EESTI ELU

Ajateenistusse siirdub üle tuhande kutsealuse

FOTO: Aigar Nagel

Kaitseressursside Ameti kutsel alustab pühapäeval ja esmaspäeval ajateenistust enam kui tuhat kutsealust.

Aasta viimase kutsumisega alustavad noored kaheksa kuud lestvat väljaõpet, teatas ameti pressiesindaja reedel BNS-ile. Selle lõppedes saab kaitsevägi juurde täiendust oma üksuste reakoosseisu jaoks.

Valdav osa noori siirdub väljaõppele 1. ja 2. jalaväebrigaadi, aga ka Toetuse väejuhatusse ning Staabi- ja sidepataljoni.

Aega teenima plaanib vabatahtlikult tulla ka kuus neidu, kelle teenimiskohad on samuti 1. ja 2. jalaväebrigaad.

Veerand haigestunutest ei loobu tööl käimisest

Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuring näitas, et koguni 25 protsrnti inimestest ei jää haigestumise korral end koju ravima, seejuures jätkavad rohkem kui pooled inimesed haigena töötamist – seda nii töökohas kui ka kodus.

Kui 25 protsenti inimestest suunduvad haigena tööle, siis 27 protsento jääb koju, ent jätkab töötamist või õppimist. Veidi enam kui kolmandik vastanutest jääb koju ja ei tööta ega õpi sel ajal.

Suur osa haigestumistest on lühiajalised, kus õigel ajal kodusele ravile jäämine ning puhkamine võib lühendada haiguse aega ning ei pruugi ka areneda tõsiseks. Riikliku ravikindlustuse alusel ei maksta aga lühiajaliste haigestumiste eest hüvitist. Töötaja hakkab hüvitist saama alates neljandast haiguspäevast.

„Ilma kaugtöö võimaluseta on tööandjal tööturul konkurentsis täna keeruline püsida. Töötajad on ettevõtte vara. Kui keskmine külmetushaigus kestab kolm kuni viis päeva, siis töötajale on see sissetulekus arvestatav kaotus,“ tõdes Gjensidige kindlustuse personalijuht Ester Saaremets, kelle sõnul on nii riigile, töötajale kui tööandjale tänapäeval lihtne ja kasulik võimaldada kaugtöö vormi.

„Haiguslehel on vajalik olla, kui tervis on juba halb või väga halb. Paar päeva võiks töötada kaugtöö vormis, kui on kergemad külmetused või tunne, et alles hakkad haigestuma,“ lisas Saaremets. Tema sõnul tuleks senisest rohkem toetada kodust töötamise võimalust, sest sellest võidavad lõpuks nii ettevõte kui töötaja.

Uuringust selgus, et vaid seitsmele protsendile vastanutest tagatakse tööandja poolt tervisekindlustus. „Tööandja poolt pakutav tervisekindlustus vähendab haigestumisel erinevaid riske, kuid Eestis kasutatakse seda kahjuks harva,“ sõnas Saaremets, kelle sõnul võib aidata ka õnnetusjuhtumikindlustus, mis võimaldab teatud õnnetusjuhtumi korral kindlustatule eriarstile pääsemist ja päevaraha. “Õnnetusjuhtumi kindlustus aitab paljudes kohtades, kus Haigekassa käed jäävad lühikeseks,“ lisas Saaremets.

Tulevikuideaal võiks olla kombinatsioon riikliku ja erasektori kindlustustest, mis saaksid üksteist täiendada. „Reformiga muutus haigusrahade väljamaksmise kord ning see väljendus selgelt kasutatavates haiguspäevades. Eesmärk oleks kindlustuse ning ka kaugtöö abil aidata töötajatel kiiremini ja tõhusamalt haigusega toime tulla,“ lausus Saaremets.

Riik tahab lubada autodel taas kõnniteedel parkida

FOTO: Aigar Nagel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tahab lubada autode asulate õuealadel kõnniteele parkimist, Tallinna liikluskorraldusega seotud inimesed peavad niisugust seadusemuudatust mõttetuks ja on resoluutselt selle vastu, kirjutab Postimees. 

MKM-is kavandatud liiklusseaduse muudatus lubaks õuealadel autosid kõnniteele parkida juhul, kui jalakäijale jääb vähemalt 1,5 meetri laiune käiguriba. Aastate eest kehtis selline reegel kõikide kõnniteede kohta.

Liiklusseaduse muutmise seaduse üks autoritest, MKMi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee rõhutas, et tegu on alles eelnõus kirjas oleva plaanitava muudatusega ning eelnõu peab läbima veel ühe kooskõlastusringi. «Muudatuse eesmärk on muuta õuealal parkimise reeglid selgemaks. Nimelt kui kehtiva liiklusseaduse üldiste sõiduki parkimise reeglite kohaselt tohib kõnniteel parkida ainult siis, kui seda lubab vastav liikluskorraldusvahend, siis õuealal parkimisele on liiklusseaduses kehtestatud erireeglid. Nende järgi lubab kehtiv seadus õuealal parkida küll üldjuhul ainult tähistatud parklas, kuid kui tähistatud parkla puudub, siis ka teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Kuivõrd tee mõistes sisalduvad liiklusseaduse kohaselt nii sõidutee kui ka kõnnitee, siis tohib kehtiva seaduse kohaselt õuealal parkida ka kõnniteel,» selgitas Allvee.

Samuti pole tema sõnul kehtivas liiklusseaduses õueala puhul sätestatud, milline on piisav ruum, mille sõiduki parkinud juht peab jalakäijale jätma. «Arvestades asjaolu, et õuealal võib jalakäija liikuda ka sõiduteel, saaks pahatahtlikult väita, et kõnniteel parkinud sõidukist saab jalakäija takistamatult mööduda ka näiteks sõidutee kaudu. Samas on jalakäijal siiski ohutum liikuda kõnniteel. Sellest tulenevalt rakendatakse muudatuse kohaselt õuealal kõnniteel parkijatele üldist kõnniteel parkimise nõuet, mille kohaselt peab kõnniteel jalakäijatele jääma vabaks 1,5 meetri laiune osa,» lisas Allvee.

Tallinna linnavalitsuses tekitas ministeeriumi plaan nördimust. «Just nüüd, kui me oleme aastatepikkuse töö tulemusena parkimiskultuuri järje peale saanud, tahab ministeerium selle kõik ära nullida ja asjad jälle teistpidi pöörata,» lausus Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja liikluse alal Talvo Rüütelmaa leidis, et praegune liiklusseadus reguleerib õuealal toimuvat piisavalt hästi ning niisugust muudatust pole vaja. «Praegune seadus ütleb ju selgelt, et parkimine ei tohi takistada jalakäijat. Kui me pargime õuealal asuvale kõnniteele mootorsõiduki, siis see ju ta kistab jalakäijat. Ja kui sõidukiga takistatakse kõnniteel liikuvat jalakäijat, siis seda sinna parkida ju ei tohi,» lausus Rüütelmaa.

«Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks sellist seadusemuudatust vaja on. Praegune seadus ütleb ju selgelt, et ei tohi takistada teist liiklejat. Ja kui nüüd leitakse, et see poolteist meetrit on alati ja igal pool õuealadel jalakäijate jaoks piisav, siis sellega päris nõustuda ei saa. Küsimus taandub sellele, keda siis eelistatakse. Kui õuealal ka jalakäijale mingit eelist ei anta, kus siis üldse? Õueala on see koht, kus jalakäija peaks tundma ennast turvaliselt ja saama liikuda,» arvas Rüütelmaa.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD