Ilmade soojenedes tasub puugiohule tähelepanu pöörata juba praegu, kirjutab Postimees. 

«Puugid muutuvad aktiivseks siis, kui maapinna temperatuur on pluss viis kraadi, nii et praegu peaks looduses viibides puugiohuga tõsiselt arvestama,» sõnas terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas.

Puugid põhjustavad inimesele kaht tõsist haigust: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Puukentsefaliiti haigestumise vältimiseks on loodud vaktsiin, kuid puukborrelioosile ehk Lyme’i tõvele vaktsiini pole.

Neil, kes pole ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, soovitab Varjas kaitsepookimisega kohe tegelema hakata. «Puukentsefaliidi vaktsiinid on väga efektiivsed, on täheldatud, et 95 protsendil annavad nad korraliku immuunsuse ehk inimene ei jää puukentsefaliiti, mis on võib kulgeda väga raskelt,» sõnas ta.

Puugi võib inimene üles korjata tavaliselt niisketest ja varjulistest kohtadest, hõredatest sega- ja lehtmetsadest, metsaservalt ja puisniitudelt või lihtsalt rohu seest. «Puukborrelioosi puhul on aeg väga oluline. Nakatumisel on täheldatud, et bakter kandub verre kuskil kahe ööpäeva jooksul,» kõneles Varjas ja lisas, et seega on oluline puuk ruttu eemaldada.

Eemaldamisel ei tasu teda muljuda, kinni tuleks võtta võimalikult nahapinna ligidalt ja pärast eemaldamist hammustuskohta pesta vee, seebi või desinfitseeriva vahendiga. Tähele tasub panna, et puukentsefaliidi võib saada ka toorpiimast. «See ei ole küll väga sage, aga on teada, et töötlemata kitsepiima kaudu on inimesed nakatunud puukentsefaliidiga, lehmapiima kaudu nakatunuid on üliharva,» lisas Varjas.

Tänavu on puukborrelioosi tuvastatud 149 korral. Haigust diagnoositakse ka talvekuudel ja tõenäoliselt on see eelmise aasta puukide töö vili. Eelmisel aastal tuvastati 70 puukentsefaliidi juhtu ja 2528 puukborrelioosi juhtu.