Ligi 500 paljulapselist meest koondav MTÜ Lasterikkad Isad on algatanud kampaania, et murda ühiskonnas hoiak, mis toetab oma lastele võlgu olemist ning  suunata tähelepanu elatisvõlglaste probleemile. MTÜ on alustanud koostööd advokaadiga, et analüüsida elatisvõlglaste survestamise meetodeid ning välja töötada ettepanekuid süsteemi parandamiseks.

„Lasterikaste perede isadena tunneme vastutust ja näeme võimalust teha midagi ära, et üksikvanemate olukord ei jääks tähelepanuta, et elatisvõlgnikega tegelemine võetaks tõsiselt käsile ning et tulevikus ei arvaks keegi, et oma lapsele võlgu olemine on normaalne,“ selgitas MTÜ eestvedaja Taavi Tamkivi.

Ta lisab, et võlg lapse ees kõige alatum võlg. „Elatisvõlglane väärib samasugust kohtlemist nagu maksuvõlglane, kes on seaduse silmis kriminaal. Vastutustundetus ei tohiks olla popp ega aktsepteeritud, vaid häbiasi.“

Tamkivi märgib, et kuigi aastast 2016 kehtivad karmimad seadused ja elatisvõlgnike elu peaks olema kibedam, on nende arv pigem kasvav kui kahanev.

Justiitsministeeriumi statistika kohaselt on praegu menetluses 14 546 elatisnõude kaasust, nõuete kogusumma ulatub ligi 31 miljoni euroni.  Tänase seisuga saab riigilt elatisabi üle 3600 inimese. Hinnanguliselt võiks elatisabi saajaid aga olla ligi 10 000.  

Elatisabiskeem käivitus 2017. aastal, sellega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja.

Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatisvõlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed.  

Lasterikaste isade kogukonda kuulub üle 500 mehe. Tegemist on nelja ja enama lapsega perede isadega, kes on tegusad, panustades oma peresse ning kes soovivad väärtustada lasterikkaid peresid. Kogukonda kuuluvad väga erinevate elualade esindajad – ettevõtjad, ametnikud, teadlased, ajakirjanikud. Kogukonna eesmärk on kodanikualgatuse korras, lasterikaste perede isadena olla nende teemade hoidjad ja algatajad ning olla legitiimne nõuandja perepoliitika kujundajatele – ametnikele, poliitikutele, erakondadele.

Kõigile on tuttav olukord, kus nädalavahetusel külmikut korrastades tuleb prügikasti visata esmaspäeva õhtusöögist järele jäänud riis, kartulid, maitsev ahjupraad või hoopis pool pätsi saia. Tegelikult ei peaks sellised toidujäägid prügikasti jõudma, vaid neist võiksid valmida uued maitsvad road.

Daily kaubamärgi all toitlustusteenust pakkuva Baltic Restaurants Estonia AS turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul on toiduraiskamine praeguse aja üks suurimaid probleeme. Samal ajal kui maailmas on miljoneid nälgivaid inimesi, viskab üks eurooplane igal aastal umbes sada kilo toitu prügikasti.

„Kuna Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse andmeil visatakse ka Eesti koolides igal aastal ära umbes 50 autokoormatäit söömata jäänud toitu, oleme asunud sel teemal koolisööklates laste teadlikkust tõstma. Sööklates toimuvate ühiskokkamiste käigus valmistavad lapsed koolikokkade abiga erinevaid roogasid, muuhulgas õpitakse kasutama eelnevast toidukorrast üle jäänud toiduaineid. Loodame, et lapsed viivad need teadmised ka koju, kus neid rakendama hakatakse,“ rääkis Endrikson.

Koolitoitlustaja sõnul tuleb nutikas kokkamine kasuks nii rahakotile kui ka keskkonnale ning toidu raiskamist on võimalik parema planeerimisega vähendada igas kodus.

Endrikson valis välja kuus kõige levinumat toiduainet, mis kokkamisel järele kipuvad jääma ning jagab soovitusi nendest koostisosadest hõrgutavate kõhutäite valmistamiseks.

