EESTI ELU

Circle K kahtlustab Alexelat riigiabi reeglite rikkumises

Võru Alexela tanklas läks tasuta rohegaasi pakkumise tõttu sagimine lahti hommikul kell 10.10. Peamiseks gaasi eelistamise põhjuseks nimetasid kliendid soodsat hinda võrreldes diislikütuse ja bensiiniga. Fotod: AIGAR NAGEL

Cirkle K hinnangul võis Alexela rikkuda riigiabi reegleid, kui müüs klientidele 16. septembri hommikul surugaasi (CNG) hinnaga 0,001 eurot kilogrammi kohta.

Alexela teatas samal päeval meediale saadetud pressiteates, et kell 10-11 saab rohegaasil sõitvatesse sõidukitesse tankida biometaani nullhinnaga ja seda Tartus, Võrus, Jüris ning Tallinnas Sikupilli ja Pääsküla tanklates.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on teinud Alexela Oil AS-ile ja Alexela Tanklad OÜ-le riigiabi andmise otsused metaanitanklate rajamiseks ning kohalikule taristule antava investeeringuabina, kokku umbes 1,5 miljoni euro ulatuses.

"Biometaani kasutuselevõttu toetab riik ka veel muude jooksvate soodustatavate meetmetega nagu selle vabastus aktsiisist, biometaani tootmise toetused, kohustus kasutada biometaani munitsipaaltranspordis. Seega on äärmiselt oluline, et riigiabi biometaani tootmise ja transpordisektoris kasutuselevõtu toetamismeetmete raames kasutatakse õiguspäraselt, turumoonutusi vältides ning riigi ressursse õiguspäraselt kasutades," seisab Circle K'd esindava advokaadibüroo Nove OÜ pöördumises majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

"Riigiabi mittesihipärase kasutamise tuvastamise korral on vajalik rakendada finantskorrektsioone ning nõuda riigiabi tagasi," märgib Cirlce K. Alexela käitumine riigiabi toel rajatud taristu kaudu riigiabi toel toodetud biometaani CNG tasuta võõrandamisel ei saa konkurendi hinnangul olla kooskõlas biometaani tootmise ja tarbimise toetusmeetmetega.

Circkle K teatel on meetmete eesmärk tõepoolest soodustada biometaani kasutuselevõttu, kuid seda üksnes proportsionaalselt ja viisil, mis ei moonuta konkurentsi – vastasel juhul tekib vastuolu Euroopa Komisjoni üldise grupierandi määrusega ja selle alusel kehtestatud siseriiklike õigusaktidega.

Konkurent märgib, et riik maksab biometaani tootjale toetust transpordis tarbitud biometaanilt 100 eurot ühe megavatt-tunni kohta, millest lahutatakse maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind, umbes 15 eurot.

"Tootjale tehakse toetuse väljamakse gaasimüüja poolt antud tarbimisse lastud gaasi koguse andmete põhjal (päritolutunnistuste kustutamine). Seega on võimalik tootjal saada ligikaudu 85 eurot tulu isegi juhul, kui lõpptarbimisse lastakse biometaani tasuta," märgib Circle K.

Biometaani tasuta äraandmine ning selle eest rahalise toetuse või rahaliselt hinnatava statistika vastusaamine on Circle K'd esindava advokaadibüroo hinnangul toetusmeetmete kuritarvitamine.

"Kuritarvituse vältimiseks on toetusmeetmete puhul ette nähtud regulatsioon, et toetuse osakaal ei tohi ületada teatud protsenti abikõlbulikest kuludest, millest arvatakse maha taotleja realistlike prognooside alusel tegevuskasum. Biometaani tasuta võõrandamisel on toetuse saaja kunstlikult vähendanud oma tegevuskasumit, mis viib põhjendamatult suurema toetuse saamiseni," märgib Circle K.

Samuti jääb Alexela käitumisel CNG tasuta võõrandamisel riigil laekumata käibemaks ning tasuta võõrandamine on võimalik, kuna riik on otsustanud tinglikult CNG torustiku kaudu transpordivahendisse jõudnud biometaani mitte maksustada aktsiisimaksuga.

Tasuta müügist tekib tanklaomanikele statistika, mida saab raha eest võõrandada hinnaga 50–70 eurot megavatt-tunni kohta. "Piltlikult on biometaani tanklatel otstarbekas kehtiva toetuste ja statistika võõrandamise skeemi korral lasta tanklates biometaani õhku, kui kogu toodetud kogust ei suudeta ära müüa – või siis jagada seda gaasisõidukitesse tasuta," seisab pöördumises.

Arvestades Alexela grupi ettevõtetele märkimisväärselt osutatud riigiabi ning nende hiljutist tegevust biometaani tasuta võõrandamisel, palub Circle K'd esindav advokaadibüroo Nove OÜ rahandusministeeriumil koostöös rakendusüksustega teostada järelevalvet Alexelale määratud riigiabi õiguspärase kasutamise osas ning rikkumise korral keelduda edasistest väljamaksetest või nõuda toetus tagasi.

Üle poole sügiskutse noortest tuli ajateenistusse vabal tahtel

FOTO: Aigar Nagel

Aasta viimase kutsumisega alustas ajateenistust  1083 noort, üle poole neist asusid ajateenistusse vabatahtlikult.

Aasta viimase kutsumisega 30. septembril ja 1. oktoobril alustas kaitseväes kaheksa kuu pikkust väljaõpet 1083 uut ajateenijat, sealhulgas kuus neidu, edastas kaitseressursside amet.

1.jalaväebrigaadis alustas ajateenistust 555 noort, nende seas kolm  neidu. 2.jalaväebrigaadi suundus 363 ajateenijat, sealhulgas kolm neidu. Toetuse väejuhatus sai väljaõppele 85 ja küberväejuhatus 80 noort.

52,4 protsenti kutsealustest tuli ajateenistusse omal vabal tahtel. Varem nii kõrget vabatahtlike hulka ei olegi olnud. Näiteks juulis oli teenima asunute seas vabatahtlike osa 40,5 ja jaanuaris 31,5 protsenti.

Välisriikidest saabus aega teenima seekord 23 noormeest. Neist enim lähiriigist Soomest, aga tuldi ka Ühendkuningriigist, Ühendriikidest, Kanadast, Norrast, Kreekast ja Küproselt.

Suurel hulgal noortest on B-kategooria juhiluba, mõnel üksikul ka C-kategooria. Valdav osa teenima asunuist on kesk- ja põhiharidusega.

Tänavu alustas ajateenistust kokku 3336 noort, sealhulgas 38 neidu.

Järgmise ajateenistusse kutsumise viib kaitseressursside amet läbi tuleva aasta jaanuari 5. nädalal ehk 27. jaanuarist 2.veebruarini.

Eksperdid: inimesed võivad pensionireformi tõttu säästud ära kulutada

Majandusekspertide hinnangul on praegu raske ennustada pensionireformiga teisest sambast loobujate hulka ja selle tegelikku mõju kogu süsteemile, seejuures leidsid nad, et inimeste madala finantskirjaoskuse tõttu on reaalne oht säästude äratarbimiseks.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani rääkis panga pensionireformi üritusel, et praegu on selge, et teise pensionisamba reform tuleb. "Järgmine küsimus on – mis saab edasi? Seadusemuudatuse plussidest ja miinustest rääkides peame mõtlema vastutusele, mis vabadusega kaasneb. Kui mina otsustan mitte säästa, siis keegi peab ju selle kinni maksma. Kui me pensioniraha tuulde loobime, hakkame 30 aasta pärast oma lastele selgitama, et nad peavad meid nüüd üleval pidama," küsis ta. 

Pikkani hinnangul meenutab pensionireform liikluspiirangute kaotamist. "Räägime, et inimesed on targad ja mõistavad, kuidas liiklus toimib. Aga liikluses ei osale ainult mina, vaid ka paljud teised, keda mõjutavad minu manöövrid ja ka vastupidi," tõdes ta. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD