Mürgistusteabekeskuse infoliinile jõuab üha rohkem kõnesid vanematelt, kelle väikelapsed on saanud nikotiinimürgistuse ohutuks peetavast huuletubakast.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oderi sõnul on suvel Eestis müüki tulnud huuletubakat ehk snusi reklaamitud kui traditsioonilisest snusist ohutumat  varianti, sest sisaldab tubaka asemel nikotiiniga immutatud tselluloosi.

„See tubakavaba toode sisaldab siiski toimeainena närvimürki nikotiin, mis põhjustab üledoosina mürgistust nii lastel kui täiskasvanutel  ja mille sõltuvust tekitav potentsiaal on pea sama kõrge kui opioididel,“ ütles Oder. „Paljud inimesed ongi reklaami  õnge läinud ning meile helistades olnud siiralt veendunud, et snus, mida laps imes, on ohutu, sest see on tubakavaba,“ ütles Oder.

Viimase poole aasta jooksul on sarnaste kõnede hulk kasvanud ligi kaks korda. Tavapäraselt on tulnud mürgistusteabe  infoliinil snusi tarvitamisest tekkinud mürgistuste nõustamisi keskmiselt kuus kõnet aastas, sel aastal on neid praeguseks juba kaheksa. Lisanduvad veel nikotiini närimiskummist, -plaastritest, e-sigareti vedelikest, sigarettide närimisest põhjustatud nõustamised.

Mürgistusteabekeskusele tulevate kõnede põhjal võib öelda, et snusist on saamas üha suurem probleem just laste ja koolinoorte hulgas. „Õpetajatelt saadud tagasiside põhjal on koolides lausa käimas järelturg, kus vanemate klasside õpilased müüvad kasutatud-kuivatatud snusi padjakesi noorematele,“ ütles Oder. 

Kasvamas on ka juhtumite hulk, kus näiteks emad avastavad väikelast magama pannes nikotiini sisaldava snusi padjakese lapsel põsest. „Paneme vanematele südamele, et nad ei jätaks huuletubakat kodus lastele kättesaadavatesse kohtadesse!“

„Kui kahtlustate, et laps on tarvitanud snusi padjakesi või mistahes nikotiinitooteid, siis kindlasti konsulteerige alati mürgistusinfoliiniga,“ ütles Oder.

Kui laps on juba uimane või teadvuseta, siis tuleb nikotiinimürgistuse kahtluse korral  helistada koheselt hädaabinumbril 112.  Sümptomiteta või kergete seedehäiretega patsienti võib jälgida kodus. Antud mürgistuse korral võib osutuda vajalikuks ka aktiivsöe andmine, mille kohta täpsemad juhised ja kogused annab mürgistusinfoliini 16662 spetsialist.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile 16662 helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga, välisriigist tuleb helistada numbrile +372 79 43 79 4.

Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel arutab riigikogu neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti pensionisüsteemi tulevikku ja kavandatava pensionipöörde mõju inimeste heaolule nii lühemas kui ka pikemas vaates.

Pensionidebatt „Pensioni tulevikust – kes tasub memme vaeva?“ on esimene suurem parlamentaarne arutelu, mille lähtekohaks on pensioniks kogumise vabatahtlikuks muutmine. Ettekannetega astuvad riigikogu istungil üles mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik ning Tartu Ülikooli doktorant ja majandusekspert Kaspar Oja. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel kõneleb Riina Sikkut.

„Pensionisüsteemi eesmärgiks on vanemaealiste toimetuleku tagamine. Läbimõtlemata ja lühiajalise kasu nimel tehtavad poliitilised otsused ohustavad tulevaste pensionäride heaolu. Oleme täna olukorras, kus valitsusliit tahab pikaajalise ja suure mõjuga muudatusi seadustada juba enne jõule, aga eelnõu ei ole veel valmis ning infot on avalikkusel ja riigikogu liikmetel napilt. Mida varem riigikogu täiskogu nii tähtsat riikliku küsimust arutama hakkab, seda parem,“ ütles Riina Sikkut.