Alkoholipoodide keti Alko1000 eestvedaja Einar Visnapuu hinnangul on piirikaubandus selges languses ning seetõttu keskendub ettevõte üha enam Eesti siseturule.

"Esimese kvartali ja aprilli müüginumbrid kõnelevad enda eest – sisuliselt on kaks varianti, kas Eesti rahvas on hakanud vähem alkoholi tarbima või ostetakse seda Eestist ning vähem piiri pealt. Esimest varianti ma väga ei usu," märkis Visnapuu pressiteate vahendusel. 

Visnapuu sõnul on inimeste elatustase kasvamas ning inimestel pole enam motivatsiooni sõita Tallinnast teise Eesti otsa alkoholi järele. "Eks oma rolli mängib kindlasti ka kütuse tõusev hind. Siin ei ole kahtlustki, et siseturg eriti õlle osas on taastumas," rääkis ta.

"See pole ainult minu nägemus asjadest, ka Läti kaupmehed räägivad aina tihemini piirikaubanduse vähenemisest, sest siseturg on neil stabiilne," lisas Visnapuu. Tema sõnul on jaeketi kliendid peamiselt Lõuna-Eesti inimesed, kelle jaoks piir on lähemal ning kaugemalt tulevad need, kes ostavad hulgi. 

Samas piirikaubanduse kadumisse ta ei usu. "Kui piirikaubandus on juba kord tekkinud, siis ta naljalt ära ei kao," lausus Visnapuu. 

Kevadisel ajal, mil metsloomad kasvatavad järglaseid ja noored metsloomad oma territooriumi piire avastavad, tuleb autojuhtidel liikluses eriliselt tähelepanelik olla. „Metsloomadega seotud liiklusõnnetuste kõrgperiood asulavälistel teedel on lisaks sügisel vältavale jahihooajale just nüüd, suve hakul, kui noored loomad oma territooriumi piire avastavad ning seetõttu ka ootamatult maanteedele satuvad. Kuigi metsloomadega juhtuvate õnnetuste kõrghooaeg on alles ees, siis üksnes selle aasta esimese nelja kuuga on Seesam metsloomadega seotud juhtumeid registreerinud 40 korral ning hüvitanud kokku 81 570 euro eest,“ tutvustas Seesami vanemkahjukäsitleja Anti Otsla kahjustatistikat.

Ka paarkümmend kilo kaaluv loom tekitab suuri kahjusid Kindlustaja sõnul avastavad kevadel maailma uudishimulikud rebasekutsikad, kitsetalled ja linnupojad, kes võivad ootamatult teele joosta. Samuti ajavad põdralehmad pärast uute vasikate sündi eelmise aasta mullikad enda juurest ära, mistõttu võib teede läheduses näha ka segaduses suuremaid loomi, kes püüavad uue elukorraldusega hakkama saada. „Üksnes paarkümmend kilogrammi kaaluv loom, mis põrkub kiirusel 100 km/h sõitva autoga, võib tekitada tuhandetesse eurodesse küündivaid kahjusid. Keskmise remondikulu suurus metsloomaga kokkupõrkel on ligi 2500 eurot, kuid eelmisel aastal olid üheksal juhul kahjud lausa nii suured, et auto läks mahakandmisele,“ selgitas Otsla. Suure kiirusega toimunud kokkupõrke tulemusel paiskub loom sageli esiklaasi ja katusele, mille tagajärjel saavad ka inimesed tihti kannatada. Põhiliselt saabki loomadega kokkupõrkel kannatada just auto esiosa.

Sellised tõsiste tagajärgedega õnnetused on Eestimaa teedel üsna levinud ega sõltu otseselt juhi sõiduoskusest. Küll aga on mitmeid ettevaatusabinõusid, mis on abiks nii loomade, auto kui ka iseenda kaitsmisel.

Pikivahe päästab hullemast „Liikluses näeb iga päeva nutitelefonis sahmerdavaid ning n-ö lühivahet hoidvaid juhte. Need kaks ei kuulu kindlasti hea liikluskultuuri hulka. Ka metsloomade eest hoiatavad sildid on teepervel põhjusega ning sellistel teedel tuleb olla äärmiselt valvas. Eriti ohtlikud on videviku- ja koiduaeg, mil loomad on kõige aktiivsemad ning võivad suurema tõenäosusega ka teedele joosta. Tihti juhtub, et ootamatult teele jooksnud looma tõttu püütakse otsasõitu vältida järsu roolikeeramisega, kuid suurtel kiirustel võib see lõppeda hoopis teelt väljasõitmisega. Oluline on, et looma teele jooksmisel ei tehtaks rooliga järske liigutusi, vaid pidurdatakse või püütakse loomast mööduda kontrollitud roolikeeramisega. Looma märgates ei tohiks signaali anda, vaid sisse tuleb lülitada ohutuled, mis aitavad ka teisi liiklejaid hoiatada. Samuti tuleb kiirust alandada, vajadusel peatuda ning lasta loomal rahulikult oma teed minna. See, et üks loom on turvaliselt üle tee läinud, ei tähenda, et neid veel ei võiks tulla,“ hoiatas Seesami esindaja.

Kui aga õnnetus on vältimatu, tuleb kokkupõrkel metsloomaga esmalt peatada sõiduk ja lülitada sisse ohutuled. Ohutulede puudumisel või halva nähtavuse korral asetada teele ka ohukolmnurk. Vigastatud või hukkunud loomast tuleb teavitada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 või häirekeskust. „Kaskokindlustusega autode omanikud peavad koheselt fikseerima juhtumi asjaolud ja otsasõidu tõendamiseks pildistama sündmuspaika. Kui autol on laiendatud kaitsega liikluskindlustus, mis katab ka õnnetuse metsloomaga, siis on samuti vajalik olukord fikseerida ning teavitada juhtunust esimeselt võimalusel ka kindlustusandjat,“ toonitas Otsla.