EESTI ELU

Lapsed avavad koos politseiga ohutusnäituse

Neljapäeval, 2. mail avavad Võru koolieelikud koos politseiga näituse esitlemaks, kuidas saab laps õnnetustesse sattumist vältida või ka ohtu sattudes asjatundlikult käituda.

Ohutusprojekti eestvedaja piirkonnapolitseinik Elar Sarik ütles, et Võru Maksimarketis avatava näituse kunstitööde taga on ohutusprojektis „Tunnen, tean, oskan“ osalenud lasteaedade lapsed. „Näitusele eelnenud ajal jagati lastele hulk teadmisi ning viidi läbi õpetlikke mängulisi tegevusi, et nad teaksid, kuidas õnnetustesse sattumist vältida. Kogutud teadmised joonistasid lapsed omakorda üles ning nii sündis ka kõnealune näitus,“ rääkis Sarik. Väikeste kunstnike ohutusnäitus jääb Võru Maksimarketisse 30. juunini.

Piirkonnapolitseinik selgitas, et lastega juhtuvad õnnetused on suuresti ennetatavad. „Oluline on, et laps ei sõltuks üksnes vanematest, vaid teaks ka ise, kuidas ohte vältida või ohtu sattudes end ja teisi aidata,“ rõhutas ta ning lisas, et kooliteed alustav laps vajab nii või teisiti uues eluetapis oskusi iseseisvaks toimetulekuks ning seda ühtmoodi nii kodus kui mujal.

Antud ohutusprojekti käigus koolitasid politseinikud, päästjad, kaitseliitlased ja Punase Risti esindajad üheskoos pea pooltuhat lasteaialast 21 Võrumaa lasteaias. Lisaks jagas Maanteeamet nõu lasteaia õpetajatele, et nemadki teaks lastele ohutusnõu igapäevaste lasteaiatoimetuste kestel edasi anda.

Ohutusprojekti „Tunnen, tean, oskan“ finaaliks on 17. mail Võru spordikeskuse staadionil toimuv suur peredele mõeldud ohutuspäev, kuhu on oodatud nii kohalikud kui kaugemad külalised.

Laste ohutusprojektile aitasid kaasa Päästeamet, Kaitseliit, Punane Rist, Maaanteeamet, Võru lasteaiad, Võru Tarbijate Ühistu, Võrumaa Arenduskeskus, Võru Linnavalitsus, Naiskodukaitse, Võrumaa autokool, Lastkaitseliit, Demineerimiskeskus, G4S, Enerel, Noortekeskus, Jaanipeebu kitarrikool, Eurofoto, Võrumaa Teataja ja Võru Spordikeskus.

Linnavalitsus ootab Võru linna teenetemärgi kandidaate

FOTO: Aigar Nagel

Linnavalitsus ootab ettepanekuid Võru linna teenetemärgi andmiseks 2019. aastal. Ettepanekuid linna teenetemärgi omistamiseks võivad esitada kõik isikud.

Ettepanek peab sisaldama teenetemärgi kandidaadi isikuandmeid, tegevusala ja teenete või muude põhjuste loetelu.

Võru linna põhimääruse kohaselt antakse linna teenetemärk füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või linna erilise austusavaldusena. Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud teenetemärgi andmise taotluse ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Teenetemärgi andmise üle otsustab linnavolikogu.

Taotlused palume esitada kirjalikult Võru linnavalitsusele aadressil Jüri 11, 65620 Võru või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. hiljemalt 15. maiks 2019.

Võru linna teenetemärke antakse välja alates 1994. aastast.

Võru linna teenetemärgi omanikud: 

1. Aleksander Krull 1994
2. Paul-Valter Elken 1994
3. Hendrik Juurikas 1994
4. Harri Neem 1994
5. Kai Leete 1994
6. Hillar Kalda 1995
7. Ilmar Kudu 1995
8. Heino Sikk (postuumselt) 1995
9. Asta Määrits 1997
10. Rudolf Adelmann 1998
11. Aksel-Õieleid Asi 1999
12. Arnold Kauts 1999
13. Aigar Pindmaa 2000
14. Kerstin Raudmets 2000
15. Rein Raudmets 2000
16. Erki Nool 2000
17. Bernhard Mark 2002
18. Jörg Specht 2002
19. Helmut Kostabi 2004
20. Alar Sikk 2004
21. Kari Aholainen 2004
22. Eha Tillmann 2005
23. Laur Lukin 2006
24. Ain Saar 2007
25. Aavo Lind 2008
26. Valdur Raudvassar 2010
27. Valter-Ivar-Jüri Pärg 2011
28. Koit Ossa 2013
29. Ants Joonas 2014
30. Malle Punman 2015
31. Mati Ojandu 2016
32. Andri Needo 2017
33. Peeter Saan 2018

Võru vallas kerkis piiskopilinnusesse välikabel

Võru vallas asuv Vastseliina piiskopilinnus üllatab algaval suvehooajal palverändureid ja turiste uuenenud linnuseõuega, kus 1353. aastal väidetavalt nähtud jumaliku ime sündimise kohale on rajatud uus välikabel, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

«Kui eelmisel kevadel sai valmis palverännumaja, siis detsembris valmis linnuse õueala, kus inimesed saavad nüüd avastada kõike uut, mida oleme teinud,» lausus Vastseliina Piiskopilinnuse SA juhatuse liige Ivar Traagel.

Õueala keskosa kõrgendikul valminud uus, vajadusel telgiga kaetav kabel on rajatud samale kohale, kus 1353. aasta septembris nähtud linnuse kabeli altari kohal üleloomulikus valguses hõljumas risti ja kaht vahaküünalt. Kuna paavst kuulutas juhtunu imeks, avas see keskaja palveränduritele tee Liivimaa servale ning rändajaid võetakse linnuses vastu tänapäevalgi. Tänavu septembris möödub imeloost 666 aastat. 

«Suure tõuke arengule on andnud Pirita kloostri avatud palverännutee – 465 kilomeetrit Piritalt Vastseliina. Viimased aastad on näidanud, et on huvilisi, kes käivad selle tee täielikult läbi,» lausus Traagel.

«Selle jalgsi läbimine võtab aega umbes 20 päeva,» lisas linnuse kojaülem Kadri Kattai. «Eelmisel aastal läbis terve tee umbes 15 inimest, aga enamik alustab kusagilt poole pealt.»

Suurem osa linnuse külastajatest on siiski tavalised turistid, kes tulevad Lääne-Euroopa kunagise piirikantsi varemetega tutvust tegema. «Suurem osa tuleb tutvuma ajalooga, saama teada, millega palverändurid omal ajal kokku puutusid ning nautima ilusat vaadet ja loodust. Et olla iseenda ja oma mõtetega,» kinnitas Kattai.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD