Menu

Haldusreform kärpis valijameeste ridu

  • Kirjutas BNS

FOTOD: Aigar Nagel

Järgmised presidendivalimised võivad toimunud haldusreformi tõttu tulla teistsugused, nimelt vähenes haldusreformi järel koos omavalitsustega ka nende esindajate ehk valijameeste arv valimiskogus, mis koguneb presidenti valima, kui riigikogu sellega hakkama ei saa, kirjutab Postimees. 

Kuna riigikogu on aastate jooksul suutnud presidendi ära valida vaid üks kord, elavneb parteide seas ka arutelu selle üle, kas kogu presidendi valimise kord Eestis üldse ümber teha. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri arvates võiks esmalt piirduda valijameeste vähenemist puudutava küsimuse lahendamisega. «Nüüd on küsimus, kas seadusandja tahab jääda enne haldusreformi kehtinud proportsioonide juurde valimiskogus või ei taha,» ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Postimehele.

Viimastel presidendivalimistel 2016. aastal ehk enne haldusreformi oli valimiskogus 234 valijameest ja 101 riigikogu liiget. Vabariigi presidendi valimise seadus näeb ette kindla arvu esindajaid ühest omavalitsusest, lähtudes sellest, kui palju on seal hääleõiguslikke kodanikke. Kui seadus jääb praegusel kujul kehtima, siis on järgmistel presidendivalimistel valijamehi umbes saja ringis nagu riigikogu liikmeidki. Riigikogu töö on nüüd otsustada, kas jätta asi nii või teha omavalitsuste esindajate arvestus ümber.

Seeder ise ei kippunud aga avaldama, kui palju valijamehi Isamaa valimiskogus näha sooviks. «Olen suhelnud otse nii Keskerakonna kui ka EKRE poliitikutega. Ka oma erakonna sees on arutelu toimunud,» märkis ta ja lisas, et kokku ei ole veel keegi midagi leppinud.

Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei soovinud oma kaarte veel avada. Esimees Mart Helme ütles, et esmalt tuleb leida konsensus koalitsiooninõukogus. «Mina ei rutta sündmustest ette. Enne tuleb saavutada poliitiline konsensus,» ütles Helme.

Keskerakonnal on aga visioon juba olemas. Erakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles, et kuna Keskerakond pooldab laiemas plaanis presidendi otsevalimist, aga praegu neil selles põhimõttes peale EKRE liitlasi pole, siis peavad nad valijameeste rolli oluliseks. «Kompromissina – kuna kohalik volikogu on kodanikule lähemal kui riigikogu, siis valijameeste arvu suurendamist kohalike volikogude kaudu toetame samuti,» ütles Karilaid.

Tema sõnul võiks valijamehi olla isegi rohkem kui eelnevatel aastatel, mil valimiskogu kokku on kutsutud.

Sotsiaaldemokraadid on kindlalt seda meelt, et valijamehi peaks valimiskogus olema ikka tunduvalt rohkem kui riigikogu liikmeid. «Mida kohe saaks teha enne järgmisi presidendivalimisi valijameeste osakaalu suurendamiseks, oleks see, et igal omavalitsusel oleks minimaalselt kaks esindajat,» ütles sotside esimees Indrek Saar.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ei öelnud, kui palju valijamehi peaks valimiskogus olema, sest parteis ei ole jõutud teemat läbi arutada. Nii Kallas kui ka mitme teise partei esindajad hakkasid valijameeste osakaalu valimiskogus kommenteerides ikkagi rääkima ka sellest, et muutust vajaks kogu presidendi valimise kord Eestis.

Niisiis võibki arutelu valijameeste arvu üle sillutada teed ka põhimõttelisemateks diskussioonideks. Näiteks kas presidenti peaks valima rahvas, nagu on soovinud EKRE ja Keskerakond. Arutletud on ka selle üle, et ehk võiks presidenti valida ainult valimiskogu. Seda meelt on olnud näiteks sotsiaaldemokraadid. Ent nende põhimõtteliste muudatuste tegemiseks tuleks muuta mitte ainult presidendi valimiste seadust, vaid ka põhiseadust.

Isamaa esimees Seeder aga toonitas, et kuna presidendivalimised on juba vähem kui kahe aasta pärast, võiksid erakonnad esialgu piirduda üksnes aruteluga valimiskogu liikmete arvu üle, mitte laskuma suurte muudatuste diskussiooni. Tema sõnul peaks riigikogu selgusele jõudma juba käesoleval istungjärgul.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD