Sel aastal on terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 teatatud juba 24 seentega seotud õnnetusest, ühel korral tuli mürgist seent söönud inimese abistamiseks kasutada esmakordselt Eestisse saabunud amatoksiini antidooti.

Terviseameti mürgistuseteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul o olnud ka kaks juhtumit, kus söödi valget ja rohelist kärbseseent ning lisaks seeni, mis ei sobi kokku alkoholiga. Eelmisel nädalal tuli ühe mürgistuse raviks kasutada Eestisse esmakordselt saabunud amatoksiini antidooti, mis on mõeldud just rohelise või valge kärbseseene mürgistuse korral. „Need seenekorjajad, kes liiguvad metsas vaid sügiseti ja muidu seeni väga ei tunne, peaks loobuma valgete seente korjamisest, kuna selle seenegrupiga on segiajamise risk kõige kõrgem,“ ütles Oder.

Tema sõnul on oluline ka meelde tuletada, et telefoniliinil nõustaja ei näe neid muru sees olevaid või helistaja poolt juba purki hoidiseks tehtud  seeni. „16662 liinile helistajad peaksid suutma seene enne tuvastada. Sel moel on võimalik hinnata võimalikku mürgistust või ära söödud marja, seene, taime ohutust. Igal juhul on kehtiv ka eelmise aasta soovitus – kui inimene kohtub metsas tundmatu seenega, on mõlema osapoole jaoks turvaline see seen metsa jättagi,“ ütles Oder.

Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Siia gruppi kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad peale korduvat seene tarbimist. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud ilmneda alles nelja kuni 24 tunni möödudes ning nendeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.

Mürgiste seente söömisel on esmaseks ravimiks söetabletid, kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662. Mürgistest närvisüsteemi toimivatest seentest kasvab Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib aega võtta päevi. Mürgistuse nähtuteks on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu, nägemishäired, ent mõne seene puhul ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid.

Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisüsteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust. Sümptomid  algavad üldiselt 30 minuti kuni kahe tunni jooksul ja leevenduvad kolme-nelja tunniga. Lisaks võib peale mõnel inimesel peale seenetoidu tarvitamist tekkiv iiveldus ja oksendamine olla seotud ka lihtsalt seentes leiduva seenesuhkru ehk trehaloosi talumatusega. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuuluvad ka mõned riisikad, lehikud ja puravikud.

Lisaks mürgiseentele leidub Eestis ka neid söögiseeni, mille söömisel ei tohi kõrvale tarbida alkoholi. Sellisteks seenteks on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või 5 päeva pärast seente söömist. Sellisel juhul tekib inimestel eeskätt näo, kaela ja ülakeha punetus, higistamine, peavalu ning erinevad seedehäired, mis algavad tugeva iiveldusega. 

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on  avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga, välisriigist helistades +372 7943 794.

Võrru kerkivad erihooldusteenuste peremajad saavad kuu jooksul katuse alla - ehitus on läinud plaanitust kallimaks, kuid tööd kulgenud plaanipäraselt, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Kolida plaanitakse Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskuse juhataja Kaja Solomi sõnul kevadel. «Mõni elanik on juba väga ootusärev. Nad käivad iga päev vaatamas, kui kõrgele on majad kerkinud, ning ootavad, millal saaks uude korterisse elama,» kirjeldas Solom.

Kreutzwaldi ja Jüri tänava nurgale kerkivad peremajad peaksid keskuse juhi teatel saama valmis veebruariks. «Sellele järgneb sisustamine, mis võtab ligikaudu kuu,» rääkis Solom. «Tõenäoliselt saame kolima hakata aprillis – elanikud peaksid seega kevadeks uutesse ruumidesse sisse saama.»

Kahes majas 43 elanikku Kahte majja kolib erihooldusteenuste keskuse 43 ööpäevaringse hoolduse saajat, kes tulevad ära keskuse senistest ruumidest Kubjal. Lõuna-Eesti haigla kõrval asuvatesse senistesse ruumidesse jääb 38 ebastabiilse tervisega elanikku. «Senine maja jääb hõredamaks ja elamistingimused muutuvad ka sinna jäävatele elanikele paremaks,» lisas Solom.

Inimeste elamistingimused ja keskkond paranevad keskuse juhi sõnul oluliselt: kõik elanikud saavad endale privaatse magamistoa. «Enam ei elata tüüpilises hooldusmajas, kus üks koridor ja selle peal mitukümmend inimest,» kirjeldas Solom. «Nüüd hakatakse elama korterisüsteemis, kus ühes korteris kokku kuus inimest, kes toimetavad koos.»

Elanike kõrval on tema sõnul juhendajad, kes jälgivad, et hooldatavatel on ravimid võetud ja tervis kontrollitud. Samuti, et neil oleks tegevust, nad hoolitseksid enda eest ja ka ümbrus oleks korras ning nendel, kellel see on võimalik, ka tööl käidud. Nendest inimestest, kes uutesse peremajadesse tulevad, teevad kaitstud tööd 10–15 inimest.

Kui peremajade esialgne eelarve oli ligikaudu 1,2 miljonit eurot, siis reaalselt läheneb selle maksumus nüüd kahele miljonile. «See on paratamatus, toetusraha taotlemine algas juba 2016. aastal. Ehitushinnad on pärast seda aasta-aastalt tõusnud,» lausus Solom, kelle sõnul tähendab see keskusele suuremat laenukoormust.

Erihooldusteenuste keskuse peremajade ehitustööde hanke võitis OÜ Semuehitus. Üks ehitatav peremaja on ligikaudu 600 ja teine 700 ruutmeetri suurune. Kahes majas hakkab kokku tööle paarkümmend inimest, mõni töökoht tekib ka juurde.