EESTI ELU

Õpetlik näide: kasutatud auto varjatud puudused viisid kohtusse

Foto on illustratiivne

2005. aastast sõidukite müügiga tegelevalt Võru autokaupluselt müügilepingu alusel 3075 euro eest kasutatud sõiduki ostnud klient avastas 13 päeva pärast lepingu sõlmimist, et sõiduk enam ei käivitu. Klient viis sõiduki kauplusesse puuduste kõrvaldamiseks tagasi, ent kaupluses keelduti pretensiooni lahendamisest.

ERGO kindlustuseksperdi Maiko Kalveti sõnul tuleb üha sagedamini ette sarnaseid olukordi, kus autol avastatakse pärast ostutehingut varjatud puudused või pole autoremondi töökoda teinud oma tööd korralikult. Õiguse jalule seadmine võib olenevalt olukorrast olla väga kallis – kui liita ainuüksi kulud, mis seotud näiteks juristide töö, riigilõivude, kohtuekspertiiside ja tunnistajate kohtusse kutsumisega, siis ulatavad saadud summad sageli mitme tuhande euroni. Just seetõttu löövad inimesed oma õiguste eest seismisele lihtsalt käega, kuid saab ka teisiti.

„Kaupluse keelduva otsuse peale otsustas klient sõiduki ise remonti viia ning selle tulemusel parandati autol starter, teostati elektritöid ja diagnostika. Kokku tuli tasuda 396 eurot. Sõiduki põhjalikumal kontrollimisel selgus veel, et mootoris kasutatud õli ja õlifilter olid pikka aega vahetamata ning õli oli muutunud tahkeks. Mootori liikuvad ja õlitust vajavad osad olid saanud kahjustada ning vajasid välja vahetamist. Arvestades sõiduki maksumust ei olnud sõiduki edasine remont antud juhul enam otstarbekas,“ kirjeldas Kalvet juhtunud olukorra tõsidust.

Keerulise olukorra lahendamiseks pöördus inimene õigusabikulude kindlustuse poole ning juhtumiga hakkas tegelema jurist, kes taganes kliendi nimel müügilepingust ja nõudis kaupluselt sõiduki eest tasutud raha tagastamist. Kauplus keeldus kohtuväliselt nõude rahuldamisest ja kliendi jurist pöördus avaldusega esialgu Tarbijakaitseametisse. „Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsusega rahuldati kliendi avaldus täielikult ja mõisteti müüjalt välja sõiduki maksumus, sealjuures ka tekitatud kahju. Müüja tarbijavaidluste komisjoni otsust paraku ei täitnud,“ kinnitas Kalvet.

Kindlustus tasus kliendi eest riigilõivu ja jurist pöördus edasi kohtusse. Kohtuvaidlus võttis aega, kuna tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega. Kohus pidi muuhulgas kontrollima autokaupluse poolt koostatud müügilepingu tüüptingimusi, tehes kindlaks, et osaliselt oli tegemist tühiste tüüptingimustega, mis kahjustasid tarbijat ebamõistlikult. Lisaks asus kaupluse esindaja kohtus seisukohale, et vaatamata sõlmitud müügilepingule ei müünudki kauplus kliendile sõidukit, vaid vahendas maaklerlepingu alusel endise omaniku nimel sõiduki müüki.

„Kohus asus siiski seisukohale, et kauplus müüs sõiduki tarbijale müügilepingu alusel ja rahuldas kõik kliendi nõuded. Kauplus oli sunnitud tasuma kliendile kohtuotsuse alusel üle 5600 euro ehk peaaegu kahekordse sõiduki maksumuse. Praeguseks on kauplus kohtuotsuse täitnud ja vaidlus on lõppenud. Vastava kindlustuse olemasolul polnud kannatanul seoses kohtuvaidlusega mingisuguseid kulutusi ja tagatud oli ka tema esindamine kohtus,“ lisas kindlustusekspert.

Kokkuvõttes tasub Kalveti sõnul antud loo näitel meeles pidada, et ka kasutatud sõiduki mootor peab olema käivitatav ja sõiduk peab olema sihtotstarbeliselt kasutatav, kui just müügilepingus vastupidises kokku ei lepita. Käesoleval juhul sellist kokkulepet müügilepingus polnud ja seega ei vastanud ostetud sõiduk sõlmitud müügilepingu tingimustele, sest sellel oli varjatud defekt, mis tõi kaasa sõiduki mootori purunemise.

Noored tööga maailma päästmisest väga ei hooli

Noortele on esimese töökoha valikul olulisemad kaalukeeled palk, meeldiv töökeskkond ja toredad kolleegid ning ainult 11 protsenti pidas oluliseks seda, et nende töö muudaks maailma paremaks, selgus Eesti Kaupmeeste Liidu tellitud ja Socio Uuringukeskuse läbi viidud küsitlusest.

