekeskuse ennetuspartner Anastassia Tulskaja paneb inimestele südamele, et suurim vastutus laste ohutusel lasub lastevanematel. „Mitte ükski ujumisrõngas ega kätis ei taga täit ohutust, kui räägime lastest veekogude ääres. Lapsevanema ülesanne on oma pisemat harida veest tulenevatest ohtudest ning teda vee ääres kaitsta.“


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD