EESTI ELU

Õlletootjad: piirikaubandus ei näita taandumise märke

Võrumaa Teataja

Eesti Õlletootjate Liidu hinnangul ei näita piirikaubandus taandumise märke, liidu kogutud andmetel müüdi tänavu esimese nelja kuuga Läti piiril 40 protsenti rohkem siidrit ja muud lahjat alkoholi kui mullu samal ajal.

"Võime jätkuvalt tõdeda, et piirikaubanduse põhjuseks on puhtalt majanduslikud argumendid, mitte emotsionaalsed protestimeeleolud või Lätis käimise põnevus. Piirikaubandust saab kaotada vaid maksulangetuste abil, ilma rahalise motivaatorita Lätist ostmine ei vähene," ütles Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk pressiteate vahendusel.

Värsketele müüginumbritele tuginedes prognoosivad tootjad, et sel aastal müüakse Läti piiril ligikaudu 1,9 miljonit liitrit rohkem õlut kui möödunud aastal ning see moodustab ka sel aastal kogumahult ligi 40 protsenti Eestis müüdavatest õlledest, teatas liit.

Vähiravifondist läks aprillis iga ühe sissetuleva euro kohta välja kolm eurot

Vähiravifondi „Kingitud elu“ laekus märtsis ja aprillis annetusi üle 315 000 euro ning abi sai ligi 80 inimest. Fondi laekus raha oluliselt vähem kui välja läks ning selle põhjuseks on püsivalt suur abitaotluste hulk.

„Näiteks iga euro kohta, mis tuli fondi annetusena aprillikuus, tasusime me kolme euro ulatuses raviarveid – üks tuli sisse, kolm läks välja. Kokku panustas fond Eesti inimeste tervisesse kahe kuu jooksul ligi pool miljonit eurot,“ sõnas fondi juht Toivo Tänavsuu.

„Inimeste hulgas, keda toetasime märtsis või aprillis, on näiteks ERRi helirežissöör, aastakümneid “Aktuaalse Kaamera” heli eest vastutanud Toomas Kaur, Viljandimaal elav 38-aastane pereisa Raivo Nõmmiksaar, Saaremaa pereisa Ott Paakspuu, narvalannast tantsupedagoog Nadežda Sutõrina, Jaanus Vallau Muhumaalt, pereema Jekaterina Ago ja paljud teised. Viimastel kuudel annavad abivajajate seas tooni noored, 30ndates või 40ndates lapsevanemad, kellel on alaealised lapsed, mõnel lausa väikelapsed,“ märkis Tänavsuu.

Toivo Tänavsuu sõnul tekib fondiga seotud muresid ja probleeme lahendades ka lustakamaid lugusid. „Üks päev helistas fondi üks härra. Ütles, et tahaks annetada. Küsis vähiravifondi pangakonto numbrit, kuid tema ise ei anneta, vaid naaber annetab. Naabri koer olevat teda hammustanud ja tema küsis naabrilt 150 eurot valuraha. Naaber võtnud vastutuse ja oli nõus maksma. Härra palus naabril valuraha hoopis vähiravifondi kanda, sest ta seda endale ei taha.“ „Teisel päeval helistas noor daam Margit, Nõmmelt. Rääkis, et asutas koos oma peigmehe Meelisega mõni nädal tagasi kodus oma väikese nii-öelda vähiravifondi. Iga kord kui nad Meelisega tülli lähevad, maksavad sinna fondi trahvi. Alguses oli taks 5 eurot tüli kohta, kuid see ei mõjunud piisavalt ning riiu hinda tõsteti 20 eurole. Üks õhtu andis Margit mulle Tallinna kesklinnas üle 100 euro. Naine imestas ka ise, et lühikese ajaga on juba nii palju kraagelda jõutud,“ lisas Tänavsuu. Arvestades, et fondini jõuab neil päevil erakordselt suur arv abitaotlusi, kutsub vähiravifond jätkuvalt kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid üles toetama vähihaigete võitlust elu eest kasvõi kõige pisema püsiannetusega. Iga euro on äärmiselt tähtis ja kingib kellelegi lootust, elupäevi, tervist.

Püsiannetuse saab loetud sekunditega vormistada siin: www.kingitudelu.ee/annetajale

Viimane võimalus on registreeruda avatud talude päevale

Võrumaa Teataja

Maaeluministeerium pikendas kolmapäevani avatud talude registreerimist juulis peetavale üle-eestilisele avatud talude päevale, et kõik soovijad end kirja jõuaksid panna.

Aprilli lõpu seisuga oli registreerunud üle 200 talu. „Osalesime maaeluministeeriumiga Maamessil ja seal tulid paljud talude esindajad avatud talude päeva kohta uurima ning avaldasid lootust, et me pikendame tähtaega. Tõepoolest, see on meil igal aastal traditsiooniks saanud ja tundub, et talunikud lausa arvestavad sellega. Seega pikendamegi talude registreerumist 8. maini,“ sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk.

„Praegu ootame eelkõige taludelt kinnitust, et nad osalevad – täpsemad tegevused ja programmi saab lisada ka alles juunis-juulis. Rõõm on tõdeda, et juba praeguseks registreerunud talud ja põllumajandusettevõtted on taas väga mitmekesised ning ees ootab üks põnev suvepäev,“ lisas osalevate talude koordinaator Reve Lambur.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel https://www.avatudtalud.ee/et/talule . Võimalik on avada oma uksed terveks nädalavahetuseks  − 20. ja 21. juuliks − ning oma valikust tuleb registreerumisel teada anda. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on 21. juulil ning sel päeval peavad külalisi vastu võtma kõik registreerunud talud.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad avatud talude päeva raames oma tootmise külastajatele avada, saavad avatud talude kodulehel tutvuda ka infopäevade materjalidega, et saada aimu, milleks nad valmistuma peavad. 27. veebruaril Jänedal toimunud infopäeva on võimalik ka järele vaadata.

Üle-eestilist avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, põllumajandusuuringute keskus, talupidajate keskliit ja  põllumajandus-kaubanduskoda. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD