EESTI ELU

Eksperdid: inimesed võivad pensionireformi tõttu säästud ära kulutada

Majandusekspertide hinnangul on praegu raske ennustada pensionireformiga teisest sambast loobujate hulka ja selle tegelikku mõju kogu süsteemile, seejuures leidsid nad, et inimeste madala finantskirjaoskuse tõttu on reaalne oht säästude äratarbimiseks.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani rääkis panga pensionireformi üritusel, et praegu on selge, et teise pensionisamba reform tuleb. "Järgmine küsimus on – mis saab edasi? Seadusemuudatuse plussidest ja miinustest rääkides peame mõtlema vastutusele, mis vabadusega kaasneb. Kui mina otsustan mitte säästa, siis keegi peab ju selle kinni maksma. Kui me pensioniraha tuulde loobime, hakkame 30 aasta pärast oma lastele selgitama, et nad peavad meid nüüd üleval pidama," küsis ta. 

Pikkani hinnangul meenutab pensionireform liikluspiirangute kaotamist. "Räägime, et inimesed on targad ja mõistavad, kuidas liiklus toimib. Aga liikluses ei osale ainult mina, vaid ka paljud teised, keda mõjutavad minu manöövrid ja ka vastupidi," tõdes ta. 

Võru linn tunnustas ja tänas õpetajaid

 Fotol: Vasakult abilinnapea Sixten Sild, aasta õpetaja Asko Saarepuu, aasta õpetaja Eve Kirs, aastate õpetaja Heli Raitar, linnavolikogu esimees Ülo Tulik, aasta noor õpetaja Minni Aia-Utsal, aasta õpetaja Oksana Aasa ja linnapea Anti Allas.

Võru Kandles toimus neljapäeval pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele - üritusel anti üle aasta õpetaja 2019 tunnustused.

Aastate õpetaja 2019 tunnustuse pälvis Võru muusikakooli akordioniõpetaja Heli Raitar, aasta õpetajad 2019 on Võru lasteaia Sõleke õppealajuhataja Eve Kirs, Võru spordikooli murdmaasuusatamise treener-õpetaja Asko Saarepuu ning Võru gümnaasiumi vene keele õpetaja Oksana Aasa, aasta noor õpetaja 2019 laureaat on Võru kesklinna kooli sotsiaalpedagoog Minni Aia-Utsal.

Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Ülo Tulik, linnapea Anti Allas ja abilinnapea Sixten Sild üle reisibüroo kinkekaardid ning meened.

Autasustamisele järgnes Koomiline kontsert "Ai Heit Mjuuzik!" ning pidulik vastuvõtt.

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus tosin aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Kliinikumi ja Lõuna-Eesti haigla koostöö saab hoogu juurde

Lõuna-Eesti haigla Foto: AIGAR NAGEL

Lõuna-Eesti Haigla liitub reedel Tartu Ülikooli Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemiga eHL - ühise infosüsteemi kasutamisega algab haiglate vahel uus etapp koostöös, mille eesmärk on tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne eriarstiabi Võrumaal. 

Kliinikumi elektroonilise haigusloo infosüsteemi kasutusele võtmine Lõuna-Eesti haiglas võimaldab käivitada kliinikumi haiglates mitmeid uusi teenuseid, mis lisaks patsiendile parima ravi tagamisele, võimaldab haiglatel korraldada senisest paremini koostööd, arstide kaugtööd, elektroonilisi konsultatsioone ja residentide väljaõpet Võrumaal.

Ettevalmistused kliinikumi e-haigusloo kasutusele võtmiseks Lõuna-Eesti haiglas algasid 2019. aasta alguses, paralleelselt e-haigusloo juurutamisega Põlvas. Kuna Lõuna-Eesti haigla infosüsteem oli erinev Valgas ja Põlvas kasutusel olnust, tuli ettevalmistustöid teha oluliselt rohkem.

Kliinikumi juhatuse liige-infotehnoloogiajuht Kati Korm rõhutab, et Eestis on sellise mastaabiga haiglate infosüsteemide ühisele platvormile viimine esmakordne. „Kui sageli küsitakse, miks ei ole Eestis ühte ühiselt kasutatavat haiglainfosüsteemi, siis meie kogemus näitab, et see ei ole võimatu. Aasta jooksul on kõikides Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglates võetud kasutusele ühtne haiglainfosüsteem, mis tähendab, et kõikide kontserni haiglate patsientide haiguslood on ühes programmis koos.“

Ta toob välja, et projekt viidi ellu nelja haigla koostöös, mille õnnestumise tagas intensiivne töö. „Kindlasti väärivad suurt tunnustust arstid ja õed, kes suhtusid uue süsteemi kasutusele võtmisesse tõsiselt – osalesid koolitustel, küsisid aktiivselt nõu ja säilitasid rahuliku meele. Edaspidi arendame e-haiguslugu kogu kontsernis ühiselt ja sellest võidavad nii arstid kui ka patsiendid,“ selgitas Korm.

Lõuna-Eesti haigla ravijuhi Agnes Aarti sõnul võidavad eHL-ile üleminekust kõige enam Kagu-Eesti patsiendid. „Nüüd on arstil, sõltumata sellest, kas ta töötab Tartus, Võrus, Valgas või Põlvas, otsuste tegemisel kasutada kogu meditsiiniline informatsioon, mis nendes neljas haiglas läbi aegade patsiendi kohta tekkinud on. Lisaks saab eHL Lõuna-Eesti Haigla näol kogenud partneri, kelle ettepanekud ja nõuanded tulevad kasuks süsteemi edasisel arendamisel,“ sõnas Agnes Aart.

Lisaks e-haigusloole eHL hakkab Lõuna-Eesti haigla kasutama kliinikumi IT-pilveteenuseid, mis tähendab andmevahetusi riiklike andmekogudega, dokumendihaldussüsteemi ja kliinikumi ravikvaliteedisüsteeme ja võimaldab töötada kontsernis välja uusi, ravikvaliteeti ja ravi kättesaadavust parandavaid teenuseid.

Elektroonilise haigusloo infosüsteem eHL on kliinikumis kasutusel alates 2006. aastast. Lõuna-Eesti haigla üleminekut aitab korraldada kliinikumi lepingupartner ja e-haigusloo arendaja AS Nortal. Tartu Ülikooli Kliinikum ja Lõuna-Eesti Haigla kuuluvad ühtsesse kontserni, kus tehakse mitmetasandilist koostööd tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja ühtlase kvaliteedi nimel.  Eesmärkide täitmise üheks eelduseks on haiglate IT-teenuste ühtlustamine.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD