Justiitsministeeriumis on valmimas kohtutäituritelt avalik õiguslike nõuete ära võtmise kontseptsioon, mille jõustumisel suurenevad riigi kulud võlgnikega tegelemiseks 5,5 miljonini euroni aastas. Lisaks suurendab kontseptsiooni jõustumine ebavõrdsust ühiskonnas, kuna riigi kõik maksumaksjad osalevad riiginõuete võlgnike (keda on ca 10% Eesti elanikkonnast) täitemenetluse kulude tasumisel.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul on olemasoleva vabatahtliku kohtutäiturite süsteemi lõhkumine lõpuni läbi analüüsimata nii rahalisest vaatest kui ka inimese – nii võlgniku kui ka sissenõudja vaatest.

„Vabakutseliste kohtutäiturite süsteem on 18 aasta jooksul ennast riigi jaoks igati õigustanud – kasvanud on nõuete täitmise efektiivsus ja täitemenetluse esimese 4 kuuga täidetakse pea 50 % nõuetest,“ selgitas Kristi Hunt. „Täiturid tagastavad sissenõudjatele aastas 200 miljonit eurot ehk 1,8% riigieelarvest,” lisas Kristi Hunt. Samas on võlgnikke, kes peavad õigeks hoida oma sissetulekud väikestena, et mitte maksta tagasi võetud laene, järelmakse ega täita muid võetud kohustusi. Sisuliselt on tegemist inimestega, kes elavad kaaselanike ja Eesti ühiskonna arvelt ning kes nõuavad vaid enda õigusi, märkamata oma kohustusi. Selliste võlgnikega tegelemine ongi kohtutäituri töös kõige keerulisem ning paratamatult mõjutab see kohtutäiturite töö tulemuslikkust.

Justiitsministeerium on koostöös Rahandusministeeriumiga algatanud riiginõuete sundtäitmise nö lihtsamate toimingute sh pangakontode arestimised, üleandmise Maksu- ja Tolliametile, et teostada täitetoimingud võimalikult efektiivselt, so vaid arvutitesse laetud algoritmide alusel. „Oluline on mõista, et iga täitemenetluse taga on alati konkreetne inimene koos kõikide erisustega enda majandustegevuses ja pereelus ning seetõttu on iga menetluses olev täiteasi individuaalne ja unikaalne, mida ei ole võimalik täies ulatuses algoritmi sisse kirjutada. See, mida on võimalik automatiseerida, on olemasolevate seaduste piires juba tehniliselt lahendatud“ selgitas Kristi Hunt.

Justiitsministeeriumi poolt kavandatava kohtutäituritelt avalik õiguslike nõuete ära võtmise kontseptsiooni jõustumisega kasvavad riigi kulud täitemenetluste läbiviimiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul 5,5 miljoni euroni aastas, mille kokkuvõttes maksavad kinni kõik Eesti riigi maksumaksjad. Võlgnike käest täiendavalt saadavateks tuludeks planeerib riik 200 000 – 600 000 eurot.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hinnangul tuleks riigil keskenduda õigusloomelistele küsimustele, et ühelt poolt oleks täitemenetlus lahendatud õiguslikult ühtse tervikuna ja üheselt mõistetavalt ning teiselt poolt ei oleks Eesti riigis võlgnikul võimalik nii lihtsalt end varatuks muuta.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on riigi loodud avalik-õiguslik organisatsioon, mille liikmeteks on kõik valdkonnas tegutsevad pankrotihaldurid ja kohtutäiturid. Koja visioon on kasvatada Eestist võlavaba kultuuriga ühiskond, teadvustades võlavaba elu väärtusi ning anda inimestele nõu, kuidas planeerida oma finantskäitumist nii, et võlad jääks üldse tekkimata.

Maksu- ja tolliameti (MTA) infosüsteemides algab reede pärastöõunal mitmepäevane katkestus ning kõik teenused on taas töökorras hiljemalt 8. mai õhtuks. 

Katkestuse ajal on peatatud e-maksuameti/e-tolli ja MTA andmebaasidega seotud X-tee teenuste töö. Samuti ei ole sel ajal võimalik teha muid päringuid MTA infosüsteemidesse.

MTA teenuste osakonna juhataja Triin Raaper märkis, et üldine soovitus kasutajatele on planeerida kõik MTA infosüsteemide ja andmebaasidega seotud toimingud enne või pärast katkestust. Näiteks on 10. mail tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) esitamise tähtaeg. Kui pärast katkestust läheb TSD esitamisega kiireks ja enne seda teha ei jõua, siis tuleks tasuda maksud 10. kuupäevaks ja deklaratsioon esitada hiljem järgi.

Tähele tasub panna, et seoses katkestusega ei ole võimalik teha ka päringuid MTA infosüsteemidesse. „See tähendab, et inimesed ei saa teha näiteks võlapäringuid ja kontrollida käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit,“ ütles Raaper.

Katkestus on tingitud e-maksuameti/e-tolli tehnilistest ümberkorraldustest, et muuta MTA pakutavad e-teenused uuenduslikumaks, töökindlamaks ning automatiseeritumaks. Praeguses teenuse arendamise etapis luuakse paremaid lahendusi kasutajate, isikute, pääsuõiguste ja autentimise haldamiseks.

Kui MTA-ga seotud X-tee teenused on tõenäoliselt kasutatavad juba 6. maist, siis e-maksuameti/e-tolli taasavamiseni võib eeldatavalt minna kuni 8. mai õhtuni.

Juhiste ja soovitustega, mida katkestuse korral teha, saab tutvuda MTA kodulehel: https://www.emta.ee/et/katkestus. Lisainfo saamiseks saab pöörduda  kliendiinfo telefonidele: ärikliendi infotelefon on 880 0812, erakliendi infotelefon 880 0811 ja tolliinfo telefon 880 0814.