Köögiviljad

Tihti juhtub nii, et aiasaaduseid jääb toiduvalmistamisel üle või süüakse pigem ära nendega serveerimiseks mõeldud liha, kuid köögiviljad jäävad säilituskarpi paremaid päevi ootama. Et väärtuslikud köögiviljad prügikasti ei jõuaks, võib nendest järgmisel päeval maitsva püreesupi või tervisliku omleti valmistada. Küpsetatud köögivilju saab edukalt ka sügavkülmikus säilitada ning sobival hetkel neid püreesupiks või maitsva kastme valmistamiseks kasutada. Porgandid sobivad aga oma magusa meki tõttu ka erinevatesse pirukatesse ja magusroogadesse.

Liha ja kala

Erinevad küpsetatud lihad loovad mitmeid võimalusi uuteks toidukordadeks. Näiteks saab tervest kanast järele jäänud kontidest valmistada puljongit või kastmeid. Puljongi võib väikestesse kottidesse või karpidesse jaotada ning sügavkülmutada. Küpsetatud kanatükid  saab aga segada kokku majoneesi, soola, pipra, hapukurgi ja ürtidega ning kasuta võileival või vrapi sees. Loomaliha sobib suussulava aasiapärase vokiroa valmistamiseks.

Nutika toidutarbimise osaks on ka meelega jääkide tekitamine. Kalafilee asemel tasub osta terve kala ning fileerimistöö ise ära teha. Terve kala on fileest soodsam ning lisaks jääb kodusel fileerimisel alles ka kala pea, nahk ja luud. Viimaste kasutamine garanteerib tummise ja maitsva kalasupi või –paja.

Banaanid

Kergelt plekilised ja pehmed banaanid on pehmemad ja magusamad ning sobivad seetõttu erinevate küpsetiste ja smuutide valmistamiseks. Populaarne viis üleküpsenud banaanide kasutamiseks on kindlasti banaanikeeks, mis sobib nii hommikusöögiks kui ka magustoiduna nautimiseks.  

Küpsed banaanid võib tervena ahjuplaadile panna, neile pisut šokolaadi peale riivida ja siis ahju panna. Jääkülma jäätisepalliga šokolaadised banaanid viivad keele alla!

Plekilistest banaanidest valmib lihtsa vaevaga ka kodune jäätis. Selleks tükelda banaanid ja pane sügavkülma. Külmunud viljad tuleb seejärel püreestada köögikombainis vähese koguse piimaga ning külm ja hõrk kodune jäätis ongi garanteeritud.

Leib ja sai

Kui leib ja sai ei hallita, saab nendest imelisi toitusid valmistada. Saiast tee pühapäevaste pannkookide asemel praesaia või hapuka moosiga saiavormi. Lisaks saab pisut kõvemast saiast ahjus valmistada salatile ja supile peale puistamiseks maitsvaid krutoone või lisada seda kotleti taignasse. Leivast valmib aga kodune leivasupp ning tõelised gurmaanid võivad proovida leivast ja šokolaadist trühvlite valmistamist.

Kartul

Kartulid on maitsvad nii praetult, keedetult kui ka püreestatult või mistahes toidu koostisosana. Eelmisel päeval keedetud kartulitest saab valmistada kartulisalatit, praekartuleid, kartulivormi ja kartulipirukaid ning muuta püreesuppi tummisemaks.

Riis

Potipõhja jäänud riis pane külmikusse, et sellest järgmisel päeval näiteks täidetud tomateid või paprikaid valmistada. Koos sibula, küüslaugu, sojakastme, seesamiõli ja köögiviljadega valmib pannil hõrk praeriis. Riis on peaosaline ka burritodes ja teistes Mehhiko toitudes. Paljude suppide valmistamisel võib aga kartuli asendada riisiga ning toitev ja maitsev kõhutäis ongi garanteeritud.

Riis sobib imeliselt ka magusroogade valmistamiseks. Lisa kaneel, kardemon, rosinaid ja teisi meelepäraseid vilju ning pisut piima ja kelmikas puding ongi valmis!