Lasterikaste Isade kogukond koondab kokku üle 500 mehe. Tegemist on nelja või enama lapse isadega, kes on tegusad, panustavad oma peredesse ning kes soovivad väärtustada lasterikkaid peresid.

Kogukonda kuuluvad väga erinevate elualade esindajad: ettevõtjad, ametnikud, teadlased, ajakirjanikud, sportlased, näitlejad jt.

MTÜ Lasterikkad Isad hinnangul peaks teenusepakkujaid, kes müüvad „perepileteid“ ning loevad perekonnaks vaid ema-isa ja kaht last, sanktsioneerima tarbija eksitamise eest.

MTÜ eestvedaja Taavi Tamkivi sõnul ei tohiks teenusepakkujad, kelle hinnapoliitika on pärit eelmise sajandi keskpaigast, kus „ideaalse“ pere suuruse pani paika korteri planeering ja Moskvitši suurus, kasutada terminit „perepilet“. “Perepilet, -pääse ja -pakett peaks väga üheselt ja seadusega sätestatult tähendama, et pere laste arvule ei ole piiri. Vastasel juhul on tegemist tarbijat eksitava reklaamiga ja seda tuleks vastavalt ka sanktsioneerida.” Tamkivi sõnul pole vahet kas ja kui palju näeb riik toetuste ja erinevate leevendusmeetmetega vaeva, kui kolmanda lapse saamine seab pered ikka majanduslikult nõrgemasse seisu. “Ühiskonnas võiks juurduda arusaam, et mitu last peres ei ole paranormaalsus, vaid tavalise, tugeva ja ühtehoidva pere tunnus,“ lisas ta.

Laste seksuaalse väärkohtlemise hoiakuid ja kogemust 16-26-aastaste noorte seas hakkab uurima OÜ Eesti Uuringukeskus.

„Laste seksuaalne väärkohtlemine jätab sügava jälje eluks ajaks. Selleks, et väärkohtlemist ennetada ja ohvrid võimalikult kiiresti abi saaksid, on vaja teada probleemi ulatust ja hinnata ka noorte teadmisi abi saamise võimalustest. Näiteks selleks, et suunata teavitustegevust neile vajadusel tõhusamalt,“ ütles kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste.

Uuringu eesmärk on hinnata senise poliitika ja ennetustegevuse mõjusid: saada tagasiside laste kokkupuutele seksuaalharidusega ning nende oskusele väärkohtlemise korral juhtunust teatada ning abi saada. Teine eesmärk on saada teada, kui suur osa Eesti lapsi, kui sageli, millises vanuses ja millist tüüpi seksuaalvägivalla ohvriks langevad. Sellise ülevaate saamine võimaldab hinnata probleemi ulatust Eestis, jälgida väärkohtlemise dünaamikat ja sellega seotud näitajate muutumist ajas.

Kogutud info aitab jõuda selgusele, kas senised tegevused on soovitud mõju avaldanud ning kuidas on muutunud 16-26-aastaste noorte kogemused, hoiakud ning käitumine võrreldes nelja aasta taguse ajaga, kui sarnane uuring viimati läbi viidi. Seeläbi saab tuleviku tegevusi paremini planeerida.

Uuring peab olema läbi viidud hiljemalt 2020. aasta aprilli lõpuks.