Ligi pooled 16-25-aastased noored on kindlad, et kooli kõrvalt või vaheajal töötamine on neile edasises karjääris kasuks, sest see annab neile tulevikus töökoha leidmisel eelise. Seejuures eelistavad õppivad noored kõige enam töökogemusi saada toitlustuse või kaubanduse valdkonnas, selgus küsitlusest.

Seejuures pakub noortele huvi liikuv ja aktiivne töö – erinevatest suvetöökohtadest eelistatakse kätt proovida e-poe assistendina, kaupluses kaupade väljapanijana või müügisaalis teenindajana.

„Tundub, et noorte maailmapäästmise ambitsioon on meedias veidi ülepaisutatud ja tegelikult soovivad noored, et neil oleks tore töö ja selle eest saaks piisavalt palka, samuti soovitakse tulevasele karjäärile mõeldes kogemusi omandada,“ kommenteeris Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. „Hea uudis on see, et tööd teha tahetakse, aga töökoha leidmine on keeruline. Kaubanduses on ka sel suvel pakkuda sadu töökohti ning see on suurepärane võimalus esimese töökogemuse omandamiseks ning oma raha teenimiseks.“

Peili sõnul võib suvetööst välja kasvada edasine karjäär – kaubandussektoris on mitmeid näiteid, kus kooli kõrvalt töötades on kiiresti karjääri tehtud ja mõne aastaga kaupluse juhatajaks saadud. „Ka mitmed tippjuhid on alustanud teenindajana – Eesti kaubandusettevõtted võimaldavad paindlikku tööaega ning toetavad õppimist,“ lisas Peil.

Kaubanduses töötamise suurimate plussidena nimetasid noored seda, et karjääriteed saab alustada ilma eelneva töökogemuseta, töökorraldus ja tööaeg on paindlikud ning et kaubanduses saab päeval palju ringi liikuda, ei pea kogu aeg laua taga istuma. Nii arvas vastavalt 74, 60 ja 47 protsenti vastanutest. Suureks plussiks peetakse ka suhtlemisoskuste arendamise võimalust. Enamik noori tõi välja ka võimaluse kooli kõrvalt töötada.

Aastaga on vähenenud nende noorte hulk, kes tõid kaubanduses töötamise takistusena välja madala töötasu, mis on Peili sõnul seotud klienditeenindajate palkade viimaste aastate kiire tõusuga.

Eestis on kaubandus tööstuse järel suuruselt teine sektor. Kõige enam on kaubanduses töökohti klienditeenindajatele ja müüjatele – sellist ametit peab Eestis 24 000 inimest. Ligi 12 500 inimest on kaupluste juhatajad, ostujuhid, piirkonna ja teenindusjuhid, üle 5500 inimese töötab müügiesindajate või kliendihalduritena, üle 2000 tegelevad turunduse valdkonnaga. Väikepoodnikke ehk kaubanduse valdkonna ettevõtjaid on Eestis ligi 1200.

Europarlamendi valimistel andis oma e-hääle 155 521 inimest

Euroopa Parlamendi valimistel osales e-hääletusel 155 521 inimest.

Vabariigi valimiskomisjoni teatel algas e-hääletamine 16. mail kell 9 ja lõppes 22. mail kell 18.

Ühtlasi on kolmapäeval viimane eelhääletamise päev jaoskondades.

Erinevalt e-hääletamisest, saab kõigis valimisjaoskondades hääletada kella 20-ni.

Euroopa Parlamendi valimistel saavad hääletada Eesti kodanikud ja siin alaliselt elavad ning hääletamiseks soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud.

Üle kogu Eesti on üks ringkond, mis tähendab, et valida saab kõigi 66 kandidaadi vahel.

Euroopa Parlamendi valimistel saab hääletada Eesti Vabariigi kodanik, kes on hiljemalt valimispäevaks saanud 18aastaseks, ei ole valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning ei ole kohtus süüdi mõistetud ega kanna vanglakaristust. Valimisõigus on ka Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks, kelle elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse ning on esitanud Siseministeeriumile vastava taotluse hiljemalt 26. aprillil.

Euroopa Parlamendi liikmed valitakse iga viie aasta järel. Euroopa Parlament on maailma ainus otse valitud riikidevaheline esinduskogu. Ta esindab Euroopa Liidu (EL) kodanike huve ELi tasandil. Euroopa Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi ja nimetab ametisse komisjoni volinikud (kolleegiumina), kes vastutavad parlamendi ees.

Parlament võtab vastu õigusakte, mis kaitsevad kõigi ELi kodanike huve. Samuti kiidab ta kodanike nimel heaks ELi eelarve. Parlament esindab meid välismaal, vaatab läbi meie petitsioonid ja tegutseb nende põhjal. Parlamendiliikmete tegevus kujundab meie poliitilist ja ühiskondlikku maastikku ning kaitseb Euroopa Liidu lepingus sätestatud väärtusi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD