Veterinaar- ja toiduamet alustab esmaspäevast Kirde- ja Kaugu Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaa Narva jõe poolsetel aladel. Seejärel teostatakse vaktsineerimist Lõuna- ja Kagu-Eestis piirialadel ning tööd lõpetatakse taas Ida-Virumaa veel vaktsineerimata aladel.

VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul pole marutaud Euroopast kuhugile kadunud. „Sellel aastal on metsloomadel marutaudijuhtumeid tuvastatud näiteks Poolas, Rumeenias ja Türgis. Samuti oli marutaudijuhtum eelmise aasta septembris Leedu Vabariigis.

"Tegemist on riikidega, mis on eestlaste seas populaarseteks turismisihtkohtadeks. Eesti on täna marutaudivaba, kuid siiski jätkatakse nii metsloomade kui ka koerte ja kasside kohustusliku vaktsineerimisega, et vältida haigusjuhtumeid," selgitas Niin.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et kehtiva regulatsiooni järgi võib M+S-tähist leida ka sellistelt rehvidelt, mis ei olegi tegelikult mõeldud talvel kasutamiseks, vaid sobivad ainult soojema talvega riikidesse, kus talvistes oludes sajab peamiselt lörtsi.

"Eestis on talvekülmad tihti äärmiselt muutlikud ning põhjustavad väga raskeid teeolusid, millel liiklemiseks ei ole ilmtingimata kõik hetkel lubatud M+S-märgisega rehvid mõeldud. Läbi selliste talverehvide kasutamise võivad tekkida ohtlikud olukorrad kõikidele liiklejatele, mis halvimal juhul lõppevad vigastuste või surmaga," ütles Aas. "Talverehvide nõudeid tuleb kohaldada meie kliimale vastavaks, et suureneks liiklusohutus."

Aas allkirjastas eelnõu, millega peavad naastudeta talverehvid alates 2022. aasta 1. detsembrist vastama rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuetele ning olema varustatud vastava sümboliga.

Seni ei ole olnud kohustuslik, et M+S-tähisega talverehvidel oleks rahvusvaheliselt kokkulepitud talverehvimärgis: kolmetipuline mägi ja lumehelves. Märgis esineb nendel rehvidel, mis on läbinud katsetused tõendamaks nende vastavust sätestatud talverehvide nõuetele. Eelnõu järgi võib veel ka järgneval paaril talvel kasutada üksnes M+S-tähisega rehve, et anda autojuhtidele võimalus juba soetatud rehvid lõpuni kasutada.

"Soovitan siiski edaspidi inimestel talverehvide ostmisel silmas pidada, et ohutuse mõttes võiks märgisega rehve kasutada juba tuleval talvel ning paari aasta pärast on talverehvide suhtes nõuded muutumas," lisas Aas.

Samasugune nõue on kehtestatud näiteks Saksamaal, kus talverehvideks nimetatakse ainult rahvusvahelise kokkuleppe kohaseid talverehve. Sarnast ideed kaalub ka Rootsi.

Ühtlasi tuleks rehvimüüjatelt küsida täpsustusena Eesti teeoludesse sobivaid talverehve, kuna osadel rehvitootjatel on valikus erinevaid talverehve, millelt võib küll leida kolmetipulise mäe ja lumehelbe sümboli, kuid erinevad rehvimudelid võivad olla valmistatud erinevate teeolude jaoks.   

Lisaks on plaanis kehtestada talverehvide kasutamise kohustus mopeedautodele, mis seni võisid sõita ka talvel suverehvidega. Seega peavad juba järgmise aasta 1. detsembrist mopeedautode rehvid olema M+S-tähisega.

Muudatus ei puuduta sõidukeid, mis kasutavad professionaalseks kasutamiseks mõeldud maastikurehve. Kuna mõningad sõidukid peavad näiteks tööülesannete täitmise eesmärgil liikuma tihti väljaspool teid, siis jäetakse sellistel sõidukitel alles võimalus aastaringselt kasutada maastikurehve tingimusel, et neile on kantud professionaalse maastikurehvi tähis POR.