EESTI ELU

Talgupäevadel osales täpsustatud andmetel vähemalt 45 150 talgulist

Võru linnas olev prügi FOTO: Heleri LakurTeeme Ära talgupäeval osales tänavu talgujuhtide täpsustatud andmetel 2060 talgul vähemalt 45 150 talgulist, mis moodustab Eesti elanikkonnast 3,4 protsenti.

Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 466 talgul lõi kaasa 14 646 inimest. Elanike arvu järgi võttis kõige rohkem inimesi talgutest osa Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Teeme Ära talgukevade raames alanud nurmenukutalgud jätkuvad veel maikuu lõpuni, vaatlusandmeid saab sisestada nurmenuku nutiveebis aadressil nurmenukk.ee. Praeguseks on kaardistatud juba ligi 100 000 õit.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles tänavuse heitliku ilmaga talgukevade kokkuvõtteks, et eestimaalased tõestasid end taas tõelise talgurahvana. „Laulu ja tantsu juubeliaasta egiidi all said korda tuleteega seotud kultuuriväärtuslikud paigad, meisterdati ligi sada õueraamatukogu ning osaleti teadaolevalt suurimas Eesti kodanikuteaduse algatuses, nurmenukutalgutel, kus määratleti tuhandete nurmenukkude kasvukohtades õite eripära,“ rääkis Tüür. „Lisaks tehti veel tuhandeid muid talgutegusid nii linnas kui ka maal, ja seda polegi nii vähe. Õigemini – seda on väga palju! Eestimaa tänab kõiki talgute eestvedajaid ja kaasalööjaid!“

Talgupäeval osales Saaremaal 10,8 protsenti elanikkonnast, Hiiumaal 9,2, Läänemaal 8,1, Järvamaal 7,3, Raplamaal 6, Jõgevamaal 5,3, Valgamaal 5,1, Võrumaal 5, Lääne-Virumaal 4,6, Pärnumaal 3,6, Põlvamaal 3,2, Ida-Virumaal 2,7, Harjumaal 2,5, Viljandimaal 2,4 ja Tartumaal 2,9 protsenti. 

Teeme Ära talgukevade raames Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli koostöös alanud nurmenukutalgud võeti üle Eesti hästi vastu ja läksid hea hooga käima. Teadaolevalt Eesti suurim kodanikuteaduse algatus kestab maikuu lõpuni ning esimesed tulemused saab teadlastelt jaanipäevaks. Praeguseks on tehtud nurmenuku kasvukohtades Eesti eri paigus 966 vaatlust ning määratletud kokku juba 97 598 nurmenuku õie tüüp. Saartel ja Lääne-Eestis on nurmenukud mõnda aega juba õitsenud, ent Kesk- ja Ida-Eestis algas nurmenukkude õitsemine hiljem ning algatuse korraldajad innustavad kõiki aktiivselt osalema. 

Talgupäeva korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Partneritena lõid kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tamrex, H&M, Vizeum, Omniva, Tele2, Nordic Hotel Forum, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja teised. Talgute stardipakette aitasid kokku panna Tamrex, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Terviseamet, Corny, Vilma, Bauhof, Salvest, Tallink, MTÜ Lilleoru, National Geographic Eesti, Balti Logistika ja Ecoprint. Paketid toimetas talgujuhtidele kätte Omniva.

Teeme Ära talgupäev peetakse traditsiooniliselt mai esimesel laupäeval ning iga kogukond saab ise otsustada oma talgutööd ja tegemised. 2018. aastal korraldati üle Eesti 2177 talgut, millest võttis osa 53 128 inimest ehk neli protsenti eestimaalastest. Järgmine Teeme Ära talgupäev toimub tuleva aasta 2. mail.

Eesti pääses Eurovisiooni finaalvõistlusele

Eesti laul pääses Iisraelis Tel Avivis teisipäeva õhtul peetud Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist edasi finaalvõistlusele.

Eesti pääses poolfinaalist edasi lauluga "Storm", mille esitas rootsi laulja Victor Crone. 

Lisaks Eestile pääsesid laupäeval peetavasse finaali Kreeka, Valgevene, Serbia, Küpros, Tšehhi, Austraalia, Island, San Marino ja Sloveenia. 

Teine poolfinaal peetakse neljapäeva õhtul. 

Kõikidest eluruumidest 11 protsenti on ehitatud sel sajandil

Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 718 600 eluruumi, millest olid asustatud peaaegu 76 protsenti ehk kokku 542 500, sellel sajandil on eluruumidest ehitatud 11 protsenti.

Neist 99,1 protsenti on tavaeluruumid ja muud elamuüksused ning 0,9 protsenti ühiseluruumid, teatas statistikaamet.

Täpsemalt on edasi vaadatud neid asustatud eluruume, mis ei ole ühiseluruumid. Pool nendest on väiksemad kui 60 ruutmeetrit, neljandik eluruume on pindalaga 60–80 ruutmeetirit ning ülejäänud neljandik üle 80 ruutmeetri.

Peaaegu kaks kolmandikku asustatud eluruumidest on 2- ja 3-toalised eluruumid, vastavalt 32 protsenti ja 31 protsenti, teatas statistikaamet.

Kõigist asustatud eluruumidest on 66 protsendil olemas kõik neli mugavust: kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš ning keskküte. 83 protsendil asustatud eluruumidest on olemas kraanivesi, 86 protsendil on võimalus käia vannis või duši all, keskküttega on soojendatud 69 protsenti ja vesiklosett on olemas 87 protsendil.

Olemasolevatest eluruumidest 11 protsenti ehk 78 000 asub hoonetes, mille ehitusaasta on olnud 2001 või peale seda. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju ja Tartu maakonnas.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD