EESTI ELU

Eesti Post: hinnatõus on kojukandeteenuse taseme säilitamiseks vajalik

Võrumaa Teataja

Eesti Posti perioodikateenuste juhi Sandra Kruseli sõnul on perioodikateenuse 11,1-protsendiline hinnatõus parim viis kvaliteetse kojukandeteenuse säilitamiseks.

"Perioodikateenuste hindade osas on peetud väljaandjatega läbirääkimisi alates märtsist ning kompromissina saavutatud hinnatõus on hetkel parim viis, kuidas tagada kvaliteetse kojukande säilimine. Hinnatõusuga kaasnevad täiendavad rahalised vahendid suunatakse postitöötajate palgatõusuks. Tänu hinnatõusule saab ettevõte maksta neile konkurentsivõimelisemat palka," ütles Krusel kommentaaris BNS-ile.

Arvestades plaanitavat hinnatõusu ning riigipoolset dotatsiooni on 2020. aasta kojukande prognoositav kahjum ettevõttele siiski 2,2 miljonit eurot.

Kruseli sõnul on Eesti Postil ka edaspidi plaanis jätkata kojukannet senistel kokkulepitud tingimustel, et lehed peavad inimeste postkastidesse jõudma päeva jooksul, maapiirkondades hiljemalt kella 16-ks. "Konkurentsivõimeline palk on üks vahend, kuidas saame kvaliteetset tööd tagada."

"Jätkusuutliku kojukande püsimine on väljakutse, millele peavad koos lahenduse leidma riik, kirjastused ja teenusepakkujad ehk postiettevõtted," sõnas Krusel, kelle sõnul on kojukanne vaid üks komponent, mis kujundab lehetellimuse lõpphinna tarbijale.

Eesti Posti kaubamärki kasutav Omniva teatas esmaspäeval, et tõstab perioodikateenue hindu tulevast aastast 11,1 protsenti, meediaettevõtete hinnangul on hinnatõus aga liiga suur ning ettevõtted oleks nõus 5-protsendilise hinnatõusuga.

Alexela: ka Circle K'l oli võimalus rajada biometaani tankimistaristu

Alexela Võru teenindusjaam Kose tee 6. FOTO: Aigar Nagel

Alexela tõrjub Circle K süüdistusi, mille kohaselt võis Alexela rikkuda riigiabi reegleid seoses kampaaniaga müüa surugaasi (CNG) sisuliselt tasuta ning möönab, et ka konkurendil oli võimalus panustada biometaani tankimistaristu rajamisega Eesti transpordisektori riikliku arengukava elluviimisse.

Alexela teatas 16. septembril, et kell 10-11 saab rohegaasil sõitvatesse sõidukitesse tankida biometaani nullhinnaga ja seda Tartus, Võrus, Jüris ning Tallinnas Sikupilli ja Pääsküla tanklates. Alexela Grupi ettevõtted on saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) riigiabi metaanitanklate rajamiseks ning kohalikule taristule antava investeeringuabina, kokku umbes 1,5 miljoni euro ulatuses.

Circkle K teatel on toetuste eesmärk soodustada biometaani kasutuselevõttu, kuid seda üksnes proportsionaalselt ja viisil, mis ei moonuta konkurentsi – vastasel juhul tekib vastuolu Euroopa Komisjoni üldise grupierandi määrusega ja selle alusel kehtestatud siseriiklike õigusaktidega. Tasuta müügist tekib tanklaomanikele statistika, mida saab raha eest võõrandada hinnaga 50-70 eurot megavatt-tunni kohta.

"Mis puudutab riiklikke toetusi, siis kõikidel Eestis toimetavatel kütusemüüjatel oli võrdne võimalus panustada biometaani tankimistaristu rajamisega Eesti transpordisektori riikliku arengukava 2014-2020 elluviimisse. Neis osalesid ning said ka toetuseid AS Alexela, AS Eesti Gaas, JetGas OÜ ja AS Krooning. Küsimusele, miks Circle K pole senini osalenud avalikult väljakuulutatud gaasitanklate rajamise konkurssidel, Alexela vastata ei oska," rääkis Alexela juhatuse esimees Aivo Adamson BNS-ile.

Tema sõnul on riiklikud toetused rohemajanduse arendamisel tavapärased. "Lihtne on tuua analoog näiteks päikse- või tuuleenergiajaamade või energiatõhususe toetusprogrammidega. Muuhulgas tuleb tunnistada, et Alexela on ka Eesti eraklientidele eelistatud elektri- ja maagaasimüüja ning tarbija pöördub aina enam ka rohelise elektri kasutamise poole," lisas Adamson.

Turunduskampaania korraldati tema kinnitusel üldsuse tähelepanu pööramiseks kliimaneutraalsuse konverentsi eel ja oli kantud eesmärgist aidata kaasa rohekütuste tarbimise edendamisele ja tarbijate teadlikkuse tõstmisele.

"Kliimaeesmärkide täitmisele tähelepanu pööramise raames toimunud turunduskampaaniaga ei ole riik Alexelale mingit abi osutanud ning Circle K väited toetuse mittesihipärase kasutamise kohta on ebaõiged," ütles Adamson.

Circle K'd esindav advokaadibüroo Nove OÜ palus rahandusministeeriumil koostöös rakendusüksustega teostada järelevalvet Alexelale määratud riigiabi õiguspärase kasutamise osas ning rikkumise korral keelduda edasistest väljamaksetest või nõuda toetus tagasi.

Sageli on tööle värvatud inimene osutunud ametisse sobimatuks

Pixabay

Viimases, septembrikuu CV-Online küsitluses era- ja äriklientidele, tuli välja, et üle 50 protsendi Eesti tööandjatest on sageli või väga sageli võtnud tööle inimese, kes ei ole sobinud otsitavasse rolli või organisatsiooni tervikuna, ning ka tööotsijatest 34 protsenti tunnistas, et on valinud endale töökoha või rolli, mis on olnud nende jaoks vale.

„Võimalik, et nii kõrge valevärbamise protsent on alati tööturul olnud, kuid täna oleme seda rohkem uurimas ja sellest rääkimas. Eksimuse hind on kõrge ja seda eriti olukorras, kus töökäsi jääb tööturul iga aastaga vähemaks ning muutunud on kandideerijate endi mõttelaad ja väärtused. Inimeste liikumine ühelt töökohalt teise on oluliselt kiirem, kui veel mõned aastad tagasi ning töökoha valikul on palga tähtsuse tugevalt edestanud tore kollektiiv, tööaja paindlikkus ja tugev juhtimiskultuur. Inimesed valivad tarku tööandjaid ja inimest hoidvaid töökohti,“ sõnas CV-Online turundusjuht Maris Viires.  

Uuringust selgus, et üle 56 protsendi tööandjatest on öelnud, et üheks peamiseks põhjuseks valede valikute puhul on väärtuste mitte sobivus ehk organisatsiooni väärtused ja tööle kandideerijate väärtused ei ühti. Lisaks on tööandjad toonud teise ebasobivuse põhjusena kandidaadi või siis uue töötaja tööalaste kompetentside puudumise. Selle põhjuse tõi välja 54 protsenti tööandjatest. 

„Näeme igapäevaselt töökuulutusi, mis on täis ebareaalseid ootusi ning kandidaadil on keeruline tajuda, kas ja kui paljudele ootustele ta vastama peab. Samuti näeme, et olgugi, et on neid organisatsioone, kelle värbamisprotsessid on mitmekesised ja mõtestatud ning selgele ajajoonele ajastatud, on ka neid, kes ehk liigselt kiirustavad ja ei mõtle protsesse läbi. On palju erinevaid võimalusi, mis Eestis veel vähe kasutatakse inimeste sobivuse hindamiseks, näiteks erinevad isiksusetestid tööalase sobivuse hindamiseks, töövarju- ja proovipäevad, mängulised grupitööd või intervjuud endiste kolleegidega, mis kõik aitaksid paremini kaardistada ka kandidaadi kompetentse“, kommenteeris kompetentside hindamise probleemi CV-Online värbamisosakonnajuht, Maris Martin.

Tööotsijad seevastu on toonud esile mitmeid teravaid probleeme, mis on olnud nende jaoks valede valikute tegemise põhjusteks. Näiteks on mainitud suurel hulgal inimeste poolt ebapiisava või suisa puudliku tagasiside andmist kandideerimisprotsessi käigus ja samuti ähmast ülevaadet otsitavast rollist ja ametikohal pakutavast.

Peamiste ettepanekutena tööotsijate poolt on tööandjale tulnud viis peamist asja. Tööandja peaks sõnastama selgelt oma ootused ja nõudmised pakutaval töökohal ning seda kõikides kandideerimisetappides; suhtlema soojalt ja avatult terve kandideerimisprotsessi jooksul, ka siis, kui kandidaat ei osutunud valituks; andma kandideerimisprotsessi käigus vahetut tagasisidet ja eriti hea oleks, kui selles tagasisides sisalduvad ka konkreetsemad soovitused, mida kandidaat saab järgmisel korral teisiti teha; looma kandideerimisteekonna, mis annab tööle kandideerija jaoks selgema arusaama tema kompetentsidest ja isikuomadustest; pakkuma välja ka inimesi oma meeskonnast, kes oleksid valmis rääkima oma tööst ja organisatsioonist ka inimestele, kes tööle kandideerivad.